← Eesti

1-21-4077/140

Obsah (10)§ 184§ 185§ 121§ 64§ 74§ 75§ 83§ 68§ 54§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 29. augustil 2022 Kriminaalasja number 1-21-4077 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaalasi Kristaps

§ 184

lg 2 p-de 1, 2, § 185 lg 2 p-de 2, 3 ja § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Teised apellatsioonimenetluse pooled  süüdistatav Kristaps Mitrauskis, isikukood: 39311280019; elukoht: XXX  süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann  kannatanu S.K. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2022 otsus Kristaps Mitrauskisele mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmises.
  5. Pöörata Kristaps Mitrauskisele liitkaristusena mõistetud ärakandmata 3 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvata Kristaps Mitrauskise vanglasse saabumisest.
  6. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab maakohus kohtuotsuse jõustumisel Kristap Mitrauskisele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
  8. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsus muutmata.
  11. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
  12. Kristaps Mitrauskist (Mitrauskis) süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja grupis I.M. ga. Kristaps Mitrauskis omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 3056 grammi kanepit, mida käitles Valga linnas ja grupis I.M. ga alates

  1. a maist kuni 22.01.2021 edasiandmise eesmärgil. Marihuaana puhul on suureks koguseks 7,5 grammi. 1.
  2. I.M. ülesandeks oli Kristaps Mitrauskise elukohast XXX äraoleku ajal anda edasi klientidele kanepit. I.M. andis edasi kokku 26,50 g kanepit vastavalt kokkuleppele Kristaps Mitrauskisega, kooskõlastades kanepi andmise kaastäideviija Kristaps Mitrauskisega alljärgnevalt: 
  3. aasta algusest andis K.F. le kahel korral 1 grammi ja kolmel korral 3 grammi, s.o kokku 11 grammi kanepit;  perioodil
  4. a kevad kuni
  5. a detsember andis K.F. le 10-l korral 0,5-1 grammi kaupa, kokku vähemalt 7,5 grammi kanepit 
  6. a november andis K.H. ile ühel korral 2 grammi kanepit;  perioodil
  7. a detsember kuni 22.01.2021 andis R.L. ele ühel korral 1 krammi, ühel korral 2 grammi ja ühel korral 3 grammi, s.o kokku 6 grammi kanepit. 1.
  8. Kristaps Mitrauskis tarvitas kanepit ise ja andis Valga linnas edasi järgnevalt:  perioodil
  9. a mai kuni 21.01.2021 K.F. le igapäevaselt 0,5-3 grammi kaupa, nädalas keskmiselt 6-7 grammi, s.o kokku vähemalt 588,25 grammi;  perioodil
  10. a juuli kuni
  11. a detsember K.F. le igapäevaselt 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 138 grammi, ja perioodil
  12. a jaanuar kuni 22.01.2021 iganädalaselt 34 korral 3 grammi kaupa ja 3-4 korral kuus 5 grammi, s.o kokku vähemalt 802,75 grammi;  perioodil
  13. a sügis kuni 15.01.2021 J.P. ile 1-100 grammi kaupa vähemalt 591,5 grammi, sellest 23.08.2020 ja 09.12.2020 1 grammi kaupa K.H. ni vahendusel ning ühel korral J.P. leppis kokku Kristaps Mitrauskisega kanepi omandamise ja palus kanepi ära tuua K.H. nil. Selleks kandis J.P. 23.11.2020 üle K.H. ni pangakontole 240 eurot, mille eest 23.11.2020 ostis K.H. n Valga linnas Kristaps Mitrauskiselt 16 grammi kanepit, toimetas selle Tartu linna ja andis edasi J.P. ile;  perioodil
  14. a kevad kuni
  15. a jaanuar S.M. le kokku vähemalt 177 grammi kanepit 1-2 grammi kaupa ja vähemalt neljal korral 10 grammi, neljal korral 22 grammi, kahel korral 23 grammi, millest neljal korral S.M. leppis kokku kanepi omandamise K.H. iga. Perioodil
  16. a november kuni 30.12.2020 kohtus S.M. Valga linnas K.H. iga ja andis talle kanepi omandamiseks raha, peale mida läks K.H. n Valga linnas Kristaps Mitrauskisega kohtuma ja ostis temalt kolmel korral 22 grammi kaupa ja ühel korral 23 grammi kanepit, mille K.H. n andis edasi S.M. le;  perioodil
  17. a juuni teisest nädalast kuni 21.01.2021 A.V. le igapäevaselt 0,5, 1 ja 6 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 228 grammi kanepit, ja viimati, s.o 22.01.2021 0,39 grammi 21% THC sisaldusega kanepiõisikut; 2  perioodil
  18. a suvest kuni 22.01.2021 K.P. le 1-3 grammi kaupa, kokku vähemalt 60 grammi;  perioodil
  19. a suvest kuni
  20. a jaanuari keskpaigani A.S. le 0,25-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 45 grammi;  perioodil
  21. a august kuni
  22. a jaanuarini K.H. nile iganädalaselt 3-4 grammi, vähemalt ühel korral 3 grammi ja ühel korral 0,5 grammi, s.o kokku vähemalt 80,5 grammi kanepit;  perioodil
  23. a sügis kuni
  24. a jaanuar M.M. ule viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7 grammi kanepit;  perioodil
  25. a novembrist kuni 05.12.2020 R,B. ile iganädalaselt 1 grammi kaupa, kokku vähemalt 5 grammi kanepit;  perioodil
  26. a detsember kuni 20.01.2021 T.S. ele 0,5-4 grammi kaupa, kokku vähemalt 30 grammi kanepit;  perioodil
  27. a detsember kuni 22.01.2021 R.L. ele pea igapäevaselt 1-5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 58,5 grammi, ja perioodil
  28. a detsember kuni
  29. a jaanuar andis Kristaps Mitrauskis vähemalt 2 grammi kanepit K.H. ile, kes andis selle edasi R.L. ele;  perioodil 15.12.2020 kuni 22.01.2021 M.S. ule 10-l korral 1 grammi kaupa ja perioodil
  30. a detsember kuni
  31. a jaanuar Kristaps Mitrauskis andis viiel korral vähemalt 5 grammi kaupa, s.o kokku 25 grammi kanepit K.H. ile, kes andis selle edasi M.S. ule;  23.12.2020 Kristaps Mitrauskis andis 1 grammi kanepit K.H. ile, kes andis selle edasi A.R. ile; 
  32. a septembris Kristaps Mitrauskis andis 3 grammi kanepit K.H. ile, kes andis selle edasi täpsemalt tuvastamata isikule, keda teadis nimega R. ;  perioodil
  33. a sügisest kuni 22.01.2021 A.E. ele 0,5-1 grammi kaupa, viimati 22.01.2021 0,5 grammi, s.o kokku vähemalt 20,5 grammi kanepit;  2020 september kuni 29.10.2020 Kristaps Mitrauskis andis kahel korral 2 grammi ja 5-6 korral 1 grammi kanepit K.H. ile, kes andis selle edasi A.E. ele. Omandatud 0,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepit hoidsid Kristaps Mitrauskis ja I.M. enda elukohas XXX Valga linnas kuni see läbiotsimise käigus 22.01.2021 leiti ning ära võeti. Omandatud 21-24% THC sisaldusega 84,61 grammi kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubakasegu, mille THC sisaldus on 8,2% hoidis Kristaps Mitrauskis enda valduses Valga linnas XXX kuni see läbiotsimise käigus 22.01.2021 leiti ning ära võeti. 1.
  34. Samuti omandas Kristaps Mitrauskis tuvastama asjaoludel kokaiini, millest andis edasi 1 grammi kokaiini 04.12.2020 – 05.12.2020 Valga linnas R,B. ile ja 08.12.2020 omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel kokaiini sisaldavat pulbrit massiga 59,29 grammi, milles 20,6 grammi kokaiini, mille andis 08.12.2020 edasi R,B. ile, kuni see 08.12.2020 sõiduki Volvo V70 reg. nr XXX läbivaatuse käigus politseipatrulli poolt leiti ja ära võeti. Kokaiini puhul on suureks koguseks 0,65 grammi. 1.
  35. Samuti omandas Kristaps Mitrauskis eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 1 grammi amfetamiini, mille andis edasi 04.12.2020 – 05.12.2020 Valga linnas R,B. ile. Amfetamiini puhul on suureks koguseks 1,3 grammi.
  36. Samuti süüdistatakse Kristaps Mitrauskist

§ 185

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises suures koguses nooremale kui kaheksateistaastasele isikule isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kristaps Mitrauskis isikuna, kes on alates

  1. aastast ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilisi aineid, müüs Valga linnas
  2. a 3 oktoobri lõpust kuni 22.01.2021 0,5-2 grammi kaupa kanepit 16-aastasele J.N. le (sündinud 02.02.2004), s.o kokku vähemalt 35 grammi kanepit. Kanepi puhul on suureks koguseks 7,5 grammi.
  3. Veel süüdistatakse Kristaps Mitrauskist

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kristaps Mitrauskis, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas tahtlikult 24.02.2021 kella 10:40 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone

  1. osakonna kambris nr 2152 kinnipeetav S.K. i suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda ühel korral rusikaga rindkere piirkonda, ühel korral vastu vasakut käsivart ning seejärel metallist kruusiga vähemalt ühel korral lagipähe, millega tekitas S.K. ile füüsilist valu ja põhjustas tervisekahjustuse – 1,5 cm pikkuse haava pealael. MAAKOHTU OTSUS
  2. Tartu Maakohus tunnistas Kristaps Mitrauskise 28.02.
  3. a otsusega süüdi ja karistas

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega,

§ 185

lg 2 p-de 2, 3 järgi 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis Kristaps Mitrauskisele liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja 1 aasta 1 kuu 7 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga ja kohustati teda katseajal järgima kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 21, 4 ja 8 sätestatud kohustusi.

Sama otsusega mõistis maakohus Kristaps Mitrauskise

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks 1 grammi amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises ning

  1. a kuni
  2. a kevadeni kanepi ebaseaduslikus käitlemises. Kohus konfiskeeris Kristaps Mitrauskiselt

§ 83

² alusel 310 eurot, sõiduauto Audi A4 AVANT ja korteriomandi Valga linnas, lahendas menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.

  1. Kokkuvõtvalt tunnistas maakohus Kristaps Mitrauskise süüdi 1817,74 grammi kanepi, millest 35 grammi andis alaealisele, ja 20,6 grammi kokaiini (puhta aine) ebaseaduslikus käitlemises. Lisaks karistas maakohus Kristaps Mitrauskist kaaskinnipeetava S.K. i suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (1,5 cm pikkuse haava pealaele).
  2. Maakohtu põhjendused apelleeritud osas, s.o Kristaps Mitrauskisele mõistetud karistuses, on järgmised.
  3. Maakohus leidis, et Kristaps Mitrauskise süü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud vägivallakuriteo toimepanemisel mõjutab asjaolu, et Kristaps Mitrauskis valis kannatanule metallkruusiga lagipähe löömiseks momendi, kui kannatanu ei pannud seda kätekõverduste tegemise lõpetamisel tähele ja kannatanul puudus seetõttu võimalus end kaitsta, löök oli tugevajõuline, põhjustas küllaltki laia ja õmblemist vajava 1,5 cm pikkuse verd jooksva haava. Kannatanule metallkruusiga pähe lüües käitus Kristaps Mitrauskis kavatsetult ja lõppeesmärgiks ning käitumise motiiviks oli saavutada sellega enda ümberpaigutamine teise kambrisse. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et eelkajastatud süü suurusest lähtudes on kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse, kohaldamine välistatud, ning mõistis Kristaps Mitrauskisele vangistuse keskmises määras, s.o 6 kuud. 4 8. Maakohtu hinnangul mõjutab Kristaps Mitrauskise süü suurust

§ 185

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel asjaolu, et kanepit anti edasi ainult ühele alaealisele J.N. le. Tema süü suurust kahandab ka asjaolu, et J.N. ütles enda olevat 17-aastane, kuigi tegelikkuses oli 16-aastane. Alaealisele kanepi edasiandmine toimus väikeste koguste kaupa, mis jäid vahemikku 0,5-2 grammi ja perioodil oktoobri lõpp 2020 – 22.01.

  1. Ebaseaduslikult edasi antud kanepi kogus 35 grammi ületas küll suure koguse piirmäära 7,5 g, kuid polnud seejuures siiski eriti suur. Kanep on oma toimelt ja sõltuvuse tekitamise astmelt narkootilistest ainetest üks leebemaid, mis kahandab samuti süü suurust. J.N. tunnistajana antud ütlustest nähtub, et sõltuvust kanepist tal välja ei kujunenud ja kuigi varasemalt tarvitas ta kanepit päris sageli, siis enam ta seda ei tee. Kristaps Mitrauskise karistust raskendavaks asjaoluks on kanepi edasiandmine omakasu motiivil, karistust kergendavaks puhtsüdamlik kahetsus. Eelkajastatud asjaoludel, selleks, et mõjutada varasemalt kriminaalkorras karistamata Kristaps Mitrauskist hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvides, pidas maakohus põhjendatuks ja küllaldaseks karistada Kristaps Mitrauskist sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega, s.o 3 aastat 2 kuud vangistust.
  2. Kristaps Mitrauskise süü suurust

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel mõjutab asjaolu, et ehkki isikuid, kellele narkootilisi aineid edasi anti, oli mitmeid, toimus see valdavalt väikeste koguste kaupa, kuna seda osteti koheselt ühekordseks tarbimiseks. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et peamiselt käideldi kanepit, mis on narkootilistest ainetest üks leebemaid, ja vähemal määral kokaiini. Kristaps Mitrauskise karistust raskendavaks asjaoluks on kanepi edasiandmine omakasu motiivil. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mis väljendus ka oma süüd tunnistavate ütluste andmises. Kui süüdistatav poleks ennast süüdi tunnistanud ja asjas olnuksid siduvaks lüliks teiste tõendite vahel, sealhulgas kirjalike tõendite vahel (näiteks jälitustoimingu protokoll), üksnes isikute kohtueelses menetluses antud ütlused, tulnuks need ütlused KrMS § 15 lõikes 3 sätestatust lähtudes tunnistada KrMS § 305¹ lg 3 alusel lubamatuks tõendiks ja selles süüdistuse osas teha õigeksmõistev kohtuotsus. Olukorras, kus süüdistatav on enda ütlustega paljuski kaasa aidanud tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisele, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta see tähelepanuta ja talle karistuse mõistmisel arvesse võtmata. Õigus peab olema ka õiglane. Neil eelkajastatud asjaoludel, selleks, et mõjutada varasemalt kriminaalkorras karistamata Kristaps Mitrauskist hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvides, pidas maakohus põhjendatuks ja küllaldaseks karistada Kristaps Mitrauskist sanktsiooni alammäära lähedale jääva 4 aasta vangistusega. 10.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel võttis maakohus arvesse, et Kristaps Mitrauskis on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja on esimese astme narkokuritegude toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on kuritegude kogumi eest põhjendatud mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata sellest maha eelvangistus 1 aasta 1 kuu 7 päeva (22.01.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 28.02.2022). Karistusest jääb kanda 3 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Lähtudes asjaoludest, et Kristaps Mitrauskis on varasemalt kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses on ta olnud juba 1 aasta 1 kuu 7 päeva, on põhjendatud ülejäänud karistuse osa kohaldada tingimisi 4 aasta 10 kuu katseajaga koos kriminaalhooldusele allutamisega. Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks on põhjendatud panna Kristaps Mitrauskisele katseajaks lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele ka kohustused mitte omada ning tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, vangistusest vabanemisest ühe kuu jooksul otsida endale ametlik töökoht või võtta ennast selle ühe kuu 5 jooksul töötuna Eesti Töötukassas arvele ning kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. osaleda vähemalt ühes

  1. Maakohus ei kohaldanud lisakaristust ja leidis, et kuna Kristaps Mitrauskisel on pere, s.o naine ja lapsed alalise elukohaga Eestis, siis ei ole põhjendatud varasemalt kriminaalkorras karistamata ja narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist puhtsüdamlikult kahetsevat Kristaps Mitrauskist tema perest lahutada ja Eestist välja saata. APELLATSIOON JA APELLATSIOONIVASTUS
  2. Tartu Maakohtu 28.02.
  3. a otsuse peale esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista Kristaps Mitrauskisele

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 185

lg 2 p-de 2, 3 järgi 3 aastat 9 kuud vangistust ning

§ 121

lg 1 järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel palub prokurör mõista karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust raskeima suurendamise teel, mille kandmise algusajaks lugeda Kristaps Mitrauskise kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.01.2021.

§ 54

lg 1 alusel palub prokurör mõista lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. 13. Apellant leiab, et narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hukkamõistetavus ja karistamisväärsus oleneb eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist sellise käitumisega ohustatakse või kahjustatakse. Kristaps Mitrauskise süü on suur, kuna ta käitles pikema aja jooksul äärmiselt suurt kogust kanepit (1817,74 grammi) ja suurt kogust kokaiini. Kanepist oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks arvestuslikult 2423-le inimesele. Karistust raskendava asjaoluna esineb omakasu ajend ning kuriteod on toime pandud kavatsetult. Tegemist ei olnud juhusliku episoodiga. Eriti küünilist suhtumist õiguskorda näitab see, et kehalise väärkohtlemise pani Kristaps Mitrauskis toime vanglas, kui tema osas oli kohtueelne uurimine lõpule viidud kahes raskes esimese astme kuriteos. 14.

§ 184lg 2 keskmine määr on 9 aastat vangistust.

Kuna karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, võib karistuse pikkus olla alla keskmise, kuid mitte alammäära lähedane. Lisaks ei ole karistus kooskõlas temalt omandanud ja edasiandnud isikutele mõistetud karistustega, kes käitlesid narkootilist ainet oluliselt väiksemas mahus, mistõttu oli neile tingimisi vangistuse mõistmine põhjendatud. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Apellandi hinnangul ei esine praegusel juhul kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdlase isikust tulenevaid erandlikke asjaolusid, mis annavad aluse vangistusest tingimisi vabastamiseks. Tunnistajate poolt ütluste andmisest keeldumine ei ole käsitletav kuriteo toimepanemise ega süüdlase isikust tuleneva asjaoluna, mida saaks arvestada karistuse mõistmisel ja sellest tingimisi vabastamisel.

  1. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna põhiliseks süüstavaks tõendiks on süüdistatava ütlused, tuleb seda oluliselt arvestada karistuse mõistmisel, kuivõrd on ka muud tõendid, millega kohus on arvestanud. Ka ei nõustu apellant sellega, et süü suurust vähendab asjaolu, et narkootiliste ainete edasiandmised toimusid valdavalt väikeste koguste kaupa ja seda osteti koheselt ühekordseks tarbimiseks. Ühele isikule edasiantud kogused olid kokku suured ja see toimus pikaajaliselt. Nt andis Kristaps Mitrauskis kanepit edasi K.F. le 300-350 grammi juuli 2020 – jaanuar
  2. Kristaps Mitrauskise süü suurust ei vähenda ka see, et alaealine, 6 kellele ta ainet edasi andis, väitis, et ta on 17-aastane, kuigi oli 16-aastane. Ka 17-aastane isik on alaealine.
  3. Kristaps Mitrauskise suhtes esinevad alused lisakaristuse kohaldamiseks

§ 54alusel.

Kristaps Mitrauskis on õigusvastase käitumisega näidanud, et ta ei ole lojaalne Eesti õiguskorrale ja riigile, ta ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Seetõttu kujutab ta piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi avalikule korral ja julgeolekule, mida tuleb lisakaristuse kohaldamisega kaitsta.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 17.05.
  2. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 08.06.
  4. Kristaps Mitrauskise kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann esitas 08.06.2022 kirjaliku seisukoha prokuröri apellatsioonile, milles palub jätta mõistetud karistus muutmata ja prokurör apellatsioon rahuldamata.
  5. Kaitsja ei nõustu prokuröriga selles, et Kristaps Mitrauskise süü on suur. Riigikohtu praktikas on tõepoolest leitud, et karistuse mõistmisel lähtutakse sanktsiooni keskmisest määrast, kuid samas on selgitatud ka seda, et konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Ka on Riigikohus selgitanud, et Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. Lisaks on selgitatud, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude eest karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada mh ka käideldud narkootilise aine liiki. Süü suurust mõjutab rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Kristaps Mitrauskis mõisteti süüdi 1817,74 grammi kanepi käitlemises, mida ei saa pidada äärmiselt suureks koguseks. Ka oli see peaaegu poole vähem, kui süüdistuses algselt ette heideti (3056 grammi). Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kanep on taimse päritoluga narkootikum ning oma toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju osas, ei ole tugev ega suur. Samuti lühenes ajaline periood, millega kahanes süü suurus veelgi.
  6. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdlase isikut, mida oli maakohtul võimalik tundma õppida. Kristaps Mitrauskise näol on tegemist noore inimesega, kes soovis küll kergemal ja lihtsamal viisil rikastuda, kuid kelle loomuomadused ei ole sellised, et ta ei oleks võimeline kergematest katsumustest ja raskustest õppima. Samuti ei ole teda varasemalt kriminaalkorras karistatud. Natukene üle aasta vangistust oli temale esmakordne kogemus, mis pani ta vastutama tegude ja nende tagajärgede eest. Kristaps Mitrauskis on puhtsüdamlikult kahetsenud ning rääkinud kohtus tõtt, milline julgus ei tohi viia teda kohtu poolt selle eest rangemalt karistamiseni. Kõike eeltoodut on maakohus ka põhimõtteliselt arvestanud ning mõistetud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga. Lisaks on Kristaps Mitrauskisel alates 08.06.2022 töökoht VRG Katusetööd OÜ-s. Töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu kinnitab tema püüdlusi ja tahet elada edaspidist elu õiguskuulekalt ning ühiskonna norme järgides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 28.02.
  8. a otsuse tühistamiseks 7 Kristaps Mitrauskisele mõistetud põhikaristuste ja kuritegude kogumis mõistetud karistuse suuruse ning lisakaristuse kohaldamata jätmise osas alust ei ole. Küll aga väärivad tähelepanu prokuröri argumendid Kristaps Mitrauskise karistusest tingimisi vabastamises ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
  9. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (Riigikohtu 25.05.
  10. a otsuse nr 3-1-1-54-12 p 11). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (Riigikohtu 28.04.
  11. a otsuse nr 31-1-31-11 p 21.1.). Seega käsitleb ringkonnakohus vaid apellatsioonis vaidlustatud, s.o Kristaps Mitrauskisele mõistetud karistust.
  12. Esmalt ei nõustu prokurör

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 185

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud üksikkaristustega, paludes neid ringkonnakohtul suurendada. Ringkonnakohus prokuröri seisukohta ei jaga ja leiab, et maakohus on Kristaps Mitrauskile karistust mõistes arvestanud kõigi

§ 56lg-s 1 ettenähtud asjaoludega.

Kuivõrd prokurör ei taotle

§ 121

lg 1 järgi mõistetud karistuse muutmist ning ka selle karistuse osas ei ole ringkonnakohtul maakohtule mingeid etteheiteid, puudub vajadus selle pikemaks analüüsimiseks.

  1. Riigikohus selgitas 26.01.
  2. a otsuse nr 1-19-4150 p-s 27, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Sama otsuse p-is 28 märkis Riigikohus, et materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt

§ 56lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea.

See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eeltoodu vastu eksinud, mistõttu puudub vajadus sekkuda maakohtu poolt mõistetud põhikaristustesse.

  1. Prokuröriga saab nõustuda selles, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Samas on Riigikohus asjas nr 5-20-5 07.09.
  2. a otsuse p-s 19 selgitanud sedagi, et Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. See aga tähendab, et kohus ei saa lähtuda ainult Kristaps Mitrauskisele süüks arvatud kuritegude karistusraami keskmisest, vaid arvestada tuleb kõiki tema süüd iseloomustavaid asjaolusid, et mõista just tema süüle vastav õiglane karistus. See võib tähendada ka seda, et karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. 26.

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest on võimalik mõista kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Seega on karistuse mõistmisel keskmiseks määraks üheksa aastat vangistust. Maakohus karistas Kristaps Mitrauskist

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, seega alammäära lähedase vangistusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei 8 ole maakohus sellist karistust mõistes eksinud. Nii tuleb karistuse mõistmisel arvestada kõigepealt isiku süüd, mida ei saa Kristaps Mitrauskise puhul pidada väga suureks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal prokuröriga, et tema süüd ei vähenda see, et ta müüs narkootilist ainet valdavalt väikeste koguste kaupa, tarvitamisdoosidena. Oluline on, kui suur oli käideldud narkootilise aine üldkogus. Kuigi Kristaps Mitrauskise poolt käideldud kanepi (ca 1,8 kg) ja kokaiini kogus ohustas potentsiaalselt enam kui 2000 inimese tervist, tuleb lähtuda ka muudest kuritegu iseloomustavatest asjaoludest. Kaitsja on õigesti viidanud kohtupraktikale selles, et arvestada tuleb samuti narkootilise aine liiki, millest oleneb rahvatervise ohustamise määr. Vaidlust ei ole selles, et kanep on üks n.ö kergemaid narkootikume, tegemist on loodusliku ainega, mis ei kahjusta inimese tervist nii tugevalt ja kiiresti kui seda võib teha mõni sünteetiline narkootiline aine. Kokaiini saab küll pidada tugevatoimeliseks aineks, kuid seda käitles Kristaps Mitrauskis üsna väikeses koguses, alla 30 g. 27. Kristaps Mitrauskise puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – ning üks karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine omakasu motiivil. Arvestades seda, et ta tunnistas kuritegude toimepanemist suures osas ning andis selle kohta ka ennast süüstavaid ütlusi, räägib see temale kergema karistuse mõistmise kasuks. Karistust raskendav asjaolu aga ei anna sellist kaalu, mis annaks aluse mõista karistus, mis irduks oluliselt tema teosüü suurusest - eriti pidades silmas, et narkootikumide käitlemisel on omakasu motiiv ülimalt tavaline. Arvestada tuleb sedagi, et samades karistusraamides tuleb mõista karistust ka isikutele, kes käitlevad ohtlikumaid narkootilisi aineid ja oluliselt suuremas koguses. Maakohus on kõiki neid asjaolusid arvesse võtnud ja mõistnud Kristaps Mitrauskisele

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi tema süü suurusele vastava karistuse, sealjuures on arvestanud eripreventiivsete kaalutlustega (varasemate karistuste puudumine, süü tunnistamine, mis annab aluse arvata, et sellise isiku puhul on tõhus ka lühiajalisem vangistus) ning selle muutmiseks alust ei ole. 28.

§ 185

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest on võimalik mõista kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Maakohus karistas Kristaps Mitrauskist

§ 185

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, seega ületades sanktsiooni alammäära vaid kahe kuu võrra. Ringkonnakohus leiab, et Kristaps Mitrauskise süü suurus alaealisele narkootilise aine kanepi edasiandmises ei ole suur ning maakohus on õigustatult mõistnud talle sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse. Nii andis ta kanepit ainult ühele alaealisele ja seda oli vaid 35 grammi. Arvestades narkootilise aine kogust ja ohtlikkuse astet, samuti seda, et tagajärjed ei olnud rasked ega ka pikaajalised (J.N. kinnitas kohtuistungil 31.01.2022, et ei ole pikalt kanepit tarvitanud), vastab 3 aasta 2 kuu pikkune vangistus süüdistatava süü suurusele. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et ei ole oluline, kas J.N. oli 16- või 17-aastane, see Kristaps Mitrauskise süü suurust ei mõjuta. Kuigi maakohus on sellele tuginenud, ei ole see kaasa toonud põhjendamatult kerge karistuse mõistmist. Kergendavad ja raskendavad asjaolud, mõlemaid üks (puhtsüdamlik kahetsus ning omakasu motiiv) on tasakaalus ega anna samuti alust raskema karistuse mõistmiseks. Mõistetud karistus on ka piisav, et mõjutada edaspidi süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvidega. 29. Küll aga nõustub ringkonnakohus apellandiga selles, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kui vabastas Kristaps Mitrauskise talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

§ 74sätteid kohaldades.

Kuigi ka ringkonnakohus ei pea Kristaps Mitrauskise süüd nii suureks, et mõista talle raskem karistus, ei tähenda see seda, et ta tuleks seetõttu ka karistusest tingimisi vabastada. Need alused on erinevad. 9

  1. Otsustamaks, kas isikule saab anda võimaluse kanda mõistetud vangistust tingimisi, tuleb ennekõike lähtuda kuriteo toimepanemise asjaoludest, arvestada selle raskust ja kuriteo tehiolusid. Kristaps Mitrauskis käitles kahte liiki narkootilisi aineid üsna pikalt,
  2. a kevadest kuni 22.01.
  3. Ta müüs neid mitmetele isikutele, sh oli tal tekkinud püsikliendid, kes pidevalt ostsid narkootilist ainet. See näitab, et tegemist ei olnud mingi juhusliku eksimusega tema elus. Kuigi käideldud narkootilise aine kanepi kogust ei saa pidada väga suureks, oli see siiski märkimisväärne, et kahjustada rahva tervist olulisel määral. Kristaps Mitrauskise tegevus oli suunatud varalise kasu saamisele teiste inimeste tervise arvelt, mis muudab tema teo seda enam hukkamõistetavaks. Lisaks kanepile käitles ta ka oluliselt tugevamatoimelist narkootilist ainet kokaiini suures koguses.
  4. Kuigi Kristaps Mitrauskis on varem kriminaalkorras karistamata, ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ja tal on praeguseks olemas töökoht ning legaalne sissetulek, ei anna see siiski kindlat veendumust, et ta edaspidi ei jätka sama eluviisi, st ka narkootiliste ainete käitlemist. Võimalus teenida tulu oluliselt lihtsamalt on jäänud. Seda ennekõike seetõttu, et narkootiliste ainete hankimiseks ja edasimüümiseks on Kristaps Mitrauskisel tõenäoliselt olemas nii võimalused kui säilinud ka kontaktid, sh tema püsikliendid. Teadaolevalt on just narkootiliste ainetega seotud kuriteod need, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suurem. Kristaps Mitrauskis on ka ise narkootilise aine kanep tarvitaja, mis seob teda samuti narkootikumide müüjatega ja võib kergemalt tekitada soovi selle tegevuse juurde ka ise naasta. Väheoluline ei ole ka see, et kuigi Kristaps Mitrauskis viibis eeluurimise ajal vahistatuna kinnipidamisasutuses, ei suutnud ta ka seal olla õiguskuulekas. Ta on süüdi tunnistatud käesolevas kriminaalasjas kaasvangile kehavigastuse ja valu tekitamises. Seegi kahandab kohtu usaldust: kui isik ei suuda õiguskuulekaks jääda isegi kinnipidamisasutuses, on temalt seda raske loota vabaduses.
  5. Narkootiliste ainete käitlemine on raske kuritegu, mida näitavad juba eriosa sanktsioonides ettenähtud karistusmäärad. Kristaps Mitrauskisele süüks arvatud kuriteod

§ 184ja 185 järgi on mõlemad esimese astme kuriteod.

Riigikohus on 10.03.2016. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-20-16 p-s 15 selgitanud, et Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et

§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 18). Ühtegi sellist asjaolu ringkonnakohus aga ei tuvastanud. Töökoha olemasolu on kindlasti positiivne, kuid seda ei saa pidada niivõrd oluliseks, et olla veendunud Kristaps Mitrauskise edasises õiguskuulekuses. Selleks ei saa pidada ka senist vahi all viibitud aega, arvestades ennekõike seda, et ta pani vanglas toime uue kuriteo. Ehk kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul ennekõike toimepandud kuritegude asjaolusid arvestades, ega ka süüdistatava isikut arvestades võimalik Kristaps Mitrauskist talle mõistetud karistusest tingimisi vabastada. 33. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus maakohtu poolt mõistetud karistused muutmata, kuid tühistab maakohtu otsuse osas, millega vabastati Kristaps Mitrauskis

§ 74

alusel tingimisi talle

§ 64lg 1 alusel mõistetud 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse kandmisest.

Kuivõrd Kristaps Mitrauskis vabastati vahi alt kohtuotsuse tegemise kuupäeval, s.o 28.02.2022, tuleb tema eelvangistuses viibitud aeg 22.01.2021 – 28.02.2022 (k.a), 1 aasta 1 kuu 7 päeva maha arvestada mõistetud liitkaristusest, mistõttu kuulub tal reaalselt ärakandmisele 3 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust, nagu on leidnud ka maakohus. Vangistuse kandmise algusajaks loetakse Kristaps Mitrauskise vangistuse kandmisele ilmumise kuupäev. Teatise vangistuse kandmisele ilmumiseks saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus vastavalt KrMS § 10 414 lg-le 1. 34. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et lisakaristuse kohaldamine Kristaps Mitrauskise suhtes ei ole põhjendatud. Esmalt ei ole vaidlust selles, et Kristaps Mitrauskis on Läti Vabariigi kodanik, st ka Euroopa Liidu kodanik. Seega tuleb lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise puhul lähtuda

§ 54

lg-s 3 sätestatud eeldustest: Euroopa Liidu kodanikule võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.

  1. Euroopa Kohus on 23.11.
  2. a otsuses (EL C-145/09 Tsakouridis) jaatanud seda, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused“ ning seda just riigist väljasaatmise kontekstis. Seega on

§ 54

lg-s 3 sätestatud tingimused täidetud ja Kristaps Mitrauskise puhul on võimalik kaaluda lisakaristuse kohaldamist. Riigikohus 06.05.2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-09 p-s 9 välja toonud, et kuigi erinevalt põhikaristusest peab lisakaristus eelkõige silmas preventsioone, ei tohi ka lisakaristuse liik ja määr ületada süü suurust

§ 56lg 1 tähenduses.

Väljasaatmine on üks raskemaid füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavaid lisakaristusi, kuna sellega katkestatakse isiku senised sidemed asukohamaaga ja sunnitakse teda oma elu jätkama mujal. Mõistes süüdistatavale lisakaristuseks väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, tuleb arvestada, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (vt nt RKKKo 3-1-1-18-17, p-d 13 ja 16).

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Kristaps Mitrauskis on pannud toime raskeid esimese astme kuritegusid, jääb tema teosüü oluliselt alla keskmise. Arvestades toimepandud kuritegude ebaõigussisu, käideldud narkootiliste ainete liiki ja kogust, Kristaps Mitrauskise kahetsust ja süü tunnistamist, ei vastaks põhikaristus koos lisakaristusega enam tema süü suurusele, vaid ületaks seda. Arvesse tuleb võtta sedagi, et ühe meetmena kohaldas maakohus tema vara laiendatud konfiskeerimist, mistõttu on karistuslikud järelmid kogumis Kristaps Mitrauskisele toimepandud tegude eest niigi vägagi tuntavad ja rasked. Asjaolu, et teda karistati lisaks veel kehalise väärkohtlemise eest, ei suurenda tema riigist väljasaatmise vajadust, kuna see tegu ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda.
  2. Isegi kui möönda, et Kristaps Mitrauskis ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, ei oleks tema väljasaatmine riigist põhjendatud tulenevalt tema sotsiaalsetest sidemetest. Tema endise elukaaslase I.M. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt elab tema koos kahe alaealise lapsega Eesti Vabariigis Valga linnas XXX . Nad kolisid koos Kristaps Mitrauskise ja nende kahe ühise alaealise lapsega Eestisse elama
  3. a märtsikuus, kuna mehe suguselts elab siin ning Eestis on lastel parem elu. Kristaps Mitrauskis andis samuti kohtus ütlusi selle kohta, et ta elas alates
  4. a märtsikuust Valgas koos laste ja I.M. ga.
  5. Kuigi Kristaps Mitrauskis ei ole elanud Eesti Vabariigis pikka aega ning on kogu selle aja kuni kinnipidamiseni käidelnud narkootilisi aineid, on ta perekondlike sidemete kaudu (oluline on, et siin elavad tema alaealised lapsed) seotud just selle riigiga. Olemasoleva andmete põhjal on põhjust arvata, et I.M. soovib jätkuvalt elada Eestis koos nende ühiste lastega, mistõttu oleks ebaõiglane, ennatlik ja ebaproportsionaalne tema riigist väljasaatmine. Seda enam, et I.M. ütluste järgi on Kristaps Mitrauskis seotud Eesti Vabariigiga ka teiste sugulaste kaudu. Seega ei ole põhjendatud Kristaps Mitrauskisele lisakaristuse kohaldamine.
  6. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 2 ja 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsuse osaliselt, s.o Kristaps Mitrauskise talle mõistetud karistusest

§ 74

alusel tingimisi vabastamises, ning teeb uue 11 selles uue otsuse, millega pöörab Kristaps Mitrauskisele mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. 40. Apellatsioonimenetluse kulusid ei ole. Kristaps Mitrauskise kaitsja märkis vastuses apellatsioonile, et valitud kaitsjana ei taotle ta menetluskulude väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 12 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.