lg 1, § 214 lg 2 p 1, 2, 4, 5, § 1191 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi ning temale mõisteti
J. Tomasson tunnistati süüdi ka
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
Tomassonile liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loetakse J. Tomassoni kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.03.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 2 alusel keelata alkoholi tarvitamine,
lg 2 p 21 alusel keelata omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid,
lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoha,
lg 2 p 7 alusel keelata suhelda narkootilisi aineid tarvitavate ja käitlevate isikutega ning
MS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör E. Merilaine nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kohtule saadetud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Negatiivseteks asjaoludeks on kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik. J. Tomassoni on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on ka korduvalt viibinud vangistuses nii Eestis kui ka välismaal, kuid see pole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Eelnev aga omakorda viitab sellele, 3 et tegemist on pikaajalise ja süstemaatilise õigusrikkujaga, kes ei hooli oma tegude tagajärgedest ning tal on välja kujunenud vägivaldne käitumismuster. Kuriteod on ajas muutunud ka ühiskonnaohtlikumaks. Süüdimõistetu suhtub oma toimepandud kuritegudesse ükskõikselt ja võib konfliktiolukordades olla impulsiivne, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks on Tartu Vangla meditsiiniosakonna hinnangul J. Tomassoni näol tegemist uimastisõltlasega. Sõltuvusprobleemid aga avaldavad negatiivset mõju isiku käitumisele, kuna süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud joobeseisundis. Kuigi isik on viibinud xxxx võõrutusravil ja läbinud varasemate vangistuste ajal mitmeid sotsiaalprogramme, millest võttis küll aktiivselt osa, siis ei ole nende mõju süüdimõistetule olnud piisav, kuna J. Tomasson on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Seepärast ei pruugi prokuröri hinnangul ka käesoleva vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused olla piisavad, et maandada süüdimõistetu puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks suurendab J. Tomassoni puhul uue kuriteo toimepanemise ohtu kriminaalse taustaga isikutega jätkuv suhtlemine, mis võib soodustada uute kuritegude sooritamist. Käesoleval juhul on J. Tomassoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest välistatud just kõrge retsidiivsusohu tõttu. 18.08.2022 edastas J. Tomasson kohtule motivatsioonikirja, mille kohaselt on ta valmis tegema oma mõtlemises ja käitumises korrektuure, et elada edaspidiselt õiguskuulekat elu. Teda on aidanud ka sotsiaalprogrammid, töötamine ja kaaskinnipeetavatele abiks olemine. Samuti isik teeb ettevalmistusi rahaliste nõuete tasumiseks. J. Tomasson soovib olla oma perele toeks. Ka mineviku selja taha jätnud tuttavad on valmis teda aitama. Kriminaalhooldusel viibimine tagab vabaduses toe kohanemisel. Alguses vabaneb isik xxxxxx „xxxxx“ ja alles seejärel hakkab koos elukaaslasega elama. J. Tomasson palub kohtult võimalust vabaneda ennetähtaegselt. Tartu Vangla edastas 24.08.2022 maakohtule õiendi selle kohta, et alates 10.08.2022 on kinnipeetava rahvastikuregistrijärgne sissekirjutus xxxxx. 24.08.2022 seisuga on Täitise andmetel rahalisi nõudeid xxxx eurot. K-Raha andmetel 24.08.2022 seisuga on rahalisi nõudeid xxxx eurot, nende hulgas 6 nõuet, mis Täitise andmetel on peatatud. Kui peatatud nõuded maha arvestada, siis K-Raha andmetel on rahalisi nõudeid käesolevalt xxxx eurot. Isiku vabanemisfondis on xxxx eurot. Eelnev ilmestab, et kinnipeetav jätkuvalt aktiivselt tegeleb rahaliste nõuetega ja suhtleb tihti kohtutäituritega, et vabanemisjärgset majanduslikku olukorda parandada. J. Tomassoni osas viidi ka läbi avavanglasse ümberpaigutamise menetlus ning 11.08.2022 koostati otsus taotluse rahuldamata jätmise osas. Süüdimõistetu elukaaslane J.K. saatis 24.08.2022 kohtule palvekirja, millest nähtub, et J. Tomasson on sisimas hea inimene ja oma eesmärkidele pühendunud. Kirja koostaja on kindel, et Jarko soovib pöörata oma elus uue lehekülje elukaaslase kõrval. Inimesele peaks andma võimaluse ennast tõestada. Kohtuistungil väljendatud seisukohad J. Tomasson selgitas kohtuistungil, et kavatseb vabanemisel asuda elama „xxxx“ poolt pakutavasse elukohta ja tal on vabanemisel olemas töökoht. Ta on teinud oma elus järeldused ning loodab kindla tööga saada järje peale. Kodus ootab J. Tomassoni elukaaslane ja 90 aastane isa, kes vajab tuge. Vanglas asus isik aasta tagasi tööle, on muutnud oma mõtteviisi ja on aru saanud, et senine eluviis ei vii mitte kuhugi. J. Tomasson tahab saada isaks, samuti on tal võimalik anda nõu teistele samas olukorras olevatele isikutele. Kõik rahalised nõuded soovib süüdimõistetu vabaduses ära tasuda, paari aastaga peaks saama need kontrolli alla. J. Tomasson palub kohtult anda talle võimalus enese tõestamiseks. 4 Kaitsja K. Kutsar oli seisukohal, et J. Tomassoni võiks ennetähtaegselt vabastada. Senine elu on olnud isikul kirju. Viimase karistuse kandmise ajal on J. Tomassoni ellusuhtumises aga toiminud oluline muutus. Vanglas distsiplinaarkaristusi tal ei ole, ta osaleb tööhõives, on kogemusnõustaja teistele kinnipeetavatele. Selline tegevus saab toimuda ainult vangla administratsiooni nõusolekul - järelikult vangla usaldab kinnipeetavat. J. Tomassoni mõju teistele kinnipeetavatele saab seega olla vaid positiivne. Esineb vastuolu vangla iseloomustuses toodud vangistuse eesmärkide täitmise ja avavanglasse mittelubamise osas. Kinnises vangistuses on isik iseloomustuse kohaselt oma eesmärgid saavutanud. Kui kohus J. Tomassoni ennetähtaegselt vabastab, siis isikul on olemas elukoht, töökoht, toetavad tuttavad, elukaaslane, kõrges vanuses isa. On positiivne, et J. Tomasson saab aru, et ta on narkomaan ning ei parane sellest. Ta on kontrollitud keskkonnas elamisega ja elektroonilise valve tingimustega nõus. Samuti tuleb temale panna kriminaalhooldaja poolt nimetatud lisakohustused. Kohtu põhjendused Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.
lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.
lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on J. Tomasson temale mõistetud vangistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on
lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.
lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks
Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J. Tomassonil on vabanemisjärgne elukoht olemas. Seega on formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab
lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. 5 J. Tomassonil on Eestis 1 kehtiv kriminaalkaristus. Hetkel kannab ta karistust ähvardamise, korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes, väljapressimise eest, mis on toime pandud korduvalt, suures ulatuses, grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega, kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ning avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud relvaga ähvardades. Kuritegude ampluaa on seega väga lai ning nende toimepanemist on soodustanud kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, majandusliku kasu saamise soov, puudulik probleemilahendusoskus, sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus. Tartu Maakohtu 01.02.2022 määrusest nr 1-19-7326 (elektroonilisele järelevalvele vabastamata jätmine) nähtub, et välismaal karistati J. Tomassoni viimati 2021. aastal xxxx narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise ja käitlemise eest ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuigi J. Tomassoni sõnul on ta oma käitumist seekord motiveeritud muutma, siis pikkade aastate jooksul see tal siiski õnnestunud ei ole ning sellele ei ole kaasa aidanud ka varasemad vangistused ja erinevate programmide läbimine vangistuses, sest ta on raskete õigusrikkumiste sooritamist jätkanud. Kohtul ei ole alust arvata, et vanglast ennetähtaegsel vabastamisel J. Tomasson suudaks alluda kriminaalhooldusele, sh narkootikumide tarvitamise keelule ja hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Et vanglas isik narkootikume ei tarvita, ei saa asuda seisukohale, et selline käitumine säilib J. Tomassonil ka edaspidiselt vabaduses, olles varasemalt pikaaegne ja sage narkootikumide tarvitaja – vanglas lihtsalt ei ole kinnipeetavatele narkootikumid tarvitamiseks kättesaadavad. Range kontrolli kadumisel võib J. Tomasson aga väga suure tõenäosusega enda sõltuvuskäitumist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused ja erinevad programmid narkootikumide tarvitamisest loobuda aidanud. Eelnev vähendab kohtu usku J. Tomassoni motivatsiooni edaspidiselt narkootikume mitte tarvitada ja elada õiguskuulekalt. Seega asjaolu, et isik vangistuses käitub õiguskuulekalt, eeskujulikult ja ei tarvita sõltuvusaineid, ei välista, et range elukorralduse kadumisel selline seisund katkeks. Järelikult esineb J. Tomassoni puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja ka uute süütegude sooritamist. Kuna J. Tomassonil on narkootikumide tarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul narkootikumide tarvitamisest hoiduda või alluks ravile. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et J. Tomassonist lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt eriliigiliste ja raskete süütegude sooritamine ning vaatamata mitmetele karistustele aastate jooksul nii Eestis kui ka välismaal kuritegeliku käitumisega jätkamine. Enne vangistust tegi isik enda sõnul erinevaid juhutöid ja osales ka kuritegeliku grupi töös, elatudes eelkõige kuritegelikust tulust. Tema legaalsed sissetulekud ja eluviis erinesid kardinaalselt. Tutvused kuritegeliku taustaga isikutega on seniajani säilinud ja nad ka toetavad kinnipeetavat majanduslikult vangistuses. Vanglas on süüdimõistetu täitnud viimase aasta jooksul küll töökohustust, kuid enne seda ta keeldus tööst tervislikel põhjustel, kuigi vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav iseenesest oli võimeline töötama. Samuti on talle määratud xxxx, mis tagab vabaduses võimaluse minimaalsele rahalisele toele. Vabanedes on J. Tomassonil garanteeritud töökoht endise kriminaalse taustaga tuttava poolt. Kuigi J. Tomasson on väljendanud vangistuses olles valmisolekut hakata vabaduses tööle ja oma elu sisuliselt ümber korraldada, siis kohtu hinnangul suurendavad kuritegeliku käitumise riski märkimisväärselt sõltuvusprobleemid ja säilinud kuritegelikud sidemed. Mitmete vanglakaristuste kandmine aga viitab, et süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja seni ei ole ta suutnud vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kuigi kohus möönab, et vangla iseloomustuse pinnalt saaks iseenesest sedastada, et J. Tomasson on viimase aasta jooksul väliselt olnud täiesti teine inimene, võrreldes aasta-kahe taguse ajaga, siis kohus oma varasemale töökogemusele tuginedes J. Tomassoni sisemises muutumises nii veendunud ei ole. Pigem on J. Tomasson just vanglast ennetähtaegselt vabanemise sooviga hakanud enda käitumist muutma ning ei ole sugugi kindel, et selline väliselt korrektne ja muutunud käitumine vabaduses säilib – seda kohtu hinnangut kinnitab eelkõige isiku eelnev pikaajaline õigusvastane 6 elukäik. J. Tomasson on ka ise vanglasse saabudes ametnikule kinnitanud, et ta jätkab suhtlust kuritegelikku ühendusse kuuluvate tuttavatega ja ta on seda ka tegelikult senini teinud – seega isiku hilisemad väited selle kohta, et ta ikka soovib edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja kuritegeliku ühendusega enam mitte tegemist teha, ei ole kohtu jaoks enam nii veenvad. Järelikult pole kohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. Samuti on Tartu Vangla asunud seisukohale, et J. Tomassoni paigutamine avavanglasse ei ole õigustatud just tema poolt toime pandud kuritegudest tulenevalt – risk uute süütegude sooritamiseks on liiga suur. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud isikut iseloomustavat materjali, ei ole J. Tomassoni ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt põhjendatud ja seda ka elektroonilisele valvele allutades. Temast lähtuv oht uute, sh narko- ja vägivallakuritegude toimepanemiseks on liialt suur, mida ei hoia ära ka elektrooniline valve. Ka elektroonilise valve all on võimalik käidelda narkootikume ja käituda vägivaldselt. Kuigi on positiivne, et J. Tomassonil on olemas vabanemisjärgselt elukoht, töökoht, võimalus lähedaste, tuttavate toetusele ja sissetulekule, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid ja narkootikumide tarvitamise probleeme. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole J. Tomassoni puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Tomassoni ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 72 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.