Obsah (8)

§ 121§ 424§ 74§ 65§ 68§ 64§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31. oktoober 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-1807 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav Silvo Viljak, isikukood: 39312312751; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel: XXX, e-post: XXX; XXX. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.06.2019. a otsusega nr 119-4344

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi karistatud 1 aasta 6 kuud vangistusega, mis jäeti

§ 74lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Tartu Maakohtu 03.12.

1. a määrusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 12.03.
2. Kahtlustatavana oli kinni peetud 12.11-14.11.
3. a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
4. Süüdi tunnistada Silvo Viljak

§ 121lg 2 p 2 (XXX.a.

episoodi) järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista Silvo Viljakule liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt Silvo Viljakule Tartu Maakohtu 12.06.2019. a otsusega nr 1-19-4344 mõistetud karistust, s.o 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust, käesolevaga mõistetava 3 kuu vangistuse võrra ja mõista Silvo Viljakule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Silvo Viljak

§ 121lg 2 p 2, 3 (XXX.a.

episoodi) järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Silvo Viljakule mõistetud käesolevat karistust, s.o 2 kuu pikkust vangistust, Tartu Maakohtu 12.06.2019. a otsusega nr 1-19-4344 ja käesolevas kriminaalasjas

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi moodustatud liitkaristusega (1 aasta 7 kuud vangistust) selliselt, et liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Silvo Viljak

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2021.

a kuni 14.11.2021. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada Silvo Viljakule käesolevalt mõistetud karistust, s.o 2 kuu 27 päeva pikkust vangistust, käesolevas kriminaalasjas

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega (1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega) selliselt, et lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 2 (kahe) aasta pikkune vangistus 720 (seitsmesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et Silvo Viljak on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 alusel määrata, et Silvo Viljak on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

1. Menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Silvo Viljaku sundrahast pool, s.o 490,50 eurot riigi kanda. 2 KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Silvo Viljakult menetluskuluna riigituludesse:    ekspertiisikulu 61 eurot; kaitsjatasu 531,60 eurot; sundraha 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Silvo Viljakult on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1083,10 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700036722 ning selgituse “Silvo Viljak, otsus nr 122-1807, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kannatanu K. V. (ik. XXX, e-post XXX; tel. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Silvo Viljaku vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Silvo Viljakut (Viljak) süüdistatakse selles, et tema: XXX.a kella 23:25 paiku XXX linnas aadressil XXX lõi parema käe rusikaga oma XXX K. K. parema silma piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silmakoopa keskmise seina kinnise nihkega murru paremal, ninaluude kinnise nihketa murru; verevalumid paremal silmavalgel ja silma sidekestal; nahaalused verevalumid parema silma ümber ja silma laugudel, ninajuurel; pehmete kudede turse parema silma ümber; XXX.a kella 02:00 paiku XXX linnas aadressil XXX lükkas XXX K. K. jõuliselt vastu koridori kappi, võttis parema käega kannatanu kaelast kinni ning pigistas kõvasti kannatanu kaela, millise tegevusega Silvo Viljak tekitas K. K. füüsilist valu. 3 Sellega pani Silvo Viljak toime

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse Silvo Viljakut selles, et tema juhtis XXX.a kella 21:45 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Silvo Viljak rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ning mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudus Silvo Viljakul juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Silvo Viljak toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

§ 121lg 2 p 2 (XXX.a.

episoodi) kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silvo Viljakule karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista Silvo Viljakule liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt Silvo Viljakule Tartu Maakohtu 12.06.2019.a. kohtuotsusega nr 1-19-4344 mõistetud karistust, s.o 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust, käesolevaga mõistetava 3 kuu vangistuse võrra ja mõista Silvo Viljakule liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 121lg 2 p 2, 3 (XXX.a.

episoodi) kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silvo Viljakule karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Silvo Viljakule käesolevat karistust, s.o 2 kuu pikkust vangistust, 12.06.2019.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-19-4344 ja käesolevas kriminaalasjas

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi moodustatud liitkaristusega (1 aasta 7 kuud vangistust) selliselt, et liitkaristuseks mõista 1 aastat 9 kuud vangistust.

§ 424lg 1 (12.11.2021.a.

episood) kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silvo Viljakule karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 12.11.-14.11.2021.a, so 3 päeva vangistust karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada Silvo Viljakule käesolevat 2 kuu 27 päeva pikkust vangistust käesolevas kriminaalasjas

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega (1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega) selliselt, et lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.

§ 69

alusel asendada Silvo Viljakule mõistetud 2 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 720 tundi tööd ning mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, 4 töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Silvo Viljak kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Silvo Viljak kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 61,00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 981,00 eurot. Menetluskuludele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 531,60 eurot. Silvo Viljak avaldas, et tal on veel maksta eelmise kohtuotsusega seonduvaid kulusid, kohtutäiturite juures on täitmisel ca XXX eurot. Silvo Viljak palub vähendada väljamõistetavaid kulusid selliselt, et isik tasub pool sundraha 490,50 eurot. Silvo Viljak taotleb väljamõistetud menetluskulude 1083,10 euro tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Silvo Viljak aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Silvo Viljaku süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Silvo Viljaku menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulu 61 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 531,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 ple 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1573,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 5 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Silvo Viljak avaldas, ta XXX, tal on tasuda veel eelmise kohtuotsusega kaasnenud kulusid, kohtutäiturite juures on täitmisel nõudeid XXX eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb Silvo Viljak sundrahast poole riigi kanda jätmist ja ülejäänud menetluskulude ositi tasumise võimalust. Tal on võimalik menetluskulude katteks igakuiseid makseid teha. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga tasumine käib Silvo Viljakule, arvestades tema poolt avaldatut, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Silvo Viljaku varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 490,50 eurot riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Silvo Viljakult ekspertiisikulu 61 eurot, kaitsjatasu 531,60 eurot ja sundraha 490,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulud kokku 1083,10 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6