Obsah (11)

§ 436§ 230§ 163§ 657§ 654§ 442§ 232§ 652§ 175§ 642§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2030 Koh

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama sätte lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lõike 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: hageja on kostja täisealine laps; hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist rahas maksnud; hageja õpib XXXs, omandab keskharidust (t lk 11); kostjal on 2 alaealist last (sündinud XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX), kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus (t lk 28-29, sünnidokumendid).
3. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu ning hageja kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata.
4. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
5. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-119-15, punkt 10).
6. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks) 141.02 Toit 300 Tervisehoid (ravimid, vitamiinid) 20 4 Transport (kütus) 60 Sidekulud (telefon ja internet) 10 Riided ja jalanõud 50 Hügieen ja kosmeetika 30 Juuksur 30 TV, kodune telefon, Internet 15 Kodukeemia 15 Taskuraha 50 Meelelahutus ja õppematerjalid 50 Puhkus 50 Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika) 205 Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus 125 Hagejal on ka järgmised ühekordsed kulutused: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Mobiiltelefon 350 Autokool 1200 Tahvelarvuti 800 Mängukonsool 399 20.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esiletoodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 5 Eluasemekulud (küttekulu ja maamaks) 55 Tõendid t lk 47-

1. Kohus märgib, et maamaks ei ole seostatav hageja igapäevaste vältimatute vajadustega. Maamaks on kinnisasja omaniku kohustus riigi ees ega ole seotud hagejapoolse kasutusega. Küttekulu on materjali kogust arvestades jaotatav tervele aastale, mistõttu on küttekulu ühes kuus 110 eurot, millest hageja osa on 1/
2. Toit 300 Tõendid t lk
3. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud. 20 Kostja ei vaidlusta kulu ning kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Transport (kütus) 0 Tõendid t lk
4. Kohus leiab, et kulu on tõendamata, kuna tšekkidelt nähtub, et kütust on soetanud AlfaTaxi OÜ. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on nimetatud äriühing seotud temale tekkivate transpordikuludega. Sidekulud (telefon ja internet) 10 Tõend t lk
5. Kulu on tõendatud. Riided ja jalanõud 40 Tõendid t lk 40-
6. Hageja ei ole põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt sedavõrd kõrge. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Hügieen ja kosmeetika 0 Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Juuksur 0 Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. 0 Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Tervisehoid vitamiinid) TV, kodune Internet (ravimid, telefon, 6 Kodukeemia 0 Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Taskuraha 0 Tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga. 0 Kulu kandmine on kohaselt tõendamata. Hageja ei ole viidanud tõendile, kust vastava kulu kandmine nähtub. Puhkus 0 Kulu on tõendamata. Täiendõpe (inglise ja eesti keel, matemaatika) 0 Tegemist ei ole esmavajadusega. Hageja ei ole selgitanud, et tal oleks viidatud ainetes mahajäämus vms. Hüpoteeklaen ja sellega seonduv kindlustus 125 Kulu kandmine on tõendatud (hageja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku eluasemekuluga. Meelelahutus õppematerjalid Kokku: ja 550 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 550 eurot kuus. Seega tuleb kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 275 eurot kuus (550/2). Kõik hageja poolt välja toodud ühekordsed kulud (elektroonikaseadmed ja autokool) ei ole sellised vältimatult vajalikud kulud, millega täisealise lapse elatise väljamõistmisel peaks arvestama. Seega jätab kohus vastavate kuludega seonduva tähelepanuta.
7. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 11 märkinud: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.“
8. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja on tööealine ning -võimeline, kuid tal puudub sissetulek. Kostjal puuduvad pangakontol vabad vahendid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. Kostja on äriregistrist nähtuvalt F OÜ (rk XXXXXX) juhatuse liige. Kostjale sõidukeid ja kinnisvara ei kuulu. 7
9. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal suuremat sissetulekut teenida. Vastav ei nähtu ka esitatud arstitõendist (t lk 81). Kostja ei ole esitanud tõendit, kust nähtub, et tal oleks arstlike ekspertiiside tulemusel tuvastatud töövõime vähenemine või puudumine. Kostja märgib, et tal on kohustus ülal pidada kahte alaealist last. Samas ei ole kostja esile toonud, kui suured on nende laste kulud. Kohus on sellele vajadusele viidanud 19.04.2021 määruses. Seega jätab kohus nimetatud vastuväite tähelepanuta.
10. Kostjal aitab rahalisi kohustusi kanda tema ema, mistõttu kostja on oma emale võlgu 110 000 eurot, mille kohta on vormistatud ka laenuleping (t lk 77-78, 84). Kostja igakuised vältimatud kulud on järgmised: elekter 20 eurot, telefon 5 eurot, side 20 eurot, toit 120 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, transport 70 eurot, ravimid 60 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, eluasemekulu 47 eurot, kokku 462 eurot. Kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud.
11. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 punktis 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust nähtuvalt puudub kostjal vara ja sissetulek. Siiski tuleb arvestada, et kostja on tasunud hagejale elatist 195 eurot kuus (mis on ligilähedane nõutava elatisega) kuni tema täisealiseks saamiseni, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda.
12. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 206.25 eurot kuus. Nimetatud elatisraha on piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus, et kostja on töövõimeline ning omab tasuvat töökohta.
13. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud ka seda, et hageja on täisealine ning 3 kuu pikkuse suvepuhkuse vältel võimeline enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajab ta rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 9 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades 9 kuu elatise kogusumma (9x275=2475) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 206.25 eurot (2475/12).
14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 29.

§ 163

lõike 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda ega määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus 8

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
2. Maakohus lähtus otsuse punktis 15 PKS § 97 lõike 2 kehtetust redaktsioonist. Kohtul puudus võimalus mõista elatis välja kõrgkoolis õppimise ajaks, kuna õppimine kõrgkoolis ei ole tõendatud. Hageja ei seostanud maakohtus esitatud tõendeid asjaoludega. Maakohus ei teinud selgeks, kus hageja tegelikult elab. Kulutused toidule on tõendamata. Ka on 300 eurot ebamõistlikult suur kulu toidule, arvestades, et lõunasöök koolis on tasuta. Hageja on tšekke kogunud erinevatelt inimestelt. Ei ole tõendatud, et kulutused oleks tehtud hageja või tema ema arvelduskontolt. Kohus ei selgitanud hagejale tõendite esitamise vajadust. Tõendamata on ka kulu riietele. Hageja ei pea maksma oma ema pangalaenu ega kindlustust. Maakohus tuvastas vastuoluliselt otsuses ühes kohas, et kostjal puudub sissetulek, teises aga, et kostja omab tasuvat töökohta. Kohus ei arvestanud, et Covidi tõttu ei ole kostjal võimalik saada erialaarstide vastuvõtule ega uuringutele, mistõttu ei ole õige arstitõendile ja kostja tervislikule seisundile antud hinnang. Täiskasvanud lapse puhul ei ole kostja töövõimelisus oluline. Kohus ei saanud eeldada kostja võimekust elatist tasuda, kui ta ei tuvastanud kostjal vastava varalise võimekuse olemasolu. Kohus ei arvestanud, et kostja on elatist tasunud oma emalt saadud laenu arvel. Kohus ei arvestanud, et kostjal on ülal pidada 2 alaealist last. Kostja ei saanudki tõendada enda vajadusi ega alaealistele lastele tehtavaid kulutusi, kuna kostjal ei ole vara ega raha. Maakohus ei arvestanud, et hageja saab riiklikku peretoetust, millega on osa tema vajadustest kaetud. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära seal osalenud isikud ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb muuta osas, milles kohus ei arvestanud hageja vajadusi osaliselt kaetuks temale perehüvitiste seaduse alusel kuni kooli lõpetamiseni tasutava lapsetoetusega. Samuti tuleb otsuse põhjendusi muuta osas, milles maakohus kirjeldas kostja varalist olukorda. Muus osas ei anna apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
5. Ringkonnakohus teeb muudetud osas ise uue otsuse, millega vähendab perioodi 09.02.2021 kuni 30.06.2022 eest tasumisele kuuluvat igakuist elatist 183.75 euroni (

§ 657

lõike 1 punkt 2) ja muudab osaliselt maakohtu põhjendusi kostja varalise olukorra tuvastamise kohta. Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus nõustub muutmata osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. 35. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti käsitlemata tema vastuväite selle kohta, et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku toetusega. Sellise 9 vastuväite esitas kostja 31.05.2021 menetlusdokumendis (t lk 74) ja sellele vastamata jätmisega rikkus maakohus

§ 442lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada.

1. Vastavalt peretoetuste seaduse (PHS) §-le 15 on peretoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Sama seaduse § 16 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üheks igakuuliseks peretoetuse liigiks lapsetoetus ja § 17 lõike 2 kohaselt on gümnaasiumis õppival lapsel õigus saada lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni ja kui ta saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või kuni õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese lapse kohta 60 eurot kuus.
2. Puudub vaidlus, et hageja õpib
3. klassis ja lõpetab sel aastal kooli ning et ta sai 19aastaseks 28.01.
4. Ringkonnakohtu istungil hageja kinnitas, et saab igakuulist lapsetoetust. Eeltoodu alusel peab ta saama riiklikku lapsetoetust kuni kooli lõpetamiseni, mis tavapäraselt toimub juunikuus. Seega tuleb kuni 30.06.2022 tasumisele kuuluva elatise puhul arvestada, et igakuiselt on hageja vajadustest 60 eurot kaetud lapsetoetusega.
5. Maakohus tuvastas, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 550 eurot. Võttes arvesse ka lapsetoetust, tuleb seega elatise arvestamisel lähtuda summast 550-60=490 eurot, mille tulemusena väheneb perioodi 09.02.2021 kuni 30.06.2022 eest kostjalt väljamõistetav igakuine elatis järgmiselt: 490/2=245x9=2205/12=183.75 euroni kuus.
6. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et maakohus tuvastas otsuses vastuoluliselt, et kostjal puudub sissetulek ja muu vara (punktis 24), kuid punkti 25 viimases lõigus arvestas elatise suuruse väljamõistmisel, et kostja omab tasuvat töökohta. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu väide punktis 25 on selgelt ekslik ja tuleb jätta otsuse põhjendustest välja, kuna eelnevalt oli kohus tuvastanud, et kostja väidete kohaselt ei oma ta sissetulekut ega mistahes vara.
7. Küll aga on kolleegium seisukohal, et otsuse õigsuse seisukohalt eelmises punktis kirjeldatud maakohtu eksimus tähtsust ei oma. Samamoodi ei avalda otsuse õigsusele mõju kaebuses esiletoodud asjaolu, et maakohus tsiteeris põhjenduste punktis 15 PKS § 97 lõike 1 punkti 2 kehtetut redaktsiooni. Kolleegium möönab, et maakohus kasutas põhjendustes tõepoolest väljendit „täisealiseks saanuna jätkab“, kuigi alates 01.10.2015 kehtivad redaktsioonis kasutatakse väljendit „täisealisena omandab“. Maakohus on asjakohaselt tuvastanud eeldused, millised on vajalikud kehtiva redaktsiooni alusel täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks: laps omandab täisealisena keskharidust; lapsel puuduvad vahendid enda vajaduste rahuldamiseks; kostja on võimeline elatist tasuma. Ka lähtus maakohus otsuse resolutsiooni sõnastamisel kehtivast PKS-i redaksioonist.
8. Vastuseks eelpool käsitlemata kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus hindas kooskõlas

§ 232

lõikega 1 asjakohaselt kostja esitatud arstitõendit ja leidis, et see ei tõenda eluliselt veenvalt, et kostjal ei ole tervislikel põhjustel objektiivselt võimalik sissetulekut saada. 18.05.2021 allkirjastatud dokumendil (t lk 81-82) on küll loetletud kostja kõikvõimalikud kaebused, millega ta on perearsti poole pöördunud ja mille alusel on ta saadetud erinevatele uuringutele, kuid 10 perearsti kokkuvõte, et terviseseisundi probleemidest tulenevalt ei ole patsient võimeline tegema tööd, on nii üldsõnaline, et selle alusel ei ole võimalik tõsikindlalt veenduda, et tõepoolest on kostjal tervisest tulenevalt objektiivselt võimatu teha mistahes tööd, mis annaks võimaluse teenida sissetulekut. Puudub vaidlus, et kostja töövõimelisuse vähenemist ei ole seadustega sätestatud korras tuvastatud. Samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-17-9654 jõustunud otsuses (t lk 6-10) tuvastas kohus varasema otsuse nr 2-07-5767 alusel, et juba

1. a oli kostja väidetavalt tervisliku seisundi tõttu lõpetanud töölepingu (punkt 18). Ka
2. a väitis kostja, et tal puudub mistahes vara ja seoses halva tervisliku seisundiga ka töökoht (otsuse põhjenduste punkt 7). Seega on kostjal olnud aastate jooksul võimalik teha ära vajalikud uuringud ja saada asjakohased dokumendid selle kohta, et tema tervislik seisund tõepoolest objektiivselt ei võimalda sissetulekut saada. Seni ei ole kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kuna kostja ei esitanud maakohtus veenvaid tõendeid enda muu sissetuleku kohta ega selle kohta, et kostjal on objektiivselt võimatu sissetulekut saada, leidis maakohus põhjendatult, et tuleb eeldada, et ta on võimeline ülalpidama nii ennast, oma alaealisi lapsi kui hagejat. Kolleegium märgib, et kui töövõimeline isik elatub emalt saadavast laenurahast, on see tema õigus, kuid laen tuleb sel juhul seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise arvestamisel võrdsustada tema sissetulekuga.
3. Kostja väited selle kohta, et maakohus rikkus väidetavalt selgitamiskohustust hageja suhtes (ei selgitanud hagejale tõendamise kohustust jmt), ei saa olla kostja kaebuse aluseks. Isegi kui selline rikkumine oleks esinenud, oleks see saanud rikkuda hageja õigusi ja olla aluseks hagi rahuldamata osa vaidlustamiseks. Hageja on kohtumenetluse ajal olnud esindatud õigusteadmisi omava lepingulise esindajaga, kes sellist rikkumist ei väida.
4. Põhjendatud ei ole kostja väide, nagu ei saaks hageja tõendada enda vajadusi ja / või kulutusi nende rahuldamiseks kolmandate isikute poolt tehtud kulutustega. Asjaolu, kui hagejal või teisel vanemal ei ole varaliselt või muul põhjusel võimalik ise hageja mõnda vajadust rahuldada, ei tõenda, et sellist vajadust hagejal ei ole. Maakohus on asja lahendades võtnud mõistlikult arvesse, et iga inimene, sh ka kostja täisealine laps, vajab elamiseks igapäevaselt toitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ka sellele, et 300 eurot kuus ei ole täisealiseks saanud noormehe toidukuluna ebamõistlikult suur. Kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet toidukulule põhjendusega, et gümnaasiumis on lõunasöök tasuta. Kuna apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendust, miks ei saanud kostja seda vastuväidet maakohtus esitada, jätab ringkonnakohus selle

§ 652lõike 3 punkti 2 ja lõike 4 alusel tähelepanuta.

Sama põhjendusega jätab kolleegium tähelepanuta kaebuse väited selle kohta, et isale ei ole selge, kus hageja tegelikult elab ning et laenu- ja kindlustusmakseid ei ole põhjendatud hageja kulu hulka arvata. Maakohtus esitas kostja eluasemekuludest vastuväite vaid küttekulule, mida kordab kaebuses. Kolleegium leiab, et elukoht on hagejale vaieldamatult vajalik ning küttekulu emale kuuluvas majas 110:2=55 eurot kuus (arvestatuna, et tõendatud on pelletite aastakulu 1320 eurot; t lk 47) ei ole ülemäärane. Kuigi suvekuudel küttekulu ei ole, on sellise kulu arvestamine 12 kuu peale tavapärane, et ühtlustada tasumisele kuuluva elatise igakuiseid makseid.

1. Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus tuleneb seadusest (PKS § 97 lõike 1 punkt 2). Kui hageja ei lähe peale gümnaasiumit õppima kõrgkooli või kutseõppe tasemeõppesse, lõpeb kostja kohustus elatist tasuda enne tema 21-aastaseks saamist. 11
2. Maakohtumenetlusega seotud kulude ümberjagamiseks alust ei ole, kuna ringkonnakohtu otsustus ei muuda maakohtu lõppotsustust hagi osalise rahuldamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 163lõike 1 alusel võrdeliselt kummagi poole kanda.

Kolleegiumi hinnangul kuulub kaebus rahuldamisele u 10% ulatuses. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.

1. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ka toimikust ei nähtu, et tal oleks seoses kaebusega menetluskulusid tekkinud.
2. Hageja nimekirja kohaselt on tema kuluks apellatsiooniastmes tasu lepingulisele esindajale 5 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot. Kolleegium märgib, et jätab tähelepanuta nimekirjas sisalduvad maakohtumenetlusega seotud kulud. Seega kokku palub hageja mõista apellatsioonikuluna kostjalt välja 500 eurot.
3. Kostja vaidleb vastu hageja esindusele kulunud ajale, leides, et 3 tundi vastamiseks kaebusele on üle paisutatud, mõistlik oli kulutada 1 tund. Kohtuistungiks ettevalmistamisele oli mõistlik kulutada mitte üle 30 minuti. Kohtuistungit soovis hageja, seega kostja seda kulu hüvitama ei pea. Ka ei kestnud istung 45 minutit. Üle paisutatud on aeg menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit, kuna maakohtus koostatud nimekirjale tuli lisada vaid paar rida.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt.

§ 175

lõike 1 kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejat esindanud lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse ja kaebuse sisu ning mahtu, samuti vastuse sisu ja mahtu nõustub kolleegium kostjaga, et vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ei olnud esindajal mõistlik ega vajalik kulutada enam kui vastavalt 1 tund ja 30 minutit. Tegemist on tavapärase täisealise lapse elatise vaidlusega, kusjuures sama esindaja esindas hagejat nii alaealisena varasemates kohtuasjades kui praeguses vaidluses maakohtus, mistõttu ei saanud tal kuluda aega asjaoludega tutvumisele ega olulist aega kostja positsiooni selgeks tegemisele. Kostja positsioon võrreldes maakohtumenetlusega ei muutunud. Lisandusid küll mõned uued vastuväiteid (kolleegium juhtis neile eelpool tähelepanu), kuid kogemistega esindajale ei saanud nende osas seisukoha võtmine olulist ajakulu tekitada. Enne kohtuistungit kostja täiendavaid sisulisi materjale ei esitanud. Kohtuistung kestis vastavalt protokollile 37 minutit. Ka see kulu tuleb kostjal hüvitada, sest kostja pidi arvestama, et

§ 642

lõike 4 kohaselt on vastustajal õigus taotleda kaebuse läbivaatamist istungil sõltumata sellest, kas apellant on seda soovinud või mitte. 15 minutit kulude nimekirja täiendamiseks on mõistlik ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt oli hageja esindaja vajalik ja mõistlik ajakulu apellatsiooniastmes 1 tund + 30 minutit + 37 minutit + 15 minutit = 2 tundi 22 minutit. Tunnitasu vastab keskmisele mittevandeadvokaadist esindaja tasule. Seega kokku on hageja põhjendatud ja vajalik esindaja kulu apellatsiooniastmes 200 + 37 = 237 eurot, millele käibemaksu ei lisandu ja millest tuleb kostjal hüvitada 90%, s.o 213.30 eurot. 51. Hageja on esitanud ka taotluse

§ 177lõike 4 alusel menetluskuludelt viivise saamiseks.

Taotlus kuulub rahuldamisele. 12 (allkirjastatud digitaalselt) 13