lg 2 p 2 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maarja-Liisa Sari Süüdistatav J.N , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; elukoht: XXX; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.N
Süüdi tunnistada J.N
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.N-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud vangistust J.N-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata J.N katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata J.N-ile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata J.N-ile katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel on J.N kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; PõhjaEesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
MS § 180 lg 3 alusel jätta J.N-i sundrahast 270 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.N-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 480 eurot; kaitsjatasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700061303 ning selgituse “J.N, otsus nr 1-18-8093, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. J.N-i süüdistatakse samuti selles, et tema 10.02.2018. a pealelõunasel kellaajal Tartumaal XXX talu köögis haaras noa ja ähvardas oma kasutütart E. V. ja elukaaslast M. M. d tapmise või tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes E. V. le: „Kohe sa saad minu käest, kohe hakkab verd lendama,“ ja M. M. le, et lõikab kõigil kõrid läbi, mida kuuldes tundsid E. V. ja M. M. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna J.N oli alkoholijoobes ning on varasemalt samade kannatanute suhtes agressiivselt, ähvardavalt ja vägivaldselt käitunud. Kui M. M. J.N-i käest noa ära võttis, siis lükkas J.N M. M. endast eemale. Sellega pani J.N toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu
lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust.
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.N-ile karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista J.N-ile liitkaristuseks 5 kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel.
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.N peab järgima talle kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada J.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 4 alusel kohustada J.N-i registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel kohustada J.N-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt on see sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm). Kriminaalmenetluse kulud kokku 870,00 eurot, millest: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,00 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. J.N töötab XXX, mis tähendab, et ta teeb seda, mida parasjagu vaja on. Tööd on paaril korral nädalas ning igakuiselt teenib ta selle eest 100 eurot kätte. Süüdistatav on 57 % töövõimetuspensionär ning saab selletõttu riigipoolset toetust 200 eurot kuus. Kokku on süüdistatava sissetulekud 300 eurot kuus. Süüdistatav elab oma elukaaslasele kuuluvas majas ning enda sõnul abistab toidu ostmisel. Süüdistataval enda sõnul sääste ei ole ning kriminaalmenetluse kulude täiemahuline tasumine käib talle ilmselgelt ülejõu ning halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Suure tõenäosusega hakkaks kannatanu M. M. süüdistatavat rahaliselt toetama, mis on asjaolusid arvesse võttes vastuvõetamatu. Menetluskulude vähendamisel arvestab prokurör ka seda, et J.N on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Esinevad alused menetluskulude vähendamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista J.N-ilt menetluskuluna välja 480,00 eurot sundraha ja 120,00 eurot kaitsjatasu, kokku on süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud 600,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 270,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada J.N menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 15. kuupäevaks tuleb süüdistataval tasuda vähemalt 50,00 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.N, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 4
lg 2 p 2 ja
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.N-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). J.N on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma, kuid taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades J.N-i sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus J.N-i sundrahast 270 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.N-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 600 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.