Obsah (6)
§ 76§ 75§ 415§ 68§ 751§ 74Kriminaalasi nr 1-20-885 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2022. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 24.10.2022. a) Kriminaalasja number 1-20-
§ 76lg 5 alusel määrata Veigo Jaansonile katseaeg kuni 14.10.2025.
a. Kohustada Veigo Jaansoni alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
(6)5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 alusel määrata Veigo Jaansonile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kaks) nädala jooksul pärast vabanemist; 4) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 5) alluda elektroonilisele valvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest.
§ 75
lg 4 alusel kohustada Veigo Jaansoni osalema katseaja jooksul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxurvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis kestvusega vähemalt 6 (kuus) kuud. Määrus Veigo Jaanson suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Veigo Jaanson karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Veigo Jaansonilt riigituludesse kaitsetasu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti vandeadvokaat Anu Pärtel poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank), märkides viitenumbriks 99920700033730. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Veigo Jaanson on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.08.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-885
§ 415
lg 11 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja ära kandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti 14.10.
- Tema karistusaeg lõppeb 14.10.
- Viru Vangla esitas kohtule materjalid Tartu Vanglas viibiva Veigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Veigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leiab, et positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu puhul välja tuua 2
(6)osalemise sotsiaalprogrammides, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu. Negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetu isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Veigo Jaanson on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib neljandat korda. Seega kriminaalkaristus ja vangistus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Antud ajal on tal vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangla iseloomustuse kohaselt on Veigo Jaanson impulsiivse käitumisega, teiste inimeste seisukohtadega mittearvestav ja leiab enda kuritegelikule käitumisele õigustusi. Süüdimõistetu on narkosõltlane, kellel on kriminaalne sõpruskond ja ta on kergesti mõjutatav teiste poolt ning seda just negatiivses suunas. Sõnades on kinnipeetav avaldanud korduvalt soovi elada edaspidi seadusekuulekalt, kuid siiani ei ole see tal õnnestunud. Ka vangla iseloomustusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et isiku edaspidine käitumine vabaduses võiks olla seadusekuulekas. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Veigo Jaansoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Veigo Jaanson selgitas kohtuistungil, et soovib vanglast vabanedes enda sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda. Ta on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammis xxxxxxxxxxxxxxxxx keskuses. Ta ei suhtle enam narkootikume tarvitavate sõpradega ning ei soovi nendega ka vanglast vabanedes suhelda. Kinnipeetava sõnul on ta mitmendat korda vanglas ja ta leiab, et varasemad karistused on olnud ilmselt tema jaoks lühikesed, et aru saada, et vabadusel on kõrgem hind ja ta soovib õiguskuulekalt edasi elada. Viimased kolm aastat, mis ta on vanglas veetnud on ta aru saanud, et vabadus on olulisem. Veigo Jaanson on enda sõnul proovinud vangistuses ennast korralikult üleval pidada ja on aru saanud, mida on teinud ja miks vanglas on. Tal on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ta on üritanud pärast seda ennast rohkem kontrollida. Süüdimõistetu on nõus võtma endale vabanedes lisakohustusi. Ta on nõus võtma kohustuse, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, alluma elektroonilisele valvele ja on nõus minema Samaaria rehabilitatsioonikeskusesse. Samuti tunnistab kinnipeetav, et varem on tal jäänud head kavatsused pooleli halbade sõprade tõttu, kuid nüüd ta nendega enam ei suhtle. Ta mõistab, et kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid tuleb täita, ka neid, mis ei meeldi. Kaitsja tõdeb, et olukord tema kaitsealuse suhtes on keeruline. Vabanedes on Veigo Jaansonil olemas koht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, seal on võimlik kohaldada elektroonilist valvet ning tal on võimalik seal ka tööd teha. Keeruliseks teeb asja see, et teda on karistatud viis korda ja ta on ka varem reaalset vangistust kandnud. Teda ei ole aidanud sotsiaalprogrammid ega tegelemine sõltuvusprobleemiga, sest vabaduses on olnud sõbrad ja kõik see pahe on olnud kättesaadav. Teisalt leiab kaitsja, et käesoleval hetkel on kinnipeetav motiveeritud, ta tunnistab enda sõltuvusprobleemi ja on valmis sellega tegelema. Samuti on süüdimõistetu valmis asuma tööle ja ei soovi edaspidi teadlikult kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Kaitsja tunnistab, et kahtlemata on olemas oht, et süüdimõistetu võib libastuda, kuid samas on see võimalus tema käitumist kontrollida ja see annab lootuse, et ühel päeval tuleb Veigo Jaanson tagasi ühiskonda seadusekuuleka inimesena. Tegemist on noore inimesega, kellele võiks kaitsja hinnangul võimaluse anda. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 3
(6)Käesolevaks ajaks on Veigo Jaanson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxx asuv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn tegevjuht, xxxxxxxxxxxxk, on andnud kirjaliku nõusoleku Veigo Jaansoni elama asumiseks xxxxjuurde. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on turvakodu sisekorra eeskirjades punkt, kus teenusel olijad nõustuvad allkirja andmisega enda paigutamisega ühte tuppa elektroonilise valve all oleva isikuga. Seega esinevad formaalsed alused Veigo Jaansoni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Veigo Jaanson viibib vangistuses neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, vägivallakuriteo, avaliku korra raske rikkumise ning kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud impulsiivsus, sõltuvusprobleemid, mõtlematu käitumine ja puudulik toimetulekuja probleemilahendusoskus. Veigo Jaansoni käitumine praeguse karistuse kandmise ajal on olnud pigem hea. Ta on töötanud vangla majandustöödel, kus töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Vanglas olles on süüdimõistetu läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi: 2020. aasta keskel läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osales läbiviijate sõnul aktiivselt, arutles käsitletud teemadel, seostades neid enda kogemusega. Väidetavalt teadvustas programmi lõpus rohkem enda probleemi tõsidust ja teab võimalusi toimetulekuks. Ainepõhise töövihiku ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemise käigus tunnistas Veigo Jaanson enda sõltuvusprobleemi ja mõistis, et uimastite tõttu ta vanglas viibibki. Läbiviijate sõnul kuulas, mõtles ja töötas kinnipeetav aktiivselt kaasa ning seadis enda tulevikule eesmärgid, mis on läbiviijate hinnangul realistlikud. Ka kohtuistungil avaldatu kohaselt tunnistab süüdimõistetu enda sõltuvust ja soovib sellega vanglast vabanedes edasi tegeleda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval üks distsiplinaarkaristus ravimi manustamata jätmise eest, mida süüdimõistetu tunnistas ka kohtuistungil. Pärast seda noomitust on Veigo Jaanson üritanud enda käitumist rohkema kontrollida ja ennast paremini üleval pidada. Ametnikesse on kinnipeetav karistuse kandmise ajal suhtunud sallivalt ning ka kambrikaaslastega ei ole tal probleeme esinenud. Eeltoodu pinnalt saab järeldada, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal pigem toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes on Veigo Jaansonil olemas lähedatest koosnev toetav tugivõrgustik, kellega läbisaamine on hea ja kes teda igati toetavad. Vabanemise järgselt asuks süüdimõistetu elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon keskusesse xxxxxxxxs, kus tal on võimalik osaleda 6 kuni 12 kuu pikkuses rehabilitatsiooniprogrammis. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et mõistab, et kõik toime pandud kuriteod on seotud tema sõltuvusprobleemiga ja edasi ta selliselt jätkata ei soovi. Arvestades Veigo Jaansoni 4
(6)motiveeritust enda elus muutuseid teha, samuti ka tema varasemat elukäiku ja iseloomuomadusi, on kohtu arvates xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx keskusesse elama asumine sõltuvusega kipus oleva inimese edasiselt vabaduses õiguskuuleka elu kujundamiseks parim võimalus. Ka lähedaste toetus on oluline, kuid professionaalne suunamine võiks edasist resotsialiseerumist enim toetada. Veigo Jaansoni senist elukäiku on tugevalt mõjutanud sõltuvusprobleemid, mis on soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Vangistuste ajal on ta läbinud erinevaid sõltuvusega seonduvaid tegevusi. Kinnipeetava sõnul ei ole varasemad karistused olnud ilmselt olnud tema jaoks piisavalt pikad, et enda tegude põhjuseid ja tagajärgi mõista ning neist ka mingeid järeldusi teha. Viimane vangistus on olnud aga küllalt pikk, et mõista, mis teda on viinud kuritegeliku käitumiseni ja millised on tema võimalused edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Kohtuistungil väljendatu ja ka vangla iseloomustuses sisalduva põhjal saab teha järelduse, et Veigu Jaanson vabanemise järgselt rehabilitatsiooniga jätkata. Kuigi pikaajalise sõltuvusainete tarvitajana jääb Veigo Jaansoni puhul risk tagasilanguseks alati alles, ei ole see risk hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat selle tõttu vangistusest vabastamata jätta. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Veigo Jaansoni ennetähtaegne vabastamine on võimalik.
§ 76lg 5 alusel tuleb Veigo Jaansonile määrata katseaeg kuni 14.10.2025.
Süüdimõistetul tuleb 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest alluda käitumiskontrollile ning järgida
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Veigo Jaansonile määrata käitumiskontrolli perioodiks
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustsu mitte tarvitada alkoholi ja
§ 75
lg-st 2 p-st 21 tulenev kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Majanduslike probleemide ennetamiseks määrab kohus
§ 75
lg 2 p 4 alusel talle kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul arvates vabanemisest.
§ 75
lg-st 2 p-st 7 tulenevalt kohustub Veigo Jaanson mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Samuti tuleb Veigo Jaansonil
§ 75lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
Arvestades ärakandmata karistuse pikkust, tuleb
§ 751
lg 3, 4 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Lähtudes süüdimõistetu soovist, määrab kohus Veigo Jaansonile
§ 74
lg 4 alusel lisakohustuse osaleda katseaja jooksul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis kestvusega vähemalt 6 kuud. Menetluskulud Veigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.10.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 86,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 86,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Veigo Jaansonilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
(6)