1-17-10741/27

(4)Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et R.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 21 alusel määratud lisakohustus i. Sama otsusega 1 alusel lähenemiskeeldu Axxxxx kohaldati R.B suhtes VÕS § 1055 ja KrMS § 310 Txxxxxx suhtes tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest. Axxxxx Txxxxx esitas 05.03.2018 kohtule avalduse lähenemiskeelu tühistamiseks, sest tal on R.B-ga ühine laps ning lähenemiskeelu täitmine on muutunud keeruliseks. Tartu Maakohtu 08.05.2018 määrusega jäeti Axxxxx Txxxxxx taotlus R.B-le kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks läbi vaatamata, kuna Axxxxx Txxxxx loobus 08.05.2018 avaldusega taotlusest lähenemiskeeld tühistada. Ta soovis, et lähenemiskeeld jääks kehtima, sest R.B käitumisviis ei ole muutunud ning ta on endiselt agressiivne. Axxxxi Txxxxx esitas 04.11.2018 kohtule uue avalduse lähenemiskeelu tühistamiseks. Axxxxx Txxxxxxl on R.B-ga ühine laps, mistõttu on lähenemiskeelu täitmine muutunud keeruliseks. Kohtuistungil 23.01.2019 jäi Axxxxi Txxxxx oma taotluse juurde vaatamata sellele, et R.B suhtes on algatatud uus kriminaalmenetlus seoses uue kuriteo toimepanemisega tema suhtes. Väidetavalt saab avaldaja aru, mis tagajärjed see kaasa toob. Taotluse põhjusena toob Axxxxi Txxxxl välja ühise lapse ning tema elu korraldamise vajaduse. Lähenemiskeelu tõttu on raske suhelda lapse isaga. Seda peab tegema kogu aeg kolmanda isiku kaudu, mis on tülikas. Axxxxi Txxxxx tunnistas, et kardab süüdimõistetut mingil määral, kuid süüdimõistetu ei ole sundinud teda lähenemiskeeldu tühistama. Axxxxi Toxxxxx sõnul on lapse suhtluskorda puudutav kohtumäärus küll täidetav, kuid R.B soovib lapsega rohkem koos olla ja ta on seda lubanud. R.B selgitas, et lähenemiskeeld on lihtsalt paber ja ta on lähenemiskeeldu rikkunud. Rikkunud on ka kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Ta kahetseb juhtunut ja soovib ennast tõsiselt käsile võtta, peresuhted korda saada ja poja nimel pingutada. Pärast kohtuotsust on ta saanud ravi agressiivsuse vähendamiseks ning peab vajalikuks perenõustaja juurde minemaist. Prokuröri arvates ei peaks lähenemiskeeldu tühistama. Axxxxi Txxxxx oli kannatanuks tõsises kuriteos ning tema suhtes on ka uus kuritegu toime pandud. Süüdimõistetu esindaja Ain Laansalu selgitas, et ta on Axxxxi Txxxxxx ja R.B-ga puutunud kokku neli aastat ja selle pere omapäraks on kokku-lahku käimine, tülitsemine, leppimine. Axxxxi Txxxxxx vaba tahe on otsustada, kas ja kui palju ta soovib R.B-ga suhelda. Neil tuleb lahendusi otsida suhtenõustaja vahendusel. R.B ei ole halb isa, temalt ei saa isaõigusi ära võtta, samuti ei ole Axxxxx Txxxxx halb ema ja temalt ei saa emaõigusi ära võtta. Tuleb leida kompromiss. Axxxxi Txxxxx on jäänud oma taotluse juurde ja süüdimõistetu esindaja palus kohtul seda austada. KOHTU SEISUKOHT R.B on süüdi tunnistatud oma endise elukaaslase Axxxxi Txxxxxx korduvas kehalises väärkohtlemises ning kohus on kohaldanud VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks R.B-le Axxxxi Txxxxxx suhtes lähenemiskeeldu. Vaatamata sellele, et kohtuistungil avaldas Axxxxi Txxxxx, et soovib lähenemiskeelu tühistamist, leiab kohus, et Axxxxx Txxxxxx taotlust ei ole võimalik rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kannatanu tõelise tahtega ning R.B-le kohaldatud lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud ei ole käesolevaks ajaks muutunud. 2 Axxxxx Txxxxx on taotlenud lähenemiskeelu tühistamist tuues põhjuseks lapse huvid. Kannatanu ja R.B on kokku leppinud lapse hooldusõiguse ja suhtlusõiguse osas, kuid seda on mõlema hinnangul kohtu määratud lähenemiskeelu tingimustel (piirangutel) tülikas täita. Axxxxi Txxxxx korra varem samal põhjusel lähenemiskeelu tühistamist taotlenud, kuid taotlusest loobunud, kuna R.B oli jätkuvalt agressiivne. Ka käesoleva taotluse menetluse ajal on R.B oma varasemat käitumismustrit jätkanud. Nimelt on prokuratuur peale kohtukutse saamist kohtule teatanud, et 11.01.2019 on toimunud uus vägivallasündmus, kus alustati kriminaalmenetlus seoses sellega, et R.B tarvitas taaskord füüsilist vägivalda Axxxxx Txxxxxx suhtes. Kahtlustuse kohaselt pani ta Axxxxx Toxxxxx pikali, istus peale, lõi mitmel korral labakäega näkku ja tiris juustest. Kohtuistungil mõlemad kinnitasid toimunut. Politseis ülekuulamisel oli kannatanu ka avaldanud, et soovib lähenemiskeelu jätkumist pikemaks ajaks. Kohtuistungil selgus, et R.B tarvitab aeg-ajalt ka narkootikume ja alkoholi, mis on talle samuti kohtuotsuse kohaselt keelatud. Tema suhtumine kohtulahendiga määratud kohustustesse ja lähenemiskeeldu on eirav ja üleolev. Selgituseks küsimusele, kas kohtuotsus on täitmiseks, avaldas süüdimõistetu, et see on lihtsalt paber. Sõnades lubas ta ennast küll parandada, kuid kohtul selline veendumus puudub. Süüdimõistetu on jätkanud varasemat käitumismustrit – ta on kannatanut uuesti rünnanud ja kannatanu on avaldanud ka, et kardab mingil määral R.B. Kannatanu ütlustest selgus veel ka asjaolu, et ta leiab, et lähenemiskeelust pole tema hinnangul kasu, kuna see ei toimi – süüdimõistetu rikub seda nii või teisiti. Kuigi lähenemiskeelu kohaldamise aluseks on eelkõige kannatanu soov, tuleb kohtul lähenemiskeelu tühistamise taotluse põhjendatust kontrollides lisaks veenduda, et taotlus kajastab kannatanu tõelist tahet ega ole tingitud mõne muu isiku mõjutustest. Kohtuistungil kannatanu küll väljendas sõnades, et lähenemiskeelu tühistamine on tema tegelik tahe, kuid kohtul puudub veendumus, et see nii ka on. Kohtuistungil selgus, et initsiatiiv taotluse esitamiseks on mõlemal korral tulnud süüdimõistetu poolt - seda ajal, kui kohtuotsuse kohaselt oli tal keeld kannatanuga üldse suhelda. Eelnev käitumine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et süüdimõistetu on manipuleeriv ja enese huvist lähtuv. Ta on suhtlemist vaatamat keelule jätkanud ja kasutanud ka vägivalda. Lapsega suhtlemist kasutab ta ettekäändena põhjendamaks vajadust ka kannatanuga suhelda. Kuna lapse ja isa suhted on väidetavalt head, on kannatanul ilmselt keeruline sellisele soovile raske mitte vastu tulla. Sealjuures jätab Axxxxi Txxxxx tahaplaanile enese huvi ja turvalisuse. Kohus on lapsega suhtlemise korra määranud, see on toiminud ja ei ole keeldu poolte kokkuleppel seda ka muuta. Seejuures ei mõista kannatanu, et lähenemiskeeld kaitseb teda ning lähenemiskeelu rikkumise eest on võimalik R.B karistatada. Lähenemiskeeld ei keela kannatanul ise lapse elu korralamist vajavates küsimustes süüdimõistetuga ühendust võtta. Ainuüksi lapse huvidele viitamne (tavapärasest ebamugavam viis tema elu korraldamiseks), ei ole käesoleval juhul piisav selleks, et lähenemiskeeldu tühistada. Kohtu veendumust, et Axxxxi Txxxxx on taotlust esitades ja selle juurde jäädes olnud mõjutatud süüdimõistetu senisest käitumisest, mistõttu see ei ole käsitletav ka tema tegeliku vaba tahtena, kinnitab kohtuistungil väljendatu. Kannatanu on selgitanud, et tema hinnangul puudub piirangul mõte, kuna süüdimõistetu lähenemiskeeldu nagunii ei täida. Süüdistatav kinnitas seda, et keeld on tema hinnangul lihtsalt formaalsus. 3 Kohus ei nõustu sellise seisukohaga. Kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeeld on seatud isiku eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks, selle täitmine on kohustuslik ning rikkumise järel järgneb vastutus. Kannatanu on pöördunud politsei poole seoses uue vägivallajuhtumiga, on alustatud kriminaalmenetlus, millele peaks järgnema ka karistus. Samuti peaks järgnema uus menetlus ja vastutus KarS § 3312 järgi seoses korduva lähenemiskeelu rikkumisega, kui see fikseeritud on. Kohus lähtub määrust tehes KrMS § 3101, 432, TsMS 548, VÕS §1055. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4