← Eesti

2-22-4508/41

Obsah (5)§ 101§ 94§ 97§ 100§ 102

2-22-4508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 12. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2-22-4508 Tsiviilasi M.T. hagiaval

§ 101

lõige 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 järgi on lastetoetuste suurus 60 eurot. Seega tuleks ülalpidamise hulka mitte lugeda riigi poolt saadavat 60 eurot. Kuna perehüvitiste seaduses sätestatud 60 eurot on kahe vanema peale kokku arvestatud, siis lahutab hageja eelpool toodud elatise määrast s.o 243.44 eurot -30 eurot on 213.44 eurot. Seega esitab hageja elatise väljamõistmise nõudena 213.44 eurot. Kuna tegemist on isaduse tuvastamise nõudega, siis esitatakse elatise nõue hagi esitamisest.

  1. Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et M.T. põlvneb A.A.’st ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213.44 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivised VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatu järgi alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. 09.05.2022 toimunud eelistungil kostja on kinnitanud, et on dokumendid e-posti teel kätte saanud. Kirjalikke vastuväiteid hagile kostja esitanud ei ole. MENETLUSE KÄIK
  3. 29.03.2022 määras kohus asja kohtulikuks arutamiseks eelistungi 09.05.2022 kell 11.
  4. 2

(6)2-22-4508
  1. 09.05.2022 toimunud eelistungil kostja teatas, et ei vaidle vastu, et laps on tema oma. Samuti nõustus kostja elatist maksma aga mitte hageja nõutud suuruses, sest on töötu. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja märas hagejale tähtaja kohtu deposiiti ekspertiisikulude katteks 171 eurot ette tasumiseks kuni 30.05.
  3. 02.06.2022 kohtumäärusega määrati hageja M.T. kostjast A.A.’st põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiis ja määrati ekspertiisi teostajaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). HAGEJA KOMPROMISSETTEPANEK
  5. juunil 2022 tegi hageja ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt A.A. tasub M.T. ülalpidamiseks igakuist elatist summas 213.44 eurot järgmise kalendrikuu eest ette kalendrikuus alates 28.03.2022 kuni M.T. täisealiseks saamiseni. Elatise summa peab laekuma igakuiselt
  6. kuupäevaks M.T. arvelduskontole XXXX. KOSTJA VASTUVÄITED
  8. juunil 2022 esitatud vastuses kostja teatas, et ei nõustu hageja poolt pakutud kompromissiga elatise maksmise osas, kuna on töötu ning tal on ka teine laps, kellega saab koos olla. Kostja ei ole suuteline hageja poolt nõutud summas elatist maksma. Samuti ei ole nõus kostja elatist maksma tagasiulatuvalt. Kostjale jäi selgusetuks, miks hageja nüüd elatist nõuab, sest kui kostja soovis lapsega koos olla ja teda toetada, siis ei soovinud seda hageja ema. HAGEJA SEISUKOHT
  10. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et vaidlust ei ole selles, et hageja põlvneb kostjast ja seda tõendab 09.06.2022 ekspertiisiakt. Vaidlus on selles, kui palju peab kostja hagejale maksma elatist. 14.06.2022 tegi hageja ettepaneku lõpetada asi kompromissiga. Kostja ei nõustunud hageja toodud tingimustega. Ta ei olnud nõus tagasiulatuva elatisega. Samuti pidi olema kostja töötu ja lisaks pidi olema ka teine laps. Kostja heitis hageja seaduslikule esindajale ette, et ta ei ole toetanud, et isa saaks lapsega koos olla ja kostja oleks last ka toetanud. Riigikohtu praktika kohaselt mõistetakse isaduse tuvastamise menetluses elatis välja hagi esitamisest (3-2-1-36-08). Hagi resolutsioonis on selgelt välja toodud, et hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest. Hagi esitati 28.03.2022 ja sellest ajast taotleb hageja ka kohtult elatise välja mõistmist. Seega kostja väide ei vasta tõele, et nõue on esitatud tagasiulatuvalt. Kostja pidi olema töötu. 09.05.2022 ütles kostja, et Töötukassas arvel ei ole, teeb juhutöid, saab 800-900 eurot kuus juhutööde (niidan muru, aitan võsa lõigata) eest. Ei ole tõendatud, et kostja on töötu. Hageja leiab, et kostja on andnud vastuolulisi seletusi. Pealegi ei ole kostja Töötukassas arvel. Seega ei tundu hagejale eluliselt usutav, et ta kostja on töötu, kui ta väidab, et tema sissetulek on 800-900 eurot kuus, Töötukassas arvel ei ole ja samal ajal räägib, et elab juhutöödest. Hageja leiab, et kostja seisukohad on tõendamata. Ka on kostja märkinud, et tal on teine laps. Kuna kostja märkis, et tema sissetulek on 800-900 eurot kuus. Seega peab kostja jagama oma sissetuleku ühetaoliselt kolme vahel, s.o kostja ise ja 2 alaealist last. Kostja sõnade kohaselt on väikseim sissetulek 800 eurot kuus ja jagada 3 inimese vahel 266.66 eurot. Suurim on 900 eurot jagada 3 inimese vahel on 300 eurot. Hageja leiab, et kostja on võimeline tasuma nõutud elatist 213.44 eurot kuus. Hageja nõuab miinimum elatist, seega ei pea ta kulusid tõendama (3-2-1-165-13). KOSTJA SEISUKOHT 3
(6)2-22-4508
  2. juulil 2022 esitatud seisukohas kostja teatas, et võttis ennast töötuna arvele ning tal puudub sissetulek. HAGEJA SEISUKOHT
  4. juulil 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et Riigikohtu praktika valguses ei ole töötus elatise tasumisest vabastamise aluseks. Hageja leiab, et 04.07.2022 esitatud tõendid Töötukassas arveloleku kohta ei ole usaldusväärne, sest kostja enese sõnade kohaselt on tal teenistus olemas. Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et M.T. põlvneb A.A.st ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213.44 eurot muutuva suurusena

§ 101lõige 2 alusel.

KOHTUISTUNG

  2. septembril 2022 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja jäid hagi juurde. Esindaja palus

§ 101lg 1 p 2 kohaselt mõista elatis välja muutuva suurusena alates hagi esitamisest.

  1. Kostja selgitas, et on töötu olnud aastaid. Vahepeal on juhutöid teinud. Praegu juhutöid ei ole. Ei ole vaidlust, et Maria on kostja laps. Kostja maksaks elatist, kui oleks raha. Kostja nõustus hagi õigeksvõtuga rahuldamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põlvnemise tuvastamine
  3. Rahvastikuregistri andmete kohaselt M.T. emaks on J.T.. Kannet isa kohta ei ole.
  4. Perekonnaseaduse (

) § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja nõudeks on hageja kostjast põlvnemise tuvastamine.

§ 94

lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud sama seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. 19.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kostja ei ole vastuväiteid põlvnemise tuvastamise nõudele esitanud. Tegelikult kostja on võtnud hagi põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, arvestades, et TsMS § 440 lg 4 esimese lause kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, lahendab kohus asja sisuliselt. 20. M.T. põlvnemise tuvastamiseks A.A.’st on kohus 02.06.2022 määranud DNA ekspertiisi. EKEI ekspert K.T.’e poolt 09.06.2022 koostatud ekspertiisiaktiga nr xxxx on tuvastatud, et A.A. bioloogiline isadus M.T. suhtes ei ole välistatud. A.A. saab 99,999999999% tõenäosusega olla M.T. bioloogiline isa. Seega kostja õigeksvõtt ei ole rajatud eksimusele ega mõjutatud pettusega. Kuna lapse põlvnemine 4

(6)2-22-4508 isast on tuvastatud ka DNA ekspertiisiaktiga, mille tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole, siis kohus rahuldab hagi hageja kostjast põlvnemise tuvastamise osas.
  1. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Elatise väljamõistmine
  2. Kostja hagejale elatist ei maksa. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolu üle. Hageja nõudeks on kostjalt elatise väljamõistmine summas 213.44 eurot

§ 101lg 2 alusel muutuva suurusena.

23. Perekonnaseaduse (

) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (

§ 101

lg 1).

§ 101lg 3, 4, 5, 6, 7 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  3. Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 22.09.2022 toimunud kohtuistungil on kostja võtnud hagi elatise nõudes õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kostja ei vabane hageja ülalpidamiseks elatise maksmise kohustusest (

§ 102lg 1 esimene lause).

Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja M.T. kasuks elatise igakuiselt 213.44 eurot ((200 eurot (baassumma) + 43.44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

  1. aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, alates 28.03.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda M.T. arveldusarvele nr XXXX, selgitusega M.T. elatis. Menetluskulud 5

(6)2-22-4508
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja 14 aasta jooksul ei pidanud vajalikuks kostjalt põlvnemise tuvastamist nõuda, ei saa pidada põhjendatuks hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.