Obsah (7)

§ 164§ 168§ 174§ 637§ 162§ 440§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6767 Koh

) § 440 lg 1 järgi põhjendatud hagi rahuldada, sh tõendab põlvnemist ka ekspertiisiakt. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise tõttu jäävad

§ 164lg 1¹ järgi menetluskulud kostja kanda.

Hageja pöördus kohtusse ning tema menetluskulud tekkisid põhjusel, et kostja keeldus isadust omaks võtmast ja elatist tasumast. Seega on hageja kohtusse pöördumine 2 2-22-6767 tingitud kostja käitumisest, mistõttu ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane ega ebamõistlik. Kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, ei saa asjas jätta ka

§ 168lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda.

Kostja võttis hagi õigeks pärast ekspertiisitulemuse kättesaamist ning kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitada. Hageja menetluskuludeks on ekspertiisi tasu 171 eurot, mis on

§ 174lg-te 1 ja 10 järgi põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Apellatsioonkaebus 9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt

§ 164

lg-t 1¹ ja asus vääralt seisukohale, et kostja käitumine põhjustas hagi esitamise. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et kostja püüdis lahendada asja kohtuväliselt, kuid hageja (hageja ema) ei olnud sellest huvitatud ja pöördus kohtu poole, millega põhjustas ise menetluskulude tekkimise. Tsiviilasjades nr 2-19-630 ja nr 2-22-11571 on kohus seda arvestanud. Maakohus tõlgendas vääralt

§ 168

lg-t 6 ja andis sõnale „kohe“ ebaõige tähenduse, mistõttu jättis vääralt selle normi kohaldamata. Ei oleks mõistlik ega õiglane panna kostjat olukorda, kus ta peab võtma hagi õigeks enne ekspertiisi tulemusest teadasaamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Siinses asjas ei nõustu kostja sellega, et maakohus jättis menetluskulud

§ 164lg 1¹ alusel kostja kanda.

Kostja tõi kaebuses esile, et ta ei ole põhjustanud tema vastu hagi esitamist ning menetluskulud oleksid jäänud sisuliselt olemata, kui hageja ema oleks nõustunud kohtuväliselt lapse põlvnemist tuvastama. Samuti oleks maakohus saanud kostja hinnangul jätta menetluskulud kostja õigeksvõtu tõttu

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

3 2-22-6767 12.1. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus ka kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades jaotada kohtuasja menetluskulusid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kannab hagimenetluse kulud

§ 162lg 1 järgi see pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning kohus rahuldab hagi seetõttu, et kostja võttis hagi kohe õigeks, kannab hageja

§ 168lg 6 järgi menetluskulud ise.

Lisaks võib kohus jätta

§ 162

lg 4 järgi kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Põlvnemise tuvastamise hagi kohta on aga seadusandja sätestanud erisätted.

§ 164

lg 1 järgi kannab põlvnemise asjas kumbki pool üldjuhul oma menetluskulud ise, kuid põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud

§ 164lg 1¹ I lause järgi kostja.

Seejuures võib kohus jätta kulud siiski täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega jäävad põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud poolte enda kanda, kuid hagi rahuldamise korral kostja kanda, kui kohus ei tuvasta, et hageja kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selline regulatsioon kehtib alates

1. jaanuarist 2015, sest enne seda kehtinud menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäid põlvnemise asjades menetluskulud poolte enda kanda, ei olnud õiguskantsleri hinnangul õiglane ning piiras põlvnemise asjades kohtutele juurdepääsu, sest menetluskulude jaotus ei olnud kohtu poole pöördujale piisavalt ettenähtav. Ühtlasi sooviti vältida menetluskulude lapse kanda jätmist (vt lähemalt Riigilõivuseadus 725 SE, II lugemisele lisatud seletuskiri ja Justiitsministeeriumi
2. novembri
3. a arvamus). Seega peab kohus kehtiva õiguse järgi jätma põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda ning üksnes erandina, s.o väga erandlikel asjaoludel võib kohus sellest kõrvale kalduda.

§ 164

lg 1¹ I lauses sätestatud põhimõttest sama sätte II lause või

§ 168

lg 6 alusel kõrvale kaldumiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asjaolu, et vanem oli nõus tegema kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise ekspertiisi ja/või võttis pärast ekspertiisitulemusest teada saamist hagi õigeks. Kuigi lapse põlvnemist isast saab perekonnaseaduse § 87 järgi kindlaks teha ka kohtuväliselt, s.o perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras omaksvõtuavalduse tegemisega, saab isadust tuvastada PKS § 94 järgi üksnes kohus. Seejuures ei ole kohus

§ 440

lg 4 järgi põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga seotud ning kohus peab lapse huve silmas pidades kontrollima, et põlvnemise tuvastamise eeldused on täidetud. Sellest tulenevalt ei saa põlvnemise tuvastamise asjades anda õigeksvõtule samasugust tähendust nagu muudes kohtuasjades ning põlvnemise hagi õigeksvõtt, sh pärast ekspertiisitulemusest teada saamist, ei anna alust jätta kõiki kohtuasja menetluskulusid

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda või hageja menetluskulusid

§ 164lg 1¹ II lause alusel hageja enda kanda.

12.2. Praegusel juhul on vaidluse all üksnes põlvnemise tuvastamiseks kantud ekspertiisi tasu 171 eurot. Seega on küsimus üksnes selles, kas kostja peab

§ 164

lg 1¹ üldreegli järgi kandma ekspertiisikulud või oleks sellise kulu kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik või tuleks kõik menetluskulud, sh kostja enda menetluskulud jätta

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Kostja tõi esile, et menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema ekspertiisi kohtuväliselt, kuid hageja ema ei olnud sellest huvitatud, st vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kohtukulusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks need asjaolud ka tõendatuse korral alust järeldada, et põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja 4 2-22-6767 kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal tekkinud ekspertiisikulu. Seejuures on kostja ise kinnitanud, et ta soovis korduvalt teha ekspertiisi hageja põlvnemise tuvastamiseks, mis annab alust järeldada, et ekspertiis oli vajalik, kuna kostja kahtles oma isaduses ega olnud nõus last ilma ekspertiisita kohtuväliselt omaks võtma. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kostja taotluse rahuldamine tähendaks hageja põlvnemise ekspertiisi kulude jätmist hageja, s.o lapse kanda. Asjaolu, et kostja kui lapse isa oli nõus tegema põlvnemise tuvastamise ekspertiisi kohtuväliselt, ei anna alust jätta lapse avalduse alusel alustatud kohtumenetluses tehtud ekspertiisikulu lapse kanda. Eeltoodut arvestades ei annaks kostja väited ka nende tõendatuse korral alust jätta ekspertiisikulu

§ 164lg 1¹ II lause alusel hageja enda kanda.

Ühtlasi ei saaks ringkonnakohus jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid

§ 168

lg 6 alusel hageja kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist ei mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada

§ 168lg-t 6.

Kostja viited teistes tsiviilasjades tehtud kohtulahenditele ei ole asjakohased, sest need ei puuduta menetluskulude jaotust põlvnemise tuvastamise asjades. 13. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik 5