Obsah (5)

§ 637§ 173§ 174§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-8335 Kohtuasi S B hagi S Ba vastu elatise vähendamis

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-1561 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Kostja seaduslik esindaja saab lapsetoetust summas 60 eurot. Kuna kostja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, ei pea hageja selles ulatuses elatist maksma. Elatise suurus, arvestades pool lapsetoetust moodustab 225,64 eurot (255,64 – 30). Seoses õigusliku olukorra muutmisega on hageja seisukohal, et ta peab maksma kostja ülalpidamiseks elatist summas 225,64 eurot kuus.
2. Võrreldes Viru Maakohtu 21.02.2018.a kohtuotsuse tegemise ajaga on hageja varaline seis muutunud halvemaks. Käesoleval hetkel hageja ei tööta, tema nimele on registreeritud firma xxx. Kuna firma on asutatud vaid pool aastat tagasi, siis firma alles areneb ja firmal puudub tulu. Kostjalt S Ba kasuks elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks hageja teine laps P Ba varaliselt vähem kindlustatuks, kui kostja. Hageja leiab, et käesoleval ajal on ta võimeline maksma kostja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Hageja palub muuta elatise suurust ja välja mõista kostja kasuks elatis 200 eurot kuus või alternatiivselt 225, 64 eurot kuus, kui ostja täisealiseks saamiseni. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma varalise seisundi halvenemise kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta maksab P Ba´le elatist. Hageja esitatud väljavõttest on näha, et 2021 novembris ja detsembris sai hageja raha xxx. 14.05.2022 sai hageja ülekande A N´ilt summas 300 eur. Alates 2022 mai kuust laekuvad hageja arvele ülekanded 50 eur. Kokku 200 eur kuus. Hageja sissetulek 01.11.2021 – 27.05.2022 moodustas 751,32 eur (5259,20÷7). 2021 detsembris maksis hageja 25.12.2021 xxx hotellinumbri eest. III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Arvestades hagi hinda 828 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. PKS § 2172 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja on palunud elatist vähendada 200 euroni kuus. Kostja sellega nõus ei ole. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 21.02.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-1561 välja kostja kasuks elatis miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Märgitud on, et elatis ei või olla väiksem kui PKS sätestatud elatise alammäär.

1. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates
2. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis käesoleval ajal 225, 64 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav selleks, et tasuda elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas. 2
3. Kostja väited ei anna alust selleks, et elatise suurus jätta selliseks nagu see oli kuni 31.12.2021 kehtinud seaduse alusel ja on kindlaks määratud Viru Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsuses. PKS § 2172 lg 2 annab hagejale õiguse taotleda elatise vähendamist, olenemata varalise seisundi halvenemisest. Seega ei oma tähtsust kostja väited varalise seisundi halvenemise tõendatuse osas. Kehtiva PKS alusel muutub elatise suurus iga aasta
4. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Hageja esmane nõue tuleb jätta rahuldamata ja alternatiivne nõue rahuldada, lisades, et edaspidise elatise suuruse arvestamise korra. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3