Obsah (7)

§ 424§ 73§ 65§ 69§ 75§ 68§ 50

1-18-5922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2018. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5922 (18257000153) Kohtukoosseis Kohtunik Pi

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Marelle Ulla Süüdistatav U.R – ik XXX, elukoht *, telefon *, * kodanik, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud 21.02.2017 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

alusel vangistusega 3 kuud 28 päeva

§ 73

alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, väärteokorras *, kahtlustatavana kinni peetud 14-15.06.2018. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista U.R

§ 424lg 2 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

2. Arvata karistusaja hulka U.R kahtlustatavana kinnipidamine 14-15.06.2018 ja ärakandmata karistus on vangistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 65

alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 7 kuu 28 päevast vangistus Pärnu Maakohtu 21.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-171370 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõista U.R-ile liitkaristuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada U.R-ile mõistetud 11 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi. U.R-ile määratud 356 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Määrata, et U.R teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 8 tulenevaid kohustusi: 5.1.

elama oma alalises elukohas *; 5.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-18-5922 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 5.
6. mitte tarvitama alkoholi; 5.
7. osalema sotsiaalprogrammis.
8. Kui U.R hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui U.R paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

1. Võtta U.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
2. Välja mõista U.R-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis või ak nr EE873300333499990003 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-18-5922, menetluskulu U.R/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
4. Saata kohtuotsus peale kohtuotsuse jõustumist Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. U.R on kohustatud vastavalt Liiklusseaduse § 127 viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. U.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles 21.02.2017 Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 424

järgi, juhtis 14.juunil 2018.a kella 16.52 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Uugla külas liikudes * suunas isiklikku mootorsõidukit – Suzuki Jimny registreerimismärgiga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0010 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 0,98 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,89 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille 2 1-18-5922 kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis U.R mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning põhjustas liiklusõnnetuse sõites sõidukiga tagant otsa * maja ette pargitud sõiduautole Volvo XC70 registreerimisnumbriga * *. U.R-i süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokurör nõudis kohtus U.R-i süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14-15.06.2018 s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 64 alusel suurendada 7 kuu 28 päeva pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 21.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1370 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendada mõistetud 11 kuud 26 päeva (356 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 356 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.R kohustatud täitma

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lõikes 2 punktis 2,8 sätestatud kohustusi: 6.1 elama oma alalises elukohas; 6.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6.7.mitte tarvitama alkoholi; 6.8.osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab U.R-i süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend puudub. U.R on kahtlustatavana kinni peetud 14.06.2018 kell 17.4315.06.2018 kell 13.55 /tl 18-19/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõendina on vaadeldud /tl 12-14/ ja Pärnu Maakohtu 27.06.2018 määruse /tl 43-48/ alusel arestitud U.R-ile kuuluv sõiduk Suzuki Jimny rg-märgiga * *. Pärnu Maakohtu 27.06.2018 vara arestimise määruse nr 1-18-5276 alusel on liiklusregistrisse kantud käsutamise keelumärge U.R kuuluvale sõiduautole Suzuki Jimny, rg-märk * * /tl 50-52/. Sõiduauto on prokuröri 23.07.2018 määrusega aresti alt vabastatud ja määratud saata määrus Maanteeametile keelumärke tühistamiseks. Sõiduauto, süütevõti ja registreerimistunnistus on tagastatud U.R-ile /tl 73/. Menetluskulud. 3 1-18-5922 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb U.R-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 750 eurot (1,5 * 500). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale vandeadvokaat J. Valdmale U.R-i kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot /tl 70-71/. Kokku menetluskulud 870 eurot. Süüdistatav taotles kokkuleppes menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtuistungil avaldas U.R, et tasub menetluskulud koheselt korraga. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4