KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 512lg 1 ja 2).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult 1

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. I. B. (avaldaja) esitas 01.10.2021 Viru Maakohtule avalduse J. T. (teadmata kadunud isik) surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja on üks 11.06.2019 surnud J. B. kaaspärijatest. Pärimisasja menetleva Narva notari T. B. teatel on üheks esimese ringi pärijaks ka teadmata kadunud isik, kuid notarile on teadmata tema elukoht ja muud andmed ning notar nõuab tema kohta teavet teistelt pärijatelt. Avaldajal kui ka teistel kaaspärijatel puudub igasugune teave teadmata kadunud isiku kohta ning avaldaja ja kaaspärijaid said esmakordselt teada tema olemasolust alles notari kirjast. Viru Maakohtu 03.11.2021 kohtumäärusega saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2. Harju Maakohtu 02.12.2021 määrusega algatati avaldaja avalduse alusel hagita menetlus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks ja kaasati menetlusse asutusena Siseministeerium. Avaldaja avaldas 21.12.2021 menetlusdokumendis kohtule muuhulgas vastuseks kohtu nõudele esitada seisukoht teadmata kadunud isiku eeldatava surmaja kohta, et avaldaja ise ega keegi avaldaja sugulastest ei ole teadmata kadunud isikust kunagi midagi kuulnud. Menetlusse kaasatud asutus avaldas 23.12.2021, et edastas teadmata kadunud isiku kohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). PPA teavitas Siseministeeriumit, et PPA elektroonilistes andmekogudes ja arhiivis puuduvad andmed teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente, puuduvad elukoharegistreeringud, ei ole registreeritud juhtumeid ja menetlusi ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta, välja arvatud sünniakt. Kui teadmata kadunud isik oleks elus, oleks ta praegu 60 aastane. Võttes arvesse eeltoodut on Siseministeerium seisukohal, et käesoleval ajal ei ole Siseministeeriumil veel piisavaid andmeid järeldamaks, et teadmata kadunud isik on surnud. Teadmata kadunud isik võis lahkuda [varases nooruses (koos isaga)] välisriiki ning võib elada välisriigis praeguseni. Samas ei ole Siseministeeriumil vastuväiteid isiku surnuks tunnistamisele, kui kohtumenetluse käigus saadakse andmeid, millest on võimalik järeldada, et teadmata kadunud isik on tõenäoliselt surnud. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel (vt ka RKTKm 3-2-1-93-11 p 9). Avalduse kohaselt on avaldaja üks 11.06.2019 surnud J. B. kaaspärijatest. Pärimisasja menetleva Narva notari T. B. teatel on üheks esimese ringi pärijaks ka teadmata kadunud isik, kuid notarile on teadmata tema elukoht ja muud andmed ning notar nõuab tema kohta teavet teistelt pärijatelt. Avaldajal kui ka teistel kaaspärijatel puudub igasugune teave teadmata kadunud isiku kohta ning avaldaja ja kaaspärijaid said esmakordselt teada tema olemasolust alles notari kirjast. Avaldaja ise ega keegi avaldaja sugulastest ei ole teadmata kadunud isikust kunagi midagi kuulnud. Menetlusse kaasatud asutus avaldas 23.12.2021, et edastas teadmata kadunud isiku kohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). PPA teavitas Siseministeeriumit, et PPA elektroonilistes andmekogudes ja arhiivis puuduvad andmed teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente, puuduvad elukoharegistreeringud, ei ole registreeritud juhtumeid ja menetlusi ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eesti rahvastikuregister ei sisalda andmeid teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta, välja arvatud sünniakt. Kui teadmata kadunud isik oleks elus, oleks ta praegu 60 aastane. Võttes arvesse eeltoodut on Siseministeerium seisukohal, et käesoleval ajal ei ole Siseministeeriumil veel piisavaid andmeid järeldamaks, et teadmata kadunud isik on surnud. 2

§ 477lg 7).

Kohtu kohustus ise tõendeid koguda ei ole absoluutne. Kohtul ei ole võimalik asjas omal algatusel tõendeid koguda, sest puuduvad andmed selle kohta, millisesse välisriiki võis J. T. minna. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohtuasja materjalide alusel asuda seisukohale ja lugeda tõendatuks, et teadmata kadunud isik on surnud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata avaldaja taotluse teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks. Kohus osundab sellele, et avaldajal on võimalik kaaluda õiguskaitsevahendina pärandi hoiumeetmete rakendamise taotlemist kohtult (pärimisseaduse §§ 110-115). Kui pärandi hoiumeetmete rakendamise abinõuna määratakse pärandvara valitsemine, määrab kohus pärandvara hooldaja. Kui üks kaaspärijatest on teadmata kadunud, kuid teada on tema pärandiosa suurus, osaleb puuduva kaaspärija asemel kaaspärijate omavahelistes ning kaaspärijate ja kolmandate isikutega sõlmitavates kokkulepetes pärandvara hooldaja, kes kaitseb teadmata kadunud kaaspärija huve ja tagab tema pärandiosa säilimise (vt ka Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm vlj. Tallinn Juura 2018, 57. ptk sissejuhatus komm 2.3.3.c). 4.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse alusel. Avaldus jäi rahuldamata. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 5.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu menetlusse kaasatud asutuse põhjendatud ja vajalike menetluskulude olemasolu. Menetlusse kaasatud asutust esindas asutuse töötaja. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3

§ 512

lg 1 teise lause kohaselt surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

§ 512

lg 2 teise lause kohaselt surnuks tunnistamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Eeltoodust tulenevalt saab üksnes avaldaja esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4