lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt (6327,60 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 71 % ulatuses Gaili Luige kanda ja 29 % ulatuses K. K.i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). kohtuistungil, peab ta seda Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaelt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2020 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepinguga müüs kostja hagejale korteri asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Korteriomandi üleandmine toimus 30.08.2020, millest võtsid osa hageja ja kostja esindaja G. L.. Vaid päev pärast korteri üleandmist teatas Xxxx korteri all asuva korter xxxx omanik, et korter xxxx kaudu lekib vesi tema korterisse. Vee lekkimine korterisse nr xxxx algas juba
Ükski kindlustusandja ei paku kindlustust, mis hüvitaks puudustega asja soetanud isikule puuduste kõrvaldamisega seotud kulud või kaitseks ostjat lepingutingimustele mittevastava asja ostmise eest. 28.06.2021 esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Hageja korterist tuleneva veelekke tõttu ei saanud hageja korteri vastuvõtmisest alates kasutada dušši ega kraanikaussi. Algul keeras alumise korruse naaber kogu püstakus vee kinni ning veelekke põhjuse selgumisel oli hageja sunnitud hoiduma duši ja kraanikausi kasutamisest selleks, et hoida ära edasisi veekahjustusi alumises korteris. See tähendab, et hagejal puudusid elementaarsed elamistingimused - pesemisvõimalus. Sellest tulenevalt lükkus korterisse kolimine edasi kuni remonttööde valmimiseni ning hageja oli sunnitud elama sõprade juures. Hageja on kostjapoolse lepingurikkumise tõttu jäänud ilma korteri kasutamise võimalusest ehk kasutuseelistest ja saanud seeläbi varalist kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda
Korteriomandi üleandmine toimus
lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kaotatud kasutuseelise näol summas 3800 eurot (400 x 9,5 = 3800). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 8927,60 eurot ja viivised
Hageja on seisukohal, et kostja kui müügilepingu pool on ainuvõimlik kostja. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostis korteri kostjalt mitte korteriühistult. Müügilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid müügilepingu poole vastu. Kostja väide, et kostjaks saaks olla vaid korteriühistu, on müügilepingust tulenevate nõuete kontekstis selgelt väär. Kostja seisukoht Kostja esitas 08.03.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejale müüdud korter vastas lepingule, mistõttu aluseid hagi rahuldamiseks ei esine. Hageja ei ole tõendanud, et korter ei vasta lepingutingimustele.Korter asub elamus, mis oli ehitatud 1960. aastal, mistõttu pidi hageja olema teadlik sellest, et ta ei osta mitte uut, vaid kasutatud korterit, mis asub majas, mis on olnud eksluatatsioonis vähemasti aastast 1960. Seega tuleb korteri võimalike puuduste üle otsustada
lg 2 p 2 ja
lg 1 alusel, st tuleb kindlaks teha, kas korter vastas selle kasutamise otstarbele, võttes arvesse mh 1960.a ehitatud maja keskmist kvaliteeti. Hageja ei saanud korteri ostmisel lähtuda ega eeldada, et elamu kui selline üldse mingeid uuendamisi või 3 renoveerimistöid ei vaja. Hageja peab hagi rahuldamiseks esmalt tõendama, et talle müüdud korter asus elamus, mis ei vastanud tavapärastele
Vett läbilaskvad veetorud on pigem reegel, kui erand ja olles omane taolistele hoonetele. See selgitab ka väidetud lekkeid majas olevates korterites juba 2019 aastal ja varem. Kuivõrd Xxxx hoonele sarnaste 1960. a rajatud hruštšovkade torustike keskmist kvaliteeti saab pidada ebarahuldavaks, siis on kindel, et hageja väidetud veekahjustused ja muud väidetavast liigniiskusest tulenevad probleemid ei tulenenud mitte kostjast kui korteri eelmisest omanikust, vaid terve hoone torustiku seisukorrast. Kostja palub vähendada hageja kahju hüvitist mõistliku suuruseni ja kasutuseeliste hüvitist nullini. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne 4 ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 03.08.2020 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu korteri asukohaga Xxxx (registrinumber xxxx) müügiks. 30.08.2020 toimus korteriomandi üleandmine, millest võtsid osa hageja ja kostja esindaja G. L.. 31.08.2020 teatas Xxxx korteri all asuva korter xxxx omanik, et korteri xxxx kaudu lekib vesi tema korterisse. 04.09.2020 teavitas hageja kostjat vee lekkimisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitanud nõude õige kostja vastu, kas tegemist on müügieseme varjatud puudustega ja kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle. Vastavalt
lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
kohaselt vastustab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Riigikohus on tsiviilasjas otsuses nr 2-17-1937 punktides 15 ja 16 selgitanud, et müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele ehk on puudustega. Müügilepingu ese on puudustega, kui see ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (
lõige 1 ja
Müüja vastutab sellise puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgnevad tingimused: puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (
lõige 1); puudus ei tulenenud ostjast (
lõige 3); ostja ei teadnud ega pidanudki lepingu sõlmimise ajal puudusest teadma (
lõige 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või müüja ei saa sellele tugineda (
lõige 2); ostja on müüjale mõistliku aja jooksul puudusest teatanud (
lõige 1), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (
lõige 1).
lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt võib hageja seoses kostjate poolt lepingu rikkumisega nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 kohaselt kohustub lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
5 Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui on täidetud eelkõige järgmised tingimused: müüja on lepingut rikkunud (
lõige 1); müüja vastutab lepingu rikkumise eest (
lõige 1); ostjale on tekkinud kahju või tekib kahju (
lõige 1 ja § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lõige 2); kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav (
lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
lõige 4).
lg 2 alusel peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Esmalt märgib kohus, et kostja on esile toonud, et vaidlusalune korter peab olema kindlustatud veeriski vastu ja hageja peaks pöörduma kahju hüvitamiseks kindlustusandja poole.
lg 1 kohaselt on kindlustuslepingu puhul kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid vaidlusega müügilepingu eseme puuduste ja müüja vastutuse üle asja lepingutingimustele mittevastavuse eest
Seega puudub hagejal alus kindlustusandja vastu nõude esitamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et õigeks kostjaks oleks käesolevas vaidluses korteriühistu, mitte hageja valitud kostja kui vaidlusaluse korteri müüja. Vaidlus puudub selles, et vaidlusaluse korteri müügileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Müügilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid müügilepingu poole vastu. Seega ei ole hagejal kui ostjal mingit alust suunata oma müügilepingust tulenev nõue korteriühistu vastu. Seejuures ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas vaidlusalune veetorustik on osa korteriomandist või osa kõigi korteriomanike kaasomandi esemest. Kohus on seisukohal, et müüja vastutab ostja ees kokkulepitud omadustele mittevastava veetorustiku eest mõlemal juhul. Nimetatu on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-43-15, p 22 märgituga: „Otstarbekas, vajalik ning aus oleks korteriomandi notariaalselt tõestatud müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on. Korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses“. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on esitanud nõude õige kostja vastu. Vaidlusaluse korteri müügikuulutuses on märgitud alljärgnev: „Müüa korralikult renoveeritud majas möbleeritud valgusküllane 2-toaline korter. /---/ Kortermaja on ehitatud 1960 aastal ning on konstruktsiooniliselt väga heas seisukorras. Maja koos trepikodadega on täielikult renoveeritud.“ Vastavalt Riigikohtu praktikale on kokkulepitud omadusteks
lg 2 p 1 tähenduses peetud ka neid omadusi, mille müüja on müügikuulutuses esile toonud ka juhul, kui müügilepingus ei ole kuulutusele viidatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-53- 6 17, 3-2-1-46-17, 3-2-1-43-15). Kohus nõustub hagejaga, et sellisest müügikuulutusest saab mõistlik ostja aru, et maja on täielikult renoveeritud, sealhulgas ka majas paiknev veetorustik. Seda kohtu hinnangul ka vaatamata asjaolule, et torustik ei kuulu elamu konstruktsioonide hulka. Pooltel puudub vaidlus selles, et elamu veetorustik on renoveerimata. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks avaldanud hagejale, et elamu torustik on jäetud uuendamata, vaatamata asjaolule, et kogu maja on renoveeritud. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjades nr 3-2-1-4617 ja 2-17-1937 otsustes, et „ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on“. Kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et pooltevahelisest müügilepingust ei nähtu, et kostja oleks müügilepingus teavitanud hagejat müügieseme mingitest iseärasustest, mille tulemusena oleks need saanud pooltevahelise lepingu osaks. Kuna kostja on müügikuulutuses avaldanud, et maja on täielikult renoveeritud, ning tegemist on korteri kui müügiese olulise omadusega, tuleb korteril esinevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudusi lugeda
Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks hageja tõendama, et talle müüdud korter ei vasta tavapärasele 1960 ehitatud hruštšovka nõuetele. Pooled ei vaidle käesoleval juhul selle üle, millised on tavapärased hruštšovkad või nende torustikud. Seega ei oma antud asjaolu käesolevas vaidluses mingit tähendust. Kohus on seisukohal, et ostja kinnitus müügilepingus, et ta on ehitise seisukorrast teadlik, ei välista ega piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest (RK 3-2-1-100-15, p 33). Hageja esile toodud puuduste näol on kohtu hinnangul tegemist varjatud puudustega, kuivõrd neid ei olnud korteri tavapärasel visuaalsel vaatlusel võimalik kindlaks teha. Ostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust müügiesemeks oleva korteri ülevaatamiseks kaasata ehitusspetsialisti ega nihutada korteris olevaid mööbliesemeid võimalike niiskuskahjustuste tuvastamiseks nende tagant. Ostjal ei ole ka kohustust torustiku seisukorra tuvastamiseks keldrit üle vaadata. Riigikohtu praktika kohaselt peavad eluruumides
lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema elementaarsed elamistingimused, milleks on ka veevarustus ja kanalisatsiooni olemasolu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-46-17, 3-2-1-5-12, 3-2-1-115-04, 3-2-1-129-12). Kui elementaarsed elamistingimused puuduvad, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega
lg 2 p 2 või § 77 lg 1 mõttes, välja arvatud siis, kui pooled on kokku leppinud, et mõni ruum ei peagi elamistingimustele vastama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-129-12). Kohtu hinnangul käesoleval juhul teisiti kokku lepitud ei ole. TsMS § 292 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena esitatud Birke Grupp OÜ 22.10.2020 ekspertiisi aruandest nähtub alljärgnev: „Santehnilised tööd korteris on tehtud ilma spetsialisti kaasamata. Kuna puudub hüdroisolatsioon seintes kui ka põrandal, esineb niiskuskahjustusi eluruumides ja läbijooksu alumise korruse korteris. Põranda trapp on ühendamata põrandas paikneva malmtorustikuga, esineb lekkeid. Tõenäoliselt ühendati endise vanni väljavoolu torustikuga ka valamu. Et tagada dushivee suundumine trapi poole, on oskamatult tõstetud vannitoa põrandat“. Seega on antud arvamusega tõendatud asjaolu, et vannitoas puudub niiskustõke ja seetõttu esinevad niiskuskahjustused ka elutoa seintel. Asjaolu, et vannitoas olev trapp ja veetorustik ei ole 7 veekindlalt ühendatud, on tõendatud hagiavalduse lisadena nr 6.11 - 6.15 esitatud fotodega, millelt nähtub, et trapi all on ainult üks avaus, mille kaudu vesi saab liikuda. Nimetatu on tõendatud ka asjatundja arvamusele lisatud fotode ja asjatundja seisukohaga (lk 7, 9 – 10). Kuivõrd esitatud fotodelt nähtub, et antud avause ümber puudub ühendus trapiga, sai vesi imbuda alumise korruse korterisse ühenduse puudumise tõttu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvamuse koostanud vastutaval spetsialistil K. K.l, kellel kutsetunnistuse kohaselt on tase 8 volitatud ehitusinsener, ei ole pädevust koostada ehitiste ekspertiise ja auditeid. Hageja esitatud SA Kutsekoda andmetel on vastava tasemega ehitusinseneril selline pädevus olemas. Asjaolu, et vannitoas puudus hüdroisolatsioon nii seintel kui ka põrandal, samuti korralik trapp, on tõendatud ka vaidlusaluses korteris remonditöid teostanud Ehitaks Ehitus OÜ juhatuse liikme H. V. 07.06.2021 e-kirjaga. Kostja omapoolsete tõenditega hageja esitatut ümber lükanud ei ole. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud riiklikult tunnustatud ekspert M. S. arvamus ei oma kohtu jaoks suuremat kaalu kui K. K. poolt koostatud arvamus. TsMS § 232 lg 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et M. S. arvamus ei lükka ümber hageja esitatud asjatundja K. K. arvamust ja H. V. tuvastatut. Vaidlus puudub selles, et M. S. ei ole vaidlusaluse korteriga tutvunud, vaid hinnanud üksnes K. K. koostatud arvamust. Kuivõrd nii K. K. kui ka H. V. on kohapeal olukorraga tutvunud ning nende arvamused on kattuvad, samas on M. S. arvamus nendega vastuolus, ei saa see kohapeal tuvastatut ümber lükata. M. S. ei ole esitatust nähtuvalt ka hinnanud K. K. arvamusele lisatud fotosid, millest kohtu hinnangul nähtuvad hageja esile toodud puudused. M. S. arvamuse kohaselt ei saanud hüdroisolatsioon puududa ning põrandatrapp ei saanud olla defektne, sest see oleks põhjustanud reoveeleket ja selle üle oleks kaevatud kogu vannitoa kasutusaja jooksul. Samas ei ole M. S. 28.08.2020 veeleket käsitlenud ega hinnanud. Samuti ei ole käsitletud asjaolu, et vaidlusaluses korteris alaliselt ei elatud. Nimetatut ei lükka ümber ka kostja esitatud kommunaalarved perioodi aprill kuni august 2020 kohta, kuivõrd antud arvetest nähtub, et aprillis oli vee- ja kanalisatsiooni kulu 0,6 m3, mais veetarbimist üldse ei toimunud, juunis 0,7 m3, juulis 1m3, ja augustis 0,2 m
Hageja on esile toonud, et korterist tuleneva veelekke tõttu ei saanud hageja korteri vastuvõtmisest alates kasutada dušši ega kraanikaussi. Algul keeras alumise korruse naaber kogu püstakus vee kinni ning veelekke põhjuse selgumisel oli hageja sunnitud hoiduma duši ja kraanikausi kasutamisest selleks, et hoida ära edasisi veekahjustusi alumises korteris. Hagejal puudusid elementaarsed elamistingimused - pesemisvõimalus. Sellest tulenevalt lükkus korterisse kolimine edasi kuni remonttööde valmimiseni ning hageja oli sunnitud elama sõprade juures. Hagejal ei ole olnud võimalik korterit kasutada elamiseks alates korteriomandi üleandmisest 30.08.2020 kuni 14.06.2021, mil remont valmis sai ehk 9,5 kuu jooksul. Kostja leiab, et hageja nõue on välistatud
lg 3 ja
Riigikohtu praktika kohaselt peavad eluruumides
lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema elementaarsed elamistingimused, nt kütmise võimalus ja soojapidavus, aga ka veevarustus ja kanalisatsiooni olemasolu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-46-17, 3-2-1-5-12, 32-1-115-04, 3-2-1-129-12).
lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kohus leiab, et pesemisvõimalusteta korteri müümisel peab müüja arvestama ka asjaoluga, et ostjal võib selle tõttu tekkida kahju, mistõttu on tegemist ettenähtava kahjuga. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kasutuseeliste nõudmisel on tegemist normatiivse kahjuga, ei pea hageja kahju kandmist tõendama, sest see ei sõltu tegelikust kahjust. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kinnisasjade kasutuseeliste suuruse arvutamisel lähtuda eeldatavast keskmisest üürihinnast ( Riigikohtu 19.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; 13.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hageja esitatud üürikuulutused kv.ee keskkonnast tõendavad, et üürihinnad on vahemikus 410-450 eurot kuus. Seega on hageja tõendanud nõutava kasutuseelise väärtuse 400 eurot kuus. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei kasutanud vaidlusalust korterit oma elukohana remondi ajal ja elas sõprade juures, on tõendatud Janika Vahti, Katri Kuke ja Erik Jõesaare kirjalike kinnitustega. Kohus ei nõustu hagejaga, et ehituspoed olid koroonaviiruse teise laine ajal suletud ning alates märtsist 2021 ei olnud ehitusmaterjalid saadaval. Kostja esitas Ehituse ABC müügi- ja 10 turundusdirektori kommentaari 2021 märtsis rakendatud meetmetele: „Ehituspoed suletakse küll füüsiliselt sarnaselt teiste kaubandusettevõtetega, kuid müük jätkub ka piirangute ajal epoe ja drive-in-müügipunktide kaudu, kus on võrdväärselt kauplusega rikkalik ehitus- ja sisustuskaupade valik.“ Seega ei olnud ehituskaupade müük takistatud, nagu hageja väidab ja nimetatu ei saanud olla takistuseks remonditööde valmimisel. Kohus nõustub kostjaga, et koroonaviiruse teine laine ei tulnud ootamatult ja selle võimalusest teavitati juba suvel 2020, mis on tõendatud Rahvusringhäälingu 07.07.2020 uudisega pealkirjaga: „Terviseamet: Viiruse teine laine on väga tõenäoline“. Hageja pole ka esitanud tõendeid, et tema poolt tellitud ehitaja töötajad oleksid haiged olnud ja ehitaja ei oleks leidnud asendusi. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud ehituslepingu kiiremat täitmist või oleks teinud jõupingutusi teise ehitaja leidmiseks, kes oleks tööd kiiremini teostanud. Pooltel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluse korteri üleandmine toimus 30.08.
Vastavalt eeltoodule on hagejale kostjapoolse müügilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud varaline kahju summas 6327,60 eurot (4707,60+ 420+1200), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud ka viiviste nõude.
lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Vaidlus puudub selles, et hageja teavitas kostjat puuduste avastamise järgselt oma kahju hüvitamise nõudest. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Seega on hagejal õigus
lõigete 1 ja 2 alusel täpsustatud nõude kohaselt nõuda põhinõudelt ka viiviseid alates hagi esitamisest 11 kuni nõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 71 % ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.11.2021 kohtuotsust. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.