Obsah (7)

§ 209§ 121§ 1573§ 64§ 65§ 68§ 157

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 25. august 2022 Kriminaalasja number 1-21-5320 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Sekretär Liina Tuli

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2021 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Mikhail Simtsov ja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Prokurör ringkonnaprokurör Andreas Kangur Süüdistatav Mikhail Simtsov, isikukood: 38705052224, asukoht: Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Istungi aeg
2. juuni 2022 tema kaitsja RESOLUTSIOON:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond kaudu 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 94 (üheksakümmend neli) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile süüdistatav Mikhail Simtsovile määratud korras kaitse teostamise eest ringkonnakohtu menetluses.
7. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatava Mikhail Simtsovi kanda. Süüdistatav Mikhail Simtsovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
8. Mikhail Simtsovi süüdistatakse: 1.1.

§ 209lg 2 p 1 järgi selles, et M.

Simtsov olles töötu ja maksevõimetu, üüris Noorus Spa hotellis Narva-Jõesuus 12.11.2019 toa ja tarbis hotellis ja veekeskuses 12.11.2019 kuni 14.11.2019 kaupu ja teenuseid ning jättis hiljem toa ning tarbitu eest tasumata kokku 1683,50 eurot. M. Simtsov tekitas hotelli töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse oma maksevõimelisusest ja soovist tarbitud kaupade ja teenuste eest tasuda, ehkki tal selleks vajalikke rahalisi vahendeid ei olnud ja ta teadis, et arvet tasuda ei kavatse. M. Simtsov on karistatud Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega röövimise toimepaneku eest. 1.2.

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi selles, et 17.11.2019 päevasel ajal Narva linnas XXX korteris lükkas M. Simtsov oma 4-aastast poega L.P. i peaga vastu seina, millega tekitas lapsele füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastused ja muhu pea piirkonnas. M. Simtsov on karistatud Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega kohtuasjas nr 1-19-2349

§ 121lg 2 p 2 järgi.

1.3.

§ 1573

lg 1 järgi selles, et ajavahemikul detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 kiusas oma endist elukaaslast O.P. t, helistades talle korduvalt ja saates talle solvava ja ähvardava sisuga kirju, aga samuti sekkus naise eraellu, pärides tema eraelu kohta kolmandatelt O.P. t tundvatelt isikutelt, ehkki O.P. oli M. Simtsovile teada andnud, et ei soovi temaga suhelda ning tahab, et M. Simtsov ta rahule jätaks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega karistati M. Simtsovi

§ 209

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta ja 6 kuu vangistusega ning

§ 1573

lg 1 järgi 2 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati M.

Simtsovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 18.11.2019 – 02.12.2019, s.o 15 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldati kannatanu Noorus OÜ tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõisteti M. Simtsovilt Noorus OÜ kasuks välja hüvitisena 1684 eurot 50 senti. 3. Maakohtu seisukoht süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi.

3.1. Maakohus leidis M. Simtsovi süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1 järgi, et süüteokoosseis on täidetud ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi. 3.

1. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates ja uurides seisukohale, et M. Simtsovil ei olnud ega saanudki olla mingit reaalset kavatsust oma spaapuhkuse eest tasuda, sest ta oli varatu ja maksevõimetu ning varemgi korduvalt oma kohustusi täitmata jätnud. Teades, et peatselt on ees vangiminek, tegi süüdistatav endale lihtsalt paar mõnusat päeva Noorus Spa hotellis Noorus OÜ kulul. M. Simtsov tekitas hotelli töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse oma maksevõimelisusest ja soovist tarbitud kaupade ja teenuste eest tasuda. M. Simtsov jättis majutamise ja hotelli teenuste eest tasumata, tekitades kannatanu Noorus OÜ-le varalise kahju. 3.
2. Karistusregistri andmete kohaselt on M. Simtsov karistatud muuhulgas ka röövimise eest. Seega toime pandud kuritegu kuulub kvalifitseerimisele

§ 209lg 2 p 1 järgi.

3.

1. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav toime kelmuse otsese tahtlusega. M. Simtsov teades, et tal ei ole rahalisi vahendeid, et tasuda hotellis kaupade ja teenuste eest, üüris toa ning viibis hotellis kolm päeva. Samuti tekitas hotelli töötajates ettekujutuse oma maksevõimelisusest.
2. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi.

4.

1. Maakohus leidis, et kriminaalasjas on tõendatud, et M. Simtsov 17.11.2019 päevasel ajal Narva linnas XXX korteris lükkas oma 4-aastast poega L.P. i peaga vastu seina, millega tekitas lapsele füüsilist valu ja kehavigastusi. Kohus tuvastas, et
2. novembri pealelõunal, kui O.P. kodust lahkus ja L.P. i M. Simtsovi ja D. Panoviga korterisse jättis, oli L.P. il kõik korras. Järgmise päeva pealelõunal olid L.P. il kehavigastused. Süüdistatava ütlustes on ebakõlad, selgitused sündmuste kohta muutuvad korduvalt, samas tunnistajate ja kannatu ütlused on ühetaolised ja usaldusväärsed. 4.
3. Maakohus tuvastas, et tegu on toime pandud lähisuhtes, sest M. Simtsov on teo toime pannud oma poja suhtes. Samuti on tuvastatud teo korduvus, sest teda on varem samaliigiliste tegude eest süüdi mõistetud. 4.
4. Teo toimepanemisel on tuvastatud tahtlus. Tõukamine on tahtlik tegu. Süüdistatav tõukas oma poega tahtlikult. Kohtu hinnangul pani M. Simtsov toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega.
5. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 1573lg 1 järgi.

5.1. Maakohus leidis M. Simtsovi süüdistuses

§ 1573

lg 1 järgi, et süüteokoosseis on täidetud ja süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi. 5.

1. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates ja uurides seisukohale, et M. Simtsov detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 kirjade teel ja helistades otsis pidevalt kontakti kannatanu O.P. ga. 5.
2. Kannatanu O.P. sõnul M. Simtsov helistas kinnipidamisasutusest novembris ja detsembris 2019, päevas võis olla 15-20 kõnet. Ta kirjutas Viru vanglast kirju kannatanule. Seda, et süüdistatav uuris kannatanu isikliku elu kohta kannatanu töökaaslastelt kinnitavad tunnistaja A.B. ütlused. M. Simtsov helistas väga tihti kinnipidamisasutusest ilusalongi töötelefonile küsides, kas O.P. töötab ja kus ta viibib. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja L.U. ütlused, mille kohaselt M. Simtsov helistas L.U. le vanglast. Ta esitles ennast kui politseitöötaja ja palus kojamehe kontakti. Hiljem kojamees ütles, et tegemist oli just M. Simtsoviga, kes tahtis teada, kellega O.P. käib ja kokku saab. Seega süüdistatav sekkus naise eraellu, pärides kannatanu eraelu kohta kolmandatelt O.P. t tundvatelt isikutelt. 5.
3. Maakohus on tuvastanud, et M. Simtsov mõistis, et ta O.P. ga tema tahte vastaselt kontakti otsides ja tema kohta teistelt aru pärides kannatanut oluliselt häirib, aga siiski ei püüdnud seda vältida. Kokkuvõtvalt on M. Simtsovi poolne tegevus häiriv, saadetud kirjade sisud väga ropud, solvavad, alandavad ning ähvardavad mitte üksnes kannatanu suhtes, vaid ka kannatanuga seotud kaasisikute suhtes. Selline süüdistatava tegevus on ilmselgelt häiriv igale keskmisele mõistlikule isikule ning ei ole ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimsuhtlusest. 5.
4. Kohtu hinnangul pani M. Simtsov toime ahistava jälitamise otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje osas. Süüdistatav helistas tahtlikult korduvalt kannatanule, saatis talle ebatsensuurse, solvava, alandava ning ähvardava sisuga kirju ning sekkus tema eraellu. Ta tahtis, et kannatanu tunneks end solvanuna ja alandatuna ning kardaks süüdistatavat.
5. Maakohtu seisukoht tsiviilhagi osas. 6.
6. Maakohus luges tõendatuks, et M. Simtsov puhkas ajavahemikul 12.-15.11.2019 Noorus SPA Hotellis ja kasutas hulgaliselt hotelli teenuseid ning lahkumisel arvet ei tasunud. Ta tekitas Noorus OÜ-le varalise kahju summas 1684,50 eurot. Kohus leidis, et kannatanu hagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning väljamõistmisele süüdistatavalt. Apellatsioonid
7. Viru Maakohtu 30.11.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista M. Simtsov õigeks ning jätta kannatanu Noorus OÜ hagi rahuldamata. 7.
8. Maakohus leidis, et süüdistatava kaitseversioon kuritegude osas ei ole veenev ning ütlused on vastuolulised, kaitsja sellise hinnanguga ei nõustu. Maakohus on valesti hinnanud nii süüdistatava kui kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. 7.
9. Apellatsioonis on esmalt esitatud kaitsja seisukoht

§ 121lg 2 p-de 2, 3 episoodis.

Kaitsja on analüüsinud erinevaid ütlusi ning andnud neile omapoolse hinnangu. Ta on seisukohal, et tunnistajate ja kannatanute ütlustes esineb vasturääkivusi ning seetõttu on ütlused ebausaldusväärsed ja neid tuleb hinnata kriitiliselt. 7.

1. Kaitsja leiab, et L.P. i ütluseid ei saa arvestada, sest tunnistajale ei selgitatud nõuetekohaselt tõe rääkimise olemust ja kohustust. Kaitsja leiab, et isegi kui neid ütlusi kasutada tõendina, siis ei lükka need ümber süüdistatava versiooni. Olukorras, kus arvestatakse tõendina lapseealise L.P. i ütlusi, on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga ning see peab kohtuotsuse põhistuses olema eriti veenev. 7.
2. Kaitsja märkis, et varasemates M. Simtsovi suhtes läbi viidud menetlustes on ta ennast kuritegudes süüdi tunnistanud. Käesolevas asjas valis süüdistatav üldmenetluse, sest ei tunne ennast süüdi pojale kehavigastuste tekitamises. 7.
3. Apellatsioonis on teisena välja toodud kaitsja seisukoht süüdistuses

§ 1573lg 1 järgi.

Kinnipeetava korduv kõnede tegemine lühikese aja jooksul on tavaline, sest vanglas peab endale broneerima aja kõnede tegemiseks ning telefonile tagasi helistamine ei ole võimalik. Kaitsja on seisukohal, et tunnistajate ütlustest ei ole võimalik tuvastada, et süüdistatav otsis nende kaudu kontakti O.P. ga või püüdis saada teavet viimase eraelu kohta. Seega ei vasta tõele väide selle kohta, et M. Simtsov sekkus kannatanu eraellu, pärides kolmandatelt isikutelt O.P. kohta. Kaitsja leiab, et süüdistatava saadetud kirjad kannatanule ei olnud ähvardavad, vaid pigem võib olla solvavad ning kirjadest on näha, et süüdistatav ei soovinud saada ühendust mitte O.P. ga vaid oma pojaga. 7.6. Apellatsioonis on esitatud ka arvamus süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Kaitsja kordab süüdistatava maakohtus antud ütlusi ning leiab, et nendega on tõendatud, et M. Simtsovil oli soov maksta majutuse eest. Seega ei ole võimalik rääkida süüteo toimepanemisest, vaid tegemist on tsiviilõiguslike suhetega hotelli ja M. Simtsovi vahel. 7.

1. Apellant jäi tsiviilhagi osas istungil avaldatud seisukoha juurde.
2. Viru Maakohtu 30.11.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Simtsov, kes palub ennast kõikides episoodides õigeks mõista. 8.
3. Süüdistatav on seisukohal, et maakohus hindas tõendeid ühekülgselt, valikuliselt, samuti tingis kohtuliku uurimise ebatäielikkus kogumis tema suhtes ebaõiglase süüdimõistva kohtuotsuse. 8.
4. Süüdistatav annab apellatsioonis enda arvamuse tunnistajate ja kannatanute ütluste kohta ning selgitab, kuidas nende ütlused on omavahel vastuolus ja mitteusaldusväärsed. M. Simtsov lisas ka omapoolsed selgitused, mille kohaselt on tema ütlused õiged. Samuti palub tähelepanu pöörata alaealise ülekuulamisele, kus ei selgitatud lapsele tema õigusi ning küsimusi esitati suunavalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Kohtukolleegium, uurinud esitatud apellatsioone, maakohtu otsust, kogutud tõendeid ja maakohtu istungite protokolle, leiab, et Viru Maakohtu 30.11.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Apellatsioonide põhitaotlus on M. Simtsov kõigis talle süüks arvatud kuritegudes

§ 209lg 2 p 1, § 121 lg 2, 3 ja § 157-3 lg 1 järgi õigeks mõista.

Kaebustes esitatud kesksed kaitseväited on aga leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende põhjendustega. Samuti on maakohus põhiosa motiivides üksikasjalikult käsitlenud, miks kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava versioone ja ütlusi toimunud sündmustest. Kohus on otsuses eraldi alajaotusena jälgitavalt välja toonud vastuolud süüdistatava ütlustes ja need hiljem tõenditega ümber lükanud. (KoTo 2 kd, tl 66-67) Kuna süüdistatava ütlused on olnud ebaloogilised ja vastuolulised, siis on maakohus need tõendite hulgast välja arvanud. Vastuolude esinemist pole süüdistatav osanud kuidagi eluliselt usutavalt põhjendada. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja põhjalike motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine nendega nõustumisel ei ole apellatsioonimenetluse eesmärk.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja lihtsakoelise väitega, et varasemates menetlustes on süüdistatav ennast süüdi tunnistanud, praegu aga mitte ja see tähendab justkui automaatselt seda, et käesolevas asjas ta pole kuritegusid toime pannud.
2. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja ning süüdistatava apellatsioonides esitatud kaitseväited ei ole veenvad ega eluliselt usutavad. Lapse kehalise väärkohtlemise episoodis ei ole M. Simtsovi ütlused järjekindlad ega usutavad. Heitlik positsioon erinevate väljapakutavate kaitseversioonide osas ja nende muutmine menetluse kestel ei pane kohut kuidagi uskuma nende usaldusväärsuses. Apellatsioonimenetluse staadiumis on M. Simtsov pidama jäänud versiooni juurde, et päästis lapse elu, kui laps mängis vannitoas elektrivõrku ühendatud lambiga ja oli seetõttu sunnitud ootamatult kasutama vägivalda. Samas ei ole kuidagi eluliselt usutav, et süüdistatav oleks sellise versiooni esitamata jätnud menetluse alguses, kui taoline olmeline käitumissituatsioon oleks tõepoolest aset leidnud. Usutavaks ei osutunud ka süüdistatava kaitseväide, et lapsel esinenud vigastustest sai ta teada alles uurija käest. Maakohtu süsteemne kannatanu enda ja kannatanu ema O.P. (mida poeg oli talle juhtunust avaldanud), tunnistaja D.P. i (viibis sündmuse ajal korteris ja nägi kisendava lapse asukohta koridoris põrandal) ütluste, alaealise kannatanu psühholoogilise seisundi hindamise kokkuvõte ning patsiendikaardi analüüs ei tekita kahtlusi süüdistatava süülises käitumises süüdistuses kirjeldatud viisil. Asjas on kinnitanud laiemas plaanis süüdistatava meelsust vägivallale ja ebatsensuursetele väljendite lapseealise L.P. i suhtes ema O.P. ja tunnistaja L.U. .
3. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga alaealise kannatanu L.P. i ütluste usaldusväärsuse küsimuses ja väidab, et see on lubamatu tõend. Taolise üldsõnalise kaitseväite lükkavad ümber kriminaalasja materjalid. Maakohtu otsuses on sellele juba tähelepanu pööratud ja selgitatud, et mõlemas kannatanu ülekuulamise protokollis on kirjas, et kannatanule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kohtukolleegium uuris ka alaealise kannatanu ülekuulamise helisalvestist ja veendus, et uurija on L.P. ile selgitanud, et kui ta soovib, ei pea ta oma isa vastu midagi halba rääkima ega ütlusi andma. Kuna protokollis ja salvestisel on see fikseeritud, siis ei ole alust selles ka kahelda. Kannatanu on ülekuulamisel selgesõnaliselt kinnitanud mitmel korral, et „isa lõi mind vastu seina“ ja pea „valutas väga“. (tõendite toimik tl 14-19, 26-28)
4. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et praegusel juhul on tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga. Koosseisupärase teo toimepanemise tõendamisel on tuginetud lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele ka teistele, sealhulgas isikulistele tõenditele. Samuti Narva Haigla patsiendikaardile ning L.P. i psühholoogilise seisundi hindamise kokkuvõttele, seega ei ole tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga.
5. Tuvastamist on seega leidnud, et M. Simtsov pani 17.11.2019 L.P. i suhtes toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega, kui ta jõuliselt tõukas oma 4-aastase poja peaga vastu seina. Ta sai aru, et laps tunneb valu ja löögi tõttu tekivad vigastused. Kuna tegu oli toime pandud lähisuhtes ja süüdistatavat oli juba varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, siis tuleb tegu kvalifitseerida

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi.

16. Apellatsioonides leitakse, et ahistava jälitamise süüteokoosseis

§ 157-3 lg 1 järgi pole täidetud.

Kohtukolleegiumil ei tekkinud nagu maakohtulgi kahtlust süüteokoosseisu tõendatuse osas ja seda kinnitavad detsembrist 2019 kuni märts 2020 süüdistatava poolt kirja ning telefoni teel järjepidevad kontaktiotsingud O.P. suhtes. Olles ise vangistuses, saatis M. Simtsov tahtlikult korduvalt ähvardava sisuga kirju ja helistas korduvalt O.P. le, millise tegevusega sekkus kannatanu tahte vastaselt tema eraellu. Märkimisväärne on, et nimetatud kuritegu ei tõenda ainult kannatanu O.P. ütlused, vaid muuhulgas ka tunnistajate A.B. , G.J. i ja L.U. ütlused.

1. Ringkonnakohus ei saa kuidagi nõustuda kaitsja väitega, et kirjad kannatanule ei olnud ähvardavad ja nende sisuks oli lihtsalt soov pojaga kontakti saada. Nähtuvalt maakohtu analüüsist on kirju lugedes kahtlusteta tuvastatav, et süüdistatav ei soovinud vaid pojaga suhelda vaid M. Simtsovi eesmärk oli kirju saates O.P. t ähvardada. Kaitsja väidab, et kirjad on sellise (ähvardava) sisuga varasemalt asetleidnud süüdistatava ja O.P. halbade suhete tõttu. See on ilmselgelt otsitud kaitseversioon ja isegi võimalik varasem ebaterve suhtlus süüdistatava ja kannatanu vahel ei õigusta kuidagi ähvardava, solvava, ebatsensuurse ja alandava sisuga kirjade saatmist. O.P. saadetud kirjadest süüdistatavale on selgelt aru saada, et kannatanu ei soovi süüdistatavaga suhelda ja on hirmul. Süüdistatavat see ei peatanud, vaid ta nautis O.P. taolist hirmutamist. Selle asemel, et ähvardavate kirjade saatmine lõpetada või oma ülekeevaid emotsioone talitseda, olid süüdistatava kirjades nii sõimusõnad kui lubadus kannatanu elu kibedaks ja halvaks teha. Paanikahoogude tõttu oli kannatanu sunnitud pöörduma abi saamiseks ohvriabi keskusesse. Tõendite kogum kinnitab kahtlusteta, et süüdistataval oli järjekindlalt soov kannatanus hirmutunnet ja alandust tekitada.
2. Väheoluline pole märkida, et ahistava jälitamise pani süüdistatav toime ajal, kui ta kandis vangistust O.P. kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Maakohtu otsusega tuvastati muuhulgas, et süüdistatav otsis kolmandate isikute kaudu kontakti kannatanuga või püüdis saada teavet tema eraelu kohta. Kaitsja väide, et süüdistatav ei saanud neid kõnesid teha, sest tema telefonikaardi väljavõtetest ei nähtu nende kõnede tegemine, ei ole asjakohane. Süüdistataval oli võimalik neid kõnesid teha ka teiste kinnipeetavate telefonidega ning selline käitumine on tõendatud muuhulgas tunnistajate ütlustega, kes tundsid M. Simtsovi hääle järgi ära. Maakohus on kokkuvõttes põhjendatult järeldanud, et süüdistatav sekkus O.P. eraellu tema tahte vastaselt.
3. Apellatsioonides on korratud süüdistatava kaitseväited ümber lükkamaks Noorus SPA-s toime pandud kelmust. Paraku osutavad ka need väheveenvaks ja mitteusaldusväärseks nagu eelnevadki. Süüdistatav on esitanud hüpoteetilisi väiteid, milliseid polegi võimalik kontrollida (näit. et ta oli justkui kuskil töötanud ja raha teeninud, samas ei nimeta konkreetset tööandjat). Nimetatud kelmuse pani süüdistatav toime ajaliselt pisut varem kui pidi röövimise eest minema karistust kandma. M. Simtsov on muuhulgas asjakohatult väitnud, et tal oli piisavalt vahendeid, et maksta puhkuse eest, aga samas pole ta olnud siiani võimeline esitama põhjendust, miks ta pole siis võlga tasunud. Kohtukolleegium on nagu maakohuski seisukohal, et apellatsioonides esitatud selgitused ei ole veenvad ega eluliselt usutavad ning on juba maakohtu otsuse motiivides ümber lükatud. (KoTo 2 kd, tl 67-69) Tõendite kogumis on maakohus järeldanud, et M. Simtsov pani 12.11.2019 toime otsese tahtlusega kelmuse, kui üüris Noorus SPA hotellis toa, elas seal kolm päeva, kasutas ja tarbis hotelli teenuseid ning mitmesuguseid kaupu. Süüdistatav lõi hotelli töötajates ebaõige ettekujutuse oma maksevõimelisusest, mida tegelikkuses tal asjas kogutud tõendite põhjal ei olnud. Tal ei olnud plaaniski kõige tarbitu eest maksta ning kokku jäi tasumata summa 1684,50 eurot. Apellatsioonide etteheited maakohtule tõendite ühekülgsest ja valikulisest hindamisest on täiesti põhjendamatud.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt varasema Viru Maakohtu 20.11.2019 vahistamismääruse 1-19-9213 vastu võtmine tõendina koos kohtuistungi protokollidega on seaduslik, sest tegemist on tõendiga KrMS § 63 tähenduses. Kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, seega ei saa kohtule ette öelda, milliseid tõendeid ja millises määras asjas kasutama peaks.
5. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
6. novembri 2021 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7. Süüdistatav M. Simtsovi kaitsja vandeadvokaadi abi A. Matvejev on esitanud 4 riigi õigusabi taotlust. Esimese 15.02.2022 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele ja esitamisele 360 minutit, mille eest taotleb tasu 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot. Teise 08.06.2022 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal istungil osalemiseks 60 minutit (kell 11.00-12.00), mille eest taotleb tasu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Kolmanda 08.06.2022 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõupidamisele kannatanuga 60 minutit, sõidule Narva-Jõhvi 50 km, sõidule Narva Tartu ja Tartu Narva vastavalt 180 km + 180 km, mille eest taotleb tasu kokku 154,80 eurot, sh käibemaks 25,80 eurot. Samas taotluses kaitsja taotleb ka sõidukulusid Narva-Jõhvi-Narva 50 km eest ja Tartu Narva 180 km, s.o 41,40 eurot, sh käibemaks 6,90 eurot. Kokku on esitatud tasutaotlus summas 196,20 eurot, sh käibemaks 32,70 eurot. Neljanda, samuti 08.06.2022 esitatud tasutaotluse kohaselt taotleb kaitsja istungil osalemise eest tasu 10 minut (kell 12.00-12.10) ulatuses, s.o summas 10,80 eurot, sh käibemaks 1,80 eurot.
8. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid 15.02.2022 esitatud taotlusele ning leiab, et see on kooskõlas apellatsiooni mahuga. Seega on põhjendatud summas 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot. Küll märgib ringkonnakohus siinkohal ära, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane, lisandub sellele käibemaks, mis teeb maksimaalselt hüvitamisele kuuluvaks summaks täpselt 388,80 eurot.
9. Teise taotluse aluseks on kohtuistungil osalemine. Ringkonnakohtus toimus 08.06.2022 istung kell 11.00 kuni kell 12.
10. Kaitsja taotles teise tasutaotluse alusel osalemise eest tasu 60 minutit. Neljanda tasutaotluse alusel veel 10 minuti ulatuses. Korra § 6 lg 3 alusel istungile kulunud aeg tasu maksimaalse summa hulka ei kuulu, mistõttu on põhjendatud ka kaitsja teine ja neljas tasutaotlus summas 64,80 eurot + 10,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot +1,80 eurot. Kokku 75,60 eurot, sh käibemaks 12,60 eurot.
11. Küll leiab ringkonnakohus, et kolmas tasutaotlus samuti kuupäevaga 08.06.2022 kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks aeg ettevalmistamisel - nõupidamisele kannatanuga 60 minutit. Millist nõu süüdistatava kaitsja üldse kannatanuga pidas, jääb kohtule arusaamatuks. Lisaks osutab kaitsja riigi õigusabi süüdistatavale, mitte kannatanule. Seega ei ole nõupidamisele kannatanuga kulunud aeg 60 minutit põhjendatud ja taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus sõidule kulunud aja osas Narva-Jõhvi ja sõidukulud Narva-Jõhvi-Narva osas. Kuna need mõlemad kannavad kuupäeva 23.05.2022 on need omavahel ilmselt ka seotud. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks aga kolmandas taotluses sõidule kulunud aja Narva-TartuNarva 360 km ulatuses ning sõidukulud Narva-Tartu 180 km ulatuses. Seega kolmas tasutaotlus on põhjendatud kokku rahuldada [(180 km + 180 km sõidule kulunud aja osas = 60 eurot + km) + 180 km sõidukulude osas =27 eurot + km] summas 104,40 eurot, sh käibemaks 17,40 eurot.
12. Kokku nelja tasutaotluse peale on põhjendatud rahuldada A. Matvejevi poolt taotletust (388,80 + 64,80 + 10,80 + 104,40) 568,80 eurot, sh käibemaks 94,80 eurot.
13. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, siis tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 jäävad tekkinud menetluskulud M. Simtsovi kanda. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik