Obsah (6)

§ 372§ 371§ 75§ 70§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-15832 Tsiviilasi R. V. ja A. V. hagi R. V. vastu elatis

) § 372 lg 1 alusel lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 4.

§ 371

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 5.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. 7.

§ 70

lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p 3 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste määrus). 8. Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:

1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
3. c)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
4. d)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. 9. Hagiavalduse ja Rahvastikuregistri andmetel elavad hagejad alates 2020. aastast Soome Vabariigis, seega allub ülalpidamisasi määruse art 3b alusel Soome kohtule kui õigustatud isikute (hagejate) elukohajärgsele kohtule. Kohtu hinnangul ei tulene Eesti kohtu alluvust määruse art 3a sätestatust, kuna kostja elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Hagejad on hagiavaldusesse märkinud kostja Eesti aadressi, kuid ühtlasi toonud esile, et neil puudub kostjaga kontakt ning info saadud kolmandate isikute kaudu. Kostjal puudub Rahvastikuregistrisse kantud aadress. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja Eestis viimati töötasu detsembris 2021. Kostja ei oma Eestis kinnisvara. Seega ei ole kostja tegelik elukoht teada. 10. Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 15 järgi määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Eesti võttis 27. oktoobril 1999 vastu otsuse ühineda ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooniga, mis on alla kirjutatud 2. oktoobril 1973. aastal Haagis. 2007. aasta Haagi protokolli artikkel 3 lg 1 sätestab, et kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Protokolli artikkel 4 lg 3 sätestab, et olenemata artiklist 3, 2 kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. 11. Tõlgendades ülalpidamiskohustuse määruse sätteid kogumis, on määruse eesmärk laste parimate huvide arvestamine. Hagejate esindaja märgib hagiavalduses, et ei tule rahaliselt toime ja kostja ei osale hagejate ülalpidamises. Kuna hagejate elukoht on Soomes, puudub kahtlus ülalpidamisasja alluvuses Soome kohtule, kes on ka paremal positsioonil, hindamaks hagejate tegelikke vajadusi. Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 15 ja 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni 2007. a protokolli art 3 lg 1 järgi kohaldaks Soome kohus ülalpidamisasja lahendades Soome õigust. Menetluse algatamine põhjendusel, et kostja elukoht võib olla Eestis, oleks antud olukorras vastuolus hagejate eesmärgiga, kuna kostja tegeliku elukoha tuvastamine on aeganõudev ja asja menetlemine ei pruugi kaasa tuua hagejate soovitud kohtulahendit. Samuti kohaldaks kohus ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel Eesti õigust, sh lähtudes kohalikust elustandardist. Kohtu hinnangul ei vaja hagejad õiguskaitset olukorras, kus neil on võimalik pöörduda enda elukohajärgsesse kohtusse, kelle võimalused asjaolude vahetuks hindamiseks on läheduse tõttu paremad ja kelle käest saaksid hagejad hagiavalduses toodu õigsust arvestades tõenäoliselt soodsama lahendi. 12. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel keelduda.

13. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi Eesti kohtule, ei edasta kohus

§ 75lg 2 alusel asja pädevale kohtule, vaid tagastab selle koos lisadega.

14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 järgi kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3