) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 14. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega ja määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt ja juhindudes
Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde
Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse poja osas lõpetamata ning määras kindlaks poja ja tema vanemate vahelise suhtluskorra, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud. Samuti ei ole vaidlustatud menetluskulude jaotust. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse üle anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik. Kui vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lahendus on 7 lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise kaudu. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud. Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (Riigikohtu 05.01.2022 määrus asjas nr 2-21-233 p-d 11, 13-15). Tulenevalt
lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 7 esimene lause sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
lg 2 teise lause näeb ette, et hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Esmajoones peab kohus PKS § 123 lg 1 lähtuma lapse huvidest. Vanemate hooldusõiguse lahendamise ja suhtluskorra määramise küsimused on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamine ringkonnakohtu hinnangul etteheidetav ei ole. Kohus lähtus tütre huvidest arvestades tema, kui ka teiste asjaosaliste seisukohtadega. Alates 2017 aasta lõpust reguleeris vanemate suhtluskorda menetluse ajal tehtud kokkulepe, mille kohaselt oli lastel vahetuv elukoht (kordamööda nädal emaga ja nädal isaga). Kohus ei muutunud lõpplahendiga seda kokkulepet. Seega oli vahelduv elukoht olnud tütrel tavapärane elukorraldus viimased 4,5 aastat. Ema ei tõendanud oma väiteid, et selle aja jooksul oli lapse toimetulek halvenenud põhjusel, et lapsel oli vahelduv elukorraldus. Ka ema määruskaebuses esitatud tõenditest nähtus, et Rajaleidja otsust ei ole veel tehtud. Praeguseks pole veel teada, kas ja millisele otsusele jõutakse. Tütar oli ise menetluse ajal avaldanud, et talle meeldib ZZZ Koolis ning soovib seal jätkata. Kooli väljendatud seisukohas polnud lapsel selliseid õpiraskusi, mis välistaksid samas koolis käimise jätkamist. Kooli poolt ei olnud märgatud lapse soovimatust ühe või teise lapsevanema juurde minna ning õppimise osas ei olnud võimalik vahet teha, kumma lapsevanema juures laps parasjagu viibis. Määruskaebuses toodud ema seisukohti teised menetlusosalised ei toetanud. Ema poolt avaldatu elukoha ja tütre kooli vahetuse osas oli ebakonkreetne, kuna sellest ei nähtunud, kuhu elama asutakse ja millisesse kooli tahab ema lapse panna. Selline ebamäärane avaldus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kohus lähtub reaalsetest olukordadest ja konkreetsetest probleemidest. Senikaua, kuni pole tõstatunud konkreetset küsimust lapse elu-või koolikoha muudatustest, puudub vajadus olukorra kohtupoolseks reguleerimiseks ning isa hooldusõiguse piiramiseks (sama kehtib ka tervise küsimustes). Ka kaebaja väited, et laps ei soovinud isa juurde minna ega isaga elada, ei ole leidnud menetluses tõendamist. Tütar oli avaldanud menetluses oma esindajale, et ta ainult isaga elada ei tahaks. Sellest seisukohast ei saa järeldada aga ema väidetut. Juhul, kui lähtuda vaid lapse avaldatud soovist, siis oleks tema tahe elada vaid isaga. Ema väide, et isa ei 8 soovi tütre teraapias käimist, pole samuti leidnud tõendamist. Isa kinnitas kohtule vastupidist. Eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja leidsid, et tütre parimates huvides on vanemate ühine hooldusõigus ja viimastel aastatel kehtiv suhtluskord. Maakohus nõustus sellega ning ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Ema pole toonud esile selliseid asjaolusid, mis veenaks kohut selles, et isa hooldusõigust tuleks käesolevas menetluses esitatud asjaolude pinnalt piirata. Maakohtu otsustuse kujunemine on järgitav ja arusaadav, kohus hindas esitatud seisukohti ja tõendeid nende kogumis ja oli lahendit piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole esitatud selliseid kaalukaid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ema avaldusest ei nähtu praegu vajadust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale andmist ega ka seda, kuidas see oleks praegusi asjaolusid arvestades tütre huvides. Kohtumenetluse ajal oli tütre hooldusõiguse teostamine vanemate poolt tagatud ja suhtluskord toimis. Puudusid sellised asjaolud, mis õigustaksid tütre rutiini ning praeguseks stabiilse elukorralduse muutmist. Lisaks nähtus, et ema soovitu ei ühtinud tütre soovidega. Ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid ja määruskaebemenetluses esitatud seisukohad ei muuda maakohtu määruse seisukohti, pigem kordavad neid ja annavad ringkonnakohtule veendumuse jätta maakohtu määrus muutmata. Maakohus viis nõuetekohaselt läbi menetluse, hindas tõendeid vastavalt seaduses kehtestatud reeglitele ning ei rikkunud menetlus- ega materiaalõigust. 15. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda
lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Lastele riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt
16.
(allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.