Obsah (4)

§ 76§ 114§ 65§ 75

1-11-2696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2022. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–11-2696 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura U

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Arto Henrichsonile Harju Maakohtu 14.09.2011.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

1. Kohustada Arto Henrichsoni ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval.
2. Arto Henrichsoni karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest. Määrus väljastada Arto Henrichsonile, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Arto Henrichson (süüdimõistmisel oli perekonnanimi Järvekülg) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.09.
3. a otsusega kriminaalasjas 1-11-2696

§ 114

p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 13 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.01.2009.

a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 4 kuud 7 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.09.

1. a kohtumäärusega vabastati Arto Henrichson tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 25.01.
2. a, millest esimeseks 24kuuks määrati ta käitumiskontrollile kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustusega täita

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati Arto Henrichsonile lisakohustusteks – mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kohtumäärus jõustus 25.09.

1. a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.04.
2. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata Arto Henrichsoni suhtes täitmisele vangistus, mis jäi tal kandmata 09.09.
3. a kohtumääruse alusel vangistuse kandmiselt vabanemisel tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 7, § 75 lg 4 alusel määrati Arto Henrichsonile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus – liituda AAkoosolekutega või pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Kohtumäärus jõustus 01.05.

1. a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 17.05.
2. a kohtumäärusega rahuldati Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku taotlus ja saadeti 09.09.
3. a Tartu Maakohtu kohtumäärus nr 1-11-2696 täitmiseks kriminaalhooldusaluse Arto Henrichsoni uue elukoha xxx – järgsele Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Kohtumäärus jõustus 17.05.
4. a. Harju Maakohtu 09.09.
5. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 76lg 7 alusel täitmisele Arto Henrichsonile Harju Maakohtu 14.09.2011.

a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus. Pikendati Arto Henrichsonile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 09.09.

1. a kohtumäärusega määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 aasta võrra, s.o kuni 25.09.
2. a. 2 Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 20.06.
3. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande Arto Henrichsoni karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Arto Henrichson on rikkunud kontrollnõuet jättes kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata kriminaalhooldaja määratud ajal: 1) registreerimine oli kokkulepitud 09.05.
4. a, kuid hooldusalusest tulenevatel põhjustel muudetud registreerimine 10.05.
5. a kella 9:00-ks. 10.05.
6. a ei ilmunud hooldusalune registreerimisele ning ei andnud ametnikule teada takistavatest asjaoludest ega leppinud kokku ka uut aega. Kriminaalhoolduse ajal on Arto Henrichsonile koostatud 2 kirjaliku hoiatust: 1) 25.05.
7. a koostatud hoiatus, kuna isik rikkus lisakohustusi - mitte tarvitada alkoholi ning kontrollnõudeid saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa töökoha vahetamiseks; 2) 15.02.
8. a koostatud hoiatust, kuna isik rikkus kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Käesolevalt on tegemist
9. erakorralise ettekandega. Arto Henrichson on taaskord rikkunud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Varasemalt on isikule koostatud 2 kirjaliku hoiatust ja
10. erakorralist ettekannet. Isikule on korduvalt antud võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, kui isik ei ole enda senist käitumist muutnud ja kuritarvitab talle antud võimalusi ning tema suhtes üles näidatud usaldust. Rikkumiste toimepanemise jätkamisest on näha, et kriminaalhoolduse meetmed ei ole andnud tulemust ning kriminaalhooldust ei täida isiku puhul enda eesmärki, mistõttu teeb ametnik ettepaneku pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas 09.08.
11. a Harju Maakohtule täiendavalt, et Arto Henrichson on taaskord rikkunud kontrollnõuet jättes kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata kriminaalhooldaja määratud ajal: 1) registreerimine oli kokkulepitud 11.07.
12. a, kuid hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. Helistas ametnikule ning andis teada, et on haige. 25.07.
13. a esitas hooldusalune ametnikule digiloo väljavõtte, mille kohaselt võttis arstiga ühendust 11.07.
14. a telefoni teel. Arst määras koduse covid kiirtesti ning sümptomaatilise ravi. 11.07.
15. a soovitud teostada isikule kodus alkoholi tarvitamise kontroll. Kontrolli ei olnud võimalik teostada, kuna isik ei viibinud haigena kodus. Eeltoodust tulenevalt loeb ametnik 11.07.
16. a registreerimiskohustuse mitte täitmist rikkumiseks, kuna haigestumine on isiku suusõnaliste ütluste põhjal ning kuivõrd haigena ei viibinud isik kodus, vaid sai linnas käia, siis oleks isikul olnud võimalik ilmuda ka kriminaalhooldusesse. 2) registreerimine oli määratud 12.07.
17. a, kuid hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 12.07.
18. a soovitud uuesti teostada isikule alkoholi tarvitamise kontroll isiku elukohas. Kontrolli ei saanud teostada, kuna isik andis infot, et viibib Tartus. 12.07.
19. a võetud isikuga telefoni teel ühendust ning antud korraldus, et isik ilmuks 12.07.
20. a tööpäev lõpuks registreerimisele. Hooldusalune määratud ajal registreerimisele ei ilmunud. Ametnik loeb 12.07.
21. a registreerimisele mitte ilmumist rikkumiseks, kuna eelnevalt andis isik ametnikule infot, et on haige. Seega ei ole põhjendatud asjaolu, et isik viibis Tartus ja ei ole ka võimalik täita registreerimiskohutust. 19.07.
22. a isiku seletuse kohaselt 11.07.
23. a oli haige ja seetõttu ei tulnud. 12.07.
24. a ei ilmunud, kuna viibis Tartus ning isiku sõnul juhtus õhtul koju minnes terviserike. Isik 3 pöördus EMO-sse alles 18.07.
25. a. Lisaks isiku digiloo väljavõttest nähtub, et 15.07.
26. a on isik olnud arstiga telefoni teel kontaktis ning 12.07.
27. a terviseriket ei ole maininud, samuti on arst kutsunud isikut vastuvõtule, kuid isik ei ole soovinud arsti vastuvõtule pöörduda. Isikule on koostatud kokku 3 erakorralist ettekannet. Lisaks on hooldusalune jätkanud kontrollnõude rikkumisi, teades, et ametniku poolt koostatud erakorraline ettekanne. Samuti on varasemalt on isikule koostatud 2 kirjaliku hoiatust. Isikule on korduvalt antud võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, kui isik ei ole enda senist käitumist muutnud ja kuritarvitab talle antud võimalusi ning tema suhtes üles näidatud usaldust. Rikkumiste toimepanemise jätkamisest on näha, et kriminaalhoolduse meetmed ei ole andnud tulemust, hooldusalune jätkab talle omast käitumist, mistõttu on näha, et kriminaalhooldust ei täida isiku puhul enda eesmärki. Eeltoodust tulenevalt jääb ametnik enda erakorralises ettekandes välja toodud ettepaneku juurde pöörata mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Arto Henrichsoni karistuse täitmisele pööramist, kuna isik pani toime kriminaalhoolduse kohustuste rikkumised. Tema rikkumised on korduvad ning tal on olnud mitmeid võimalusi käitumiskontrolli nõudeid korralikult täita, kuid ta ei ole seda teinud. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil mitte pöörata tema poolt ärakandmata karistust täitmisele. Ta tunnistas, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta käis emadepäeval Viljandis, kuid kaotas oma telefoni, mille sai hiljem kätte.
28. a juulikuus oli ta haige ja arst kutsus teda vastuvõtule, kuid ta ei läinud. Ta elab üksi ja peab ise enda eest hoolitsema – poes ja apteegis käima. 18.07.
29. a käis ta EMO-s ning tal oli 3 päeva haigusleht peapõrutuse tõttu. Ta elab nüüd kriminaalhooldusosakonna läheduses, tema töökoht meeldib talle ja taotleb anda veelkord võimalus karistust vabaduses edasi kanda. Lubas edaspidi kõiki kriminaalhoolduse kohustusi korralikult täita, tema elu on nüüd stabiilne.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Arto Henrichsonile Harju Maakohtu 14.09.2011. a kohtuotsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu Jõgeva 09.09.2019. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Arto Henrichson rikkus kohtumäärusega talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Arto Henrichson ei ilmunud 09.05.

1. a ja seejärel tema palvel muudetud 10.05.
2. a registreerimisele ilma põhjuseta, kuigi isik oli teadlik, et tal on kohustus ilmuda kokkulepitud kuupäeval registreerimisele. Kriminaalhoolduse ajal on isikule tehtud eelnevalt 2 kirjalikku hoiatust ja 2 erakorralist ettekannet tema karistuse täitmisele pööramiseks, kuid sellest hoolimata A. Henrichson jätkas kriminaalhoolduse kohustuste rikkumist. 4 Arto Henrichson on süüdi tunnistatud üliraske kuriteo toimepanemise eest

§ 114

p 1 järgi ning ta viibis juba üle 9 aasta vangistuses ja ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt üle 4 aasta enne karistusaja lõppu vanglast, kuid sellest hoolimata ei pea ta vajalikuks täita käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet tema karistuse täitmisele pööramiseks peale tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemist. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist korduvalt registreerimiskohuse rikkumine. Kohtuistungil A. Henrichson taotles võimaldada tal täita kriminaalhoolduse kohustusi edasi, kuid kohtu hinnangul ei ole see enam põhjendatud ega otstarbekas. Kohus andis korduvalt isikule võimaluse käitumiskontrolli kohustusi täita, kuid A. Henrichson pani korduvalt toime erinevaid rikkumisi. Eelmise erakorralise ettekande arutamisel 02.09.

1. a kohtuistungil lubas Arto Henrichson täita edaspidi kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt, kuid isik ei rikkus oma lubadust. Selline asjaolu näitab Arto Henrichsoni poolt täiesti ükskõikset suhtumist temale kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse. Kohus on seisukohal, et Arto Henrichson on tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi, mis näitab tema üleolevat ning hoolimatut suhtumist kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas Arto Henrichson tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse Arto Henrichson rikkumised niivõrd rasked, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on Arto Henrichson suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Arto Henrichsonile Harju Maakohtu 14.09.
2. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 4 aastat ja 4 kuud vangistust

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5