Obsah (9)

§ 428§ 407§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuli 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6529 Tsiviilasi K.-T. T. hagi M. V. vastu tuvast

) § 428 lg 1 p 2 alusel.

1. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
2. Välja mõista hagejalt K.-T. T. kostja M. V. kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja põhjendatud kulu 90 eurot.
3. Välja mõista hagejalt K.-T. T. kostja M. V. kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on K.-T. T. hagi M. V. vastu tuvastus- ja võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohtu kohtunik Janek Väli 11.11.2020 tagaseljaotsuse M. V. hagis K.-T. T. vastu kasutuseelise hüvitise ja viivise saamiseks tsiviilasjas nr xxxx. Hageja sai tagaseljaotsusest teada 20.11.2020, kui kohtutäitur edastas e-maili teel hagejale täitmisteate. Mõned päevad hiljem sai hageja ka tagaseljaotsuse. Hageja leiab, et tagaseljaotsus on oma 2 olemuselt menetluslik lahend, mitte sisuline. Tagaseljaotsuse tsiviilasjas xxxx tingis asjaolu, et hageja võttis kogemata formaalselt e-toimikus dokumendi vastu seda avamata ning kuna poolte vahel oli käsil ka teine kohtuasi, ei saanud aru, et tegu oli täiendava hagiga. 08.01.2021 asus kohtutäitur tagaseljaotsust täitma, arestides hageja pangakontod, töötasu, võimaliku haigushüvitise Sotsiaalkindlustusametis, tulumaksutagastuse Maksu- ja Tolliametis, seades keelumärke hageja sõiduautole, osaühingute osakutele ja kinnisvarale. Aresti suurus koos kohtutäituri tasudega on 5794,40 eurot ning kohtutäiturile on 30.04.2021 seisuga vastavalt kohtutäitur R. S. büroost saadud infole laekunud 184,19 eurot. Hageja leiab, et kuna tagaseljaotsuse tegemisel, mis oma olemuselt on menetluslik, mitte sisuline otsus, lähtuti ainult kostja poolt hagis esitatud väidetest eeldusega, et vastamata jätmisel on teine pool need omaks võtnud, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Hageja hinnangul on tegu kohustusega, mille abil kostja alusetult rikastub ning tagaseljaotsuse alusel makstu kuulub alusetu rikastumise sätete alusel tagastamisele. Hageja on seisukohal, et tõendatud ei ole kasutuseelise kui sellise eksisteerimine. Samuti ei ole tõendatud, et hageja valdab kinnisasja ebaseaduslikult või et ta on kinnisasja vallanud ebaseaduslikult ajal, mil kostjal on olnud maakohtu 11.11.2020 tagaseljaotsusest tulenev täidetav nõue ning et seega on hagejal tekkinud kasutuseelis. Samuti ei ole õigustatud kasutuseelise hüvitamise suunamine ainult ühele isikule tingimustes, kus ruume kasutab lisaks ka kostja poeg ning kostja poja ja hageja alaealised lapsed. Isegi kui kasutuseelis kui selline peaks olema tuvastatud, ei ole kostja kunagi varem ehk 17 aasta jooksul, mil hageja on kostjale kuuluvas majas elanud, maininud kasutuseelist või selle hüvitamist. Samuti ei ole ta vaidlustanud eluruumi kasutusse andmist. Seega ei saa eluruumi kasutamine olla ebaseaduslik ning samuti läheb kasutuseelise nõue vastuollu hea usu põhimõttega. Kostja esitas 17.02.2021 kohtule enda esialgse hagivastuse. Vastuses leiab kostja, et hageja soovib käesolevas asjas esitatud nõuete rahuldamise tulemusena saavutada olukorra, kus kostjal puudub õigus jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas number xxxx rahuldatud nõude sundtäitmiseks. Hageja nõuab, et kohus asuks tuvastama uuesti asjaolusid ja ümber hindama tõendeid, mida on kohus teinud juba tsiviilasja number xxxx menetlemisel ja kus lõpplahend on jõustunud. Jõustunud kohtulahend on lõplik ning kuulub täitmisele. Uue hagiavalduse esitamisega juba lahendatud vaidlust uuesti lahendama hakata ei saa, see oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse aluspõhimõtetega. Kostja taotleb, et kohus lõpetaks asjas menetluse otsust tegemata

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud hagiavalduse eesmärgiks saavutada olukord, et kostjal puuduks võimalus tsiviilasjas nr xxxx jõustunud kohtulahendit sundtäita. Kohus leiab, et esitatud hagiavalduse läbi vaatamine eeldaks, et kohus asuks uuesti tuvastama asjaolusid ja hindama tõendeid, mida kohus on juba tsiviilasja nr xxxx raames teinud. Kohtule nähtub kohtuinfosüsteemist, et tsiviilasi nr xxxx on lõpetatud 11.11.2020 tagaseljaotsusega, mis on jõustunud 16.04.2021. Kohus nõustub kostjaga, et kohus ei saa käesolevas menetluses hageja poolt esitatud hagiavaldust sisuliselt hakata läbi vaatama, kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud tsiviilasjas nr xxxx tagaseljaotsus. Kohus ei nõustu hagejaga selles osas, et tagaseljaotsuse puhul ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. 3 Kohus selgitab, et

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Juhul, kui tsiviilasjas nr xxxx esitatud hagi ei oleks olnud õiguslikult põhjendatud, ei oleks kohus tagaseljaotsust teinud. Käesoleval juhul on kohus 11.11.2020 teinud tagaseljaotsuse, seega kohus leidis, et hagi oli õiguslikult põhjendatud. Kostjal oleks olnud võimalik esitada enda vastuväited hagile tsiviilasjas nr xxxx. Kuivõrd kostja tähtaegselt vastust hagile ei esitanud, lahendas kohus hagi tagaseljaotsusega. Samuti leidis kohus tsiviilasjas nr xxxx 26.01.2021 kohtumäärusega, et hageja esitatud kaja tuli jätta rahuldamata, kuivõrd ei esinenud mõjuvat põhjust, miks hagejal ei olnud võimalik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele vastata või esitada taotlust vastamistähtaja pikendamiseks. Kohtu hinnangul oli hagile vastamata jätmine kostja enda riisiko. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagile vastuväiteid tähtaegselt, ei tähenda, et hagejal oleks õigus uue tsiviilasjaga alustada kohtuvaidlust samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle. Tsiviilasi nr xxxx on lõppenud jõustunud kohtulahendiga, mida tuleb hagejal aktsepteerida. Kohtu hinnangul ei saa ka hageja nõuda kostjalt tagasi alusetu rikastumisega saadud hüve täitemenetluses nr xxxx, kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 järgi täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. 11.11.2020 tehtud tagaseljaotsus tsiviilasjas nr xxxx jõustus 16.04.2021. Kui hageja ei täitnud kohtulahendit vabatahtlikult, siis oli kostjal õigus pöörduda nimetatud lahendiga kohtutäituri poole. Kõigest eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse

§ 428

lg 1 p 2 alusel, kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 168

lg 2 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista esindajakulu 90 eurot. Kostja esindaja on osutanud õigusabi 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud aeg vastavuses osutatud teenustega. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 90 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik