Obsah (5)

§ 167§ 160§ 157§ 168§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19628 Tsiviilasi Argo Roo

§ 167

lg 1), 06.‒16.08.2021 pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu (

§ 167

lg 2) ja 16.08.‒14.12.2021 pankrotiavalduse menetlemise tõttu (

§ 160lg 1).

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. juuni 2022 määrusega avalduse osaliselt ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada aegunuks täiteasjas nr 066/2011/2115 kohtutäitur A. Kreki
3. augusti 2011 otsusest tulenev kohtutäituri tasu nõue. Maakohus jättis rahuldamata R. Amose taotluse protokolli täiendamiseks,
4. juuni 2022 vastuväite kohtu tegevusele ning taotlused menetluse uuendamiseks, kohtulahendi tegemise ja avaldamise tähtpäeva edasilükkamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning tunnistaja ja võlgniku vande all ärakuulamiseks. Maakohus jättis avaldaja põhjendatud menetluskulud 81% ulatuses sissenõudja kanda ning mõistis sissenõudjalt välja avaldaja kasuks menetluskulud 1458 eurot ja viivise menetluskuludelt (1458 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leidis, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg-le 1, et sissenõudja taotlus 22.03.2022 kohtuistungi protokolli
5. lehekülje parandamiseks ei ole põhjendatud. Kohtu repliiki menetlusosalisega nõustumise kohta viidatud sätte loetelus ei ole. Kohtu hinnang menetlusosaliste argumentidele ilmneb lõpplahendist. Protokoll ei ole stenogramm ning 2 protokoll ja helisalvestis ei ole erineva õigusjõuga dokumendid. Oluline on, et protokoll ja helisalvestis ei oleks vastuolus. Protokoll ei kajasta istungil toimunut vääriti. 13.06.2022 esitas sissenõudja taotluse menetluskulude ja lõpliku seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks. Töövõimetuslehel viibimine on mõjuv põhjus, samuti kuivõrd esitatud dokumentides ei ole sisuliselt uusi seisukohti ning esitatud tõendid on toimikus olemas, ei põhjusta sissenõudja lõplike seisukohtade arvesse võtmine menetluse lahendamise viibimist. Sissenõudja taotleb menetluse uuendamist põhjusel, et ta ei ole saanud vastata võlgniku 14.04.2022 seisukohale, reageerida 06.05.2022 kohtumäärusele, ära tuleb kuulata tunnistaja ja võlgnik ning koguda täiendavaid tõendeid. Võlgniku 14.04.2022 seisukoht ei sisalda väiteid, mida ei ole varasemalt esitatud. Kõigele võlgniku seisukohas toodule on sissenõudjal olnud võimalus reageerida.
6. a läbirääkimiste kohta on sissenõudja esindaja 22.03.2022 kohtuistungil öelnud, et tõendeid läbirääkimiste kohta esitada ei ole. Sellest hoolimata on kohus andnud talle tähtaja tõendite esitamiseks. Taotluse A.A. ja avaldaja ärakuulamiseks on kohus lahendanud 06.05.2022 määruses. Kohtutäiturilt täitetoimiku väljanõudmise nõue jääb arusaamatuks, arvestades, et sissenõudja on toimiku kohtule esitanud. Kohtul ei ole kohustust koguda igasuguseid tõendeid, vaid ainult selliseid, millel on asjas tähtsust. 13.06.2022 vastuväites kohtu tegevusele kordab sissenõudja argumente, mis ta esitas juba varasemas vastuväites. Sissenõudjal on olnud võimalus pöörduda kohtu poole nii suuliselt kui kirjalikult, nii isiklikult kui esindaja vahendusel. Sissenõudja taotlusel on peetud kaks istungit, esimesele ei ilmunud ei sissenõudja ega tema esindaja. Et sissenõudja ei saanud uurida tõendit, mille kogumist ei ole kohus pidanud vajalikuks, ei saa pidada menetlusõiguse rikkumiseks. Määruse kohaselt esitati Viru Maakohtu 18.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-21053 täitmiseks 23.08.
7. Tegemist on õigeksvõtuotsusega, mis kuulus täitmisele viivitamatult. Vastavalt TsMS § 456 lg-le 1 ja § 632 lg-le 1 jõustus otsus 18.09.
8. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 18.09.
9. Sissenõudja viidatud jõustumismärkele seadus iseseisvat õiguslikku tähendust ei anna. Kohtu hinnangul ei saa võlgniku käitumist kogumis pidada oma menetlusõiguste selliseks kuritarvitamiseks, mis välistaks täitmise aegumise kohaldamise. Sissenõudjale on olnud teada nii võlgniku töötamine Soomes kui ka kinnisvara olemasolu Eestis. Võlgnik on (abikaasa vahendusel) teinud täitemenetluse vältel väikestes summades makseid võla katteks. Sissenõudja ei ole enne
10. aastat kasutanud võimalusi täitemenetluse kiirendamiseks, nt töötasu arestimine Soomes Euroopa täitekorralduse alusel või Eestis asuva ühisvara jagamiseks hagi esitamine. Lisaks on sissenõudja ja võlgniku e-kirjavahetusega juulis ja augustis 2021 tõendatud, et võlgnik on pakkunud sissenõudjale ühekordse summa, 10 000 eurot, tasumist ning ülejäänud võlgnevuse ajatamist koos täitemenetluse peatamisega.

§ 157

lg 6 kohaselt peatub täitmise aegumine tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel ning lisaks täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses loetletud aegumise peatumise alused on sõnastatud nõude aegumist silmas pidades ega ole üks-üheselt kohaldatavad täitmise aegumisele. Eelkõige saab täitmise aegumise peatumise kaasa tuua asjaolu, mis takistab täitemenetluse jätkamist või peatab kohtutäituri tegevuse, millele viitavad ka eraldi täitmist silmas pidades välja toodud aegumise peatumise alused. Sissenõudja hinnangul katkes aegumine

1. aastal poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tõttu. Kokkuleppe tõendamiseks on esitatud võlgniku ja sissenõudja e-kirjavahetus pärast kohtutäituri nõuet võlgnikult vara nimekirja saamiseks ning sissenõudja 05.10.2016 e-kiri kohtutäiturile, et võla tasumises on saavutatud kokkulepe ja sissenõudja palub täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud, sest sissenõudja ei esitanud allkirjastatud avaldust. 18.10.2021 vastuses pankrotiavaldusele on võlgnik kinnitanud osade kaupa maksmise 3 kokkuleppe olemasolu, kuid makseid on tehtud alates aastast
2. 06.08.2021 e-kirjas ning Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-12894 (pankrotiasjas) 27.09.2021 ja 27.10.2021 esitatud seisukohtades on sissenõudja väitnud, et võlgnevuse ajatamise kokkulepet ei ole. Poolte seisukohad võlgnevuse ajatamise kohta on seega vastuolulised ja ebajärjekindlad.

§-st 158 tulenevalt ei ole kokkulepped täitemenetluses võlgnetava osaliseks tasumiseks või sarnasteks tegudeks täitmise aegumise katkemise aluseks. Täitemenetluses ei ole enam vaja nõuet tunnustada. Lisaks ei nimeta

§ 157, et täitmise aegumine saaks katkeda.

Eelnevast tulenevalt ei saa nõude tasumise ajatamise üle peetavad läbirääkimised olla aluseks täitmise aegumise katkemisele. Maksegraafik võiks olla aegumise peatumise aluseks, kui nt kohtutäitur on maksetähtpäeva edasilükkamise tõttu täitemenetluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p 4 kohaselt peatanud. Kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetlus ei ole olnud peatatud. Puudub alus lugeda täitmise aegumist peatunuks 2021. aastal toimunud läbirääkimiste ajaks (16.07.‒11.08.2021). Nõude täitmise või vähendamise üle peetavad läbirääkimised võiksid

§ 167

lg 1 analoogia alusel olla täitmise aegumise peatumise aluseks, kuid sel juhul peab esinema ka TMS §-s 46 nimetatud alus täitemenetluse peatamiseks või TMS §-s 44 nimetatud alus täitetoimingu edasilükkamiseks, nt sissenõudja avaldus või tõend maksetähtpäeva edasilükkamise kohta. Sama on leidnud Riigikohus (RKTKm 2-21-10665, p 12.3). Võlgnik on täitemenetluse peatamise ettepaneku teinud, kuid kohtutäituri poole ei ole pooled pöördunud. Täitmise aegumine ei peatunud ka 06.‒16.08.2021 pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu (

§ 167lg 2).

Täitemenetluses antud tähtaeg saab aegumise peatada samadel alustel nagu läbirääkimised. Täitemenetluses antavaid tähtaegu reguleerib täitemenetluse seadustik ja täitemenetluseväliselt antud tähtajal ei saa olla mõju täitmise aegumisele. Samuti ei peatunud täitmise aegumine 16.08.‒14.12.2021 pankrotiavalduse menetlemise tõttu (

§ 160lg 1).

Kuna ajutine haldur jäeti nimetamata, siis pankrotiavalduse esitamine täitemenetluse suhtes mingeid tagajärgi kaasa ei toonud. Kuivõrd täitmise aegumine ei ole peatunud, on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 18.09.2021 ja täitemenetlus tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtutäituri 23.08.2011 otsusest tuleneva kohtutäituri tasu nõude aegunuks tunnistamiseks puudub alus. TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi ei vabasta täitemenetluse lõpetamine täitmise aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Kohus leidis, et ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda, sest sissenõudja taotlused on menetlust pikendanud, nõudnud igakordset vastamist ja suurendanud mõlema poole kulusid, samuti on sissenõudja esitanud korduvalt samasisulisi dokumente, mis on muutnud sissenõudja võimalike uute väidete avastamise keerulisemaks. Kohtutäitur ei ole oma seadusest tulenevate menetlustoimingutega menetluskulusid põhjustanud. Arvestades avaldaja nõuet (kohtuotsusega väljamõistetud võlg 13 389,49 eurot, kohtutäituri tasu 3082,69 eurot), rahuldas kohus avalduse 81% ulatuses. Kohus jättis põhjendatud menetluskulud samas ulatuses sissenõudja kanda. Kohus leidis, et avaldaja õigusabikulud (5670 eurot) on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1500 euro ulatuses. Tunnitasu suurus on põhjendatud, kuid põhjendatud ajakulu on 10 tundi (mitte 31,5 tundi). Seega on õigusabikulude suurus koos käibemaksuga 1800 eurot (10 × 150 × 20%), millest sissenõudjal tuleb tasuda avaldajale 81%, s.o 1458 eurot. Lisandub viivis. MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. A. Roost esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 14. juuni 2022 määruse osas, millega avaldus jäeti rahuldamata (resolutsiooni p 6), ja tunnistada aegunuks ka täiteasjas nr 066/2011/2115 kohtutäitur A. Kreki 23. augusti 2011 otsusest tulenev kohtutäituri tasu (täitemenetluse tasu ja kohtutäituri tasu) nõue. 4 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude määramise kohta TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokument. Seega selle aegumistähtaeg on

§ 157

lg 1 kohaselt kümme aastat, mis on tänaseks kohtutäituri 23.08.2011 otsuse väljaandmisest ja tasu sissenõutavaks muutumisest möödunud. TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 tähendavad, et algse täitedokumendi osas aegumise kohaldamine ei too automaatselt kaasa kohtutäituri tasu osas aegumise kohaldamist. Kohus peab kontrollima kohtutäituri tasu otsuse osas aegumise aluste olemasolu vastavalt

§ 157sätetele.

Kohus ei ole seda teinud.

1. R. Amos esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuni 2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta A. Roosti avaldus täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtu teisele koosseisule. R. Amose menetluskulud jätta avaldaja kanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esinevad kohtumääruses olulised põhjendamisvead. Määruses ei ole arusaadavalt selgitatud, miks ei ole ükski sissenõudja üheksast argumendist aluseks avalduse rahuldamata jätmisele. Puudub tõendite analüüs. Määrus tugineb põhjendustele, mida menetluses ei arutatud (nt et sissenõudja ei ole enne
3. aastat kasutanud võimalusi täitemenetluse kiirendamiseks). Kohtuistungi protokolli parandamata jätmine on otsene tõend kohtu kallutatusest. Sellega üritas kohus vältida vastuolu kirjalikus dokumentatsioonis. Selle vastuolu ette arvestamine on tunnistus selle kohta, et kohtul oli juba 22.03.2022 kohtuistungi järgselt või sellele eelnevalt tehtud sisuline otsus. Kohtuniku suhtes esitati tema kallutatuse tõttu kaks taandamise taotlust. Sissenõudja kumbagi vastuväidet kohtu tegevusele sisuliselt läbi ei vaadatud. Kohus lõpetas 10.05.2022 kirjaga eelmenetluse ja takistas sissenõudjal tõendite esitamist. Kohus jättis ilma mõistlike põhjendusteta rahuldamata sissenõudja taotlused tunnistaja ja avaldaja vande all ülekuulamiseks. Kohus jättis kohtutäiturilt välja nõudmata täitetoimiku. Jääb arusaamatuks, mille pinnalt on kohus järeldanud, et sissenõudja esitas kohtule kogu täitetoimiku. Kohus jättis sissenõudja ära kuulamata. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis kohus järeldusele, et sissenõudjal oli võimalus vastata võlgniku 14.04.2022 seisukohale 22.03.2022 kohtuistungil; 2) taotleb sissenõudja avaldaja vande all ülekuulamist TsMS § 267 lg 1 alusel, alternatiivselt TsMS § 2681 alusel. Tsiviilasjas nr 2-21-12894 on avaldaja kinnitanud
4. a läbirääkimisi ja võla tasumise kokkuleppe saavutamist. Oma seisukohti muutnud avaldaja tuleb kuulata vande all üle. Vastasel juhul jätab kohus teadlikult kõrvaldamata vastuolud ning välja selgitamata olulised asjaolud
5. a kokkuleppe ja
6. a läbirääkimiste kohta.
7. a läbirääkimiste ajendiks oli kohtutäituri poolt võlgnikult varade ja võlgade nimekirja nõudmine. Võlgnik ei soovinud seda esitada. Sissenõudja taotleb ka A.A. tunnistajana või vande all ülekuulamist. A.A. on aktiivselt osalenud võlgniku ja sissenõudja vahelistes suhetes. A.A. oskab selgitada, millistel asjaoludel on ta teinud sissenõudja abikaasale, Astra Amosele ülekandeid; 3) on avaldaja aegumise vastuväitele tuginemine hea usu põhimõtte vastane, kuna avaldaja on varjanud täitemenetluses sissenõudja eest varasid (sissetulek Soomes). Avaldaja 13.09.2021 vastusest tsiviilasjas nr 2-21-12894 nähtub, et ta on jätnud vaatamata vara olemasolule kohustused täitemenetluses täitmata; 4) on kohtumääruses oluliselt eksitud aegumise kohaldamisel. Täitemenetluse aluseks olevate nõuete aegumine katkes
8. aastal. Avaldaja on
9. aastal sõlmitud kokkulepet kinnitanud nt 18.10.2021 seisukohas tsiviilasjas nr 2-21-
10. Avaldaja väited tsiviilasjas nr 2-21-12894 13.09.2021 vastuse p-s 4.8 on vastuolus tema väitega praeguses menetluses, et mingeid läbirääkimisi või suhtlust
11. aastal poolte vahel ei olnud. Kohus ei ole järginud uurimispõhimõtet. Kui kohtu hinnangul olid poolte väited ja tõendid vastuolulised, pidi kohus 5 tunnistaja ja avaldaja vande all üle kuulama. Kohus ei ole selgitanud välja asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldanuks jõuda määruse p-s 31 toodud järelduseni. Nõude täitmise aegumine oli peatunud 16.07.–11.08.2021

§ 167lg 1 alusel.

Pooled pidasid alates 2021. a juulist läbirääkimisi nõude ja selle tasumise tingimuste üle. Võlgniku poolt läbirääkimiste algatamist tõendab võlgniku 16.07.2021 e-kiri ja järgnenud kirjavahetus. Nõude täitmise aegumine oli peatunud ka 06.–16.08.2021 pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu

§ 167

lg 2 alusel ja 16.08.–14.12.2021 pankrotiavalduse menetlemise tõttu

§ 160

lg 1 alusel (arvestades mh Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-47-12, p 15); 5) on aegumine välistatud, kuivõrd täitemenetluse aluseks olev Viru Maakohtu 18.08.2011 otsus jõustus 01.11.2011. Nõude täitmise aegumistähtaeg algas 02.11.2011. Arvestades

§ 168

lg-tes 1 ja 2 sätestatut, ei oleks nõuded ja täitemenetlus saanud aeguda enne 15.02.

1. Alates avaldaja 15.12.2021 avalduse esitamisest on aegumine peatunud; 6) on avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmine õigusvastane ja sissenõudja suhtes eriti ebaõiglane. Kohus on TsMS § 172 lg 1 sättest põhjendamatult kõrvale kaldunud.
2. A. Roost vaidleb R. Amose määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulude R. Amose kanda jätmist. Menetluskulud, mis on seotud A. Roosti määruskaebuse läbivaatamisega, jätta menetlusosaliste endi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on sissenõudja etteheited maakohtule põhjendamatud. Taotlus avaldajalt vande all seletuse võtmiseks ja A.A. tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aegumine on õiguslik küsimus ning kuulub hindamisele kohtu poolt. Pooled peavad viitama asjaoludele, millega nad põhistavad aegumise peatumist. Sissenõudja ei ole selgitanud, kuidas
3. aastal läbirääkimisi peeti ja millisele kokkuleppele jõuti ega esitanud vastavaid tõendeid. Avaldaja tsiviilasjas nr 221-12894 esitatud seisukohad puudutavad
4. aastal toimunud suhtlemist; 2) ei ole aegumine peatunud või katkenud. Kuna täitemenetlus ei ole olnud peatatud, puuduvad alused, mida Riigikohus peab eelduseks täitedokumendist tuleneva nõude aegumise peatumisele (RKTKm 2-21-10665, p 12). Pooled kohtusid
5. aastal ja avaldaja lubas teha sissenõudjale makseid. Sissenõudja palus teha maksed tema abikaasa kontole. Sissenõudja on nii
6. a kirjavahetuses kui ka tsiviilasja nr 2-21-12894 menetluses kokkuleppe olemasolu eitanud. Aegumist ei peatanud ka poolte läbirääkimised
7. aastal ning sissenõudja poolt täiendava tähtaja andmine ja pankrotiavalduse esitamine. Läbirääkimisi peeti vara arestist vabastamise üle, ajutine haldur jäi määramata ning täitemenetlus ei olnud peatatud; 3) puudub vastuolu hea usu põhimõttega. Asjaolu, et avaldaja elab ja töötab alates
8. aastast Soomes, on olnud sissenõudjale teada. Avaldaja on korraldanud regulaarsete maksete tegemise sissenõudjale. Sissenõudja ei ole algatanud Soomes täitemenetlust. Ka asjaolu, et avaldaja omandis on osa abikaasade ühisvaraks olevast kinnistust, ei ole varjatud.
9. aastal tehtud ettepanekut lahendada vara arestimise küsimus muu hulgas ühekordse suurema makse tegemise teel, ei saa käsitleda tõendina vara varjamise kohta (vahendid oli kavas laenata); 4) on sissenõudja väide aegumistähtaja alguse osas eksitav. Riigi Teatajas avaldatav jõustumismärge ei oma õiguslikku jõudu. Täitedokumendiks olev kohtuotsus oli õigeksvõtuotsus ja selle täitmiseks esitas sissenõudja avalduse 19.08.2011; 5) on maakohtu menetluskulude jaotus õiguspärane ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). 6 Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele ja menetlusosaliste poolt esiletoodud asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud A. Roosti avalduse osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kõiki oma määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Sissenõudja määruskaebus
11. Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid välja selgitanud ning sellest tulenevalt rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu lahendatakse hagita menetluse sätete järgi ning TsMS § 5 lg-s 3 ja § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatust tuleneb kohtule kohustus selgitada välja kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud (uurimisprintsiibi põhimõte). Maakohus on avalduse lahendamisel nimetatud kohustuse täitnud ning mittenõustumisest maakohtu põhjendustega ei saa järeldada uurimisprintsiibi rikkumist. Paljasõnaline on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus takistas tal tõendite esitamist. Määruskaebuses ei ole sissenõudja nimetanud, millise konkreetse tõendi esitamine oli maakohus takistatud, samuti ei ole määruskaebusele lisatud ühtegi uut tõendit ega esitatud taotlust täiendavate tõendite kogumiseks. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Maakohus jättis 06.05.2022 määrusega (II kd, tl 73-74) rahuldamata sissenõudja taotluse A. Roosti vande all ja A.A. tunnistajana ülekuulamiseks. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmist TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et määruskaebuses esitatud korduv taotlus A. Roosti vande all ja A.A. tunnistajana ülekuulamiseks ei ole põhjendatud. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et vastavalt TsMS § 667 lg-le 3 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul saab määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses ning ringkonnakohus jätab rahuldamata sissenõudja taotluse kohtuistungi korraldamiseks. Asja materjalide kohaselt on sissenõudja esitanud kaks vastuväidet kohtu tegevusele. 17.02.2022 vastuväide (I kd, tl 185-191) on lahendatud maakohtu 18.02.2022 määrustega (II kd, tl 15-16; 18-19), milledes kohtunik A. Alekand jättis taandamistaotluse rahuldamata ja andis selle lahendamiseks maakohtu esimehele ning maakohtu esimees jättis taotluse kohtunik A. Alekandi taandamiseks rahuldamata. 13.06.2002 vastuväide (II kd, tl 119-126) on lahendatud maakohtu 14.06.2022 määrustega (II kd, tl 128-129; 132-133), millistes on jäetud taotlus kohtunik A. Alekandi taandamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et vastuväited kohtutegevusele (taandamistaotlused) on sisuliselt läbi vaadatud ning määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Pärast avaldaja 14.04.2022 seisukohta on sissenõudja esitanud maakohtule omapoolsed seisukohad ja taotlused 03.05.2022 (II kd, tl 62-64); 13.06.2022 (II kd, tl 94-102; tl 114-116; tl 119-126). Omapoolseid seisukohti on sissenõudja väljendanud ka määruskaebuses (II kd, tl 150-161). Seetõttu on põhjendamatu sissenõudja seisukoht, et tal puudus võimalus vastata avaldaja 14.04.2022 seisukohale. Sissenõudja taotluse (II kd, tl 42) 22.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks lahendas maakohus vaidlustatud määruse p-des 8-
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Sissenõudja taotlus protokolli parandamiseks ei olnud põhjendatud ning taotluse rahuldamata jätmist ei saa käsitleda asjaoluna, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 7 Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 477 lg 8 esimese lause kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks.
13. Maakohus leidis, et sissenõudja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust väita, et avaldaja käitumine täitemenetluse kestel oli hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et sissenõudjale oli teada nii avaldaja töötamine Soomes kui kinnisvara olemasolu Eestis. Samuti ei ole sissenõudja kasutanud võimalusi avaldaja töötasu arestimiseks Soomes Euroopa täitekorralduse alusel või avaldaja Eestis asuva ühisvara jagamiseks hagi esitamiseks. 11.

§ 158

lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et täitmise aegumine ei ole antud juhul katkenud. Seega ei katkesta nõude tasumise ajatamise üle peetavad läbirääkimised täitmise aegumist. Maakohtu tuvastas, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust lõpetanud, kuna sissenõudja ei ole esitanud allkirjastatud avaldust. Nimetatud maakohtu järeldusega on kooskõlas see, et menetlusosaliste seisukohad võlgnevuse ajatamise kohta on vastuolulised ja ebajärjekindlad. Riigikohus on 11.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10665 käsitlenud täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja peatumise ja (katkemise) aluseid. Maakohus on nimetatud Riigikohtu 11.05.2022 määruses esitatud seisukohtadest juhindunud ning põhjendatult leidnud, et täitmise aegumine ei ole antud juhul ka peatunud. Muu hulgas on Riigikohus eelmärgitud 11.05.2022 määruses rõhutanud, et

§ 167

lg 1 peamine eesmärk ei ole reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Täitemenetluses ei peeta enam läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.

§ 167

lg-t 1 võib siiski kohaldada täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele piiratud juhtudel, s.o kui täitemenetlus on peatatud nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Selleks on vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta. Selliseid asjaolusid praeguses vaidluses ei esine ning nendele ei ole sissenõudja ka tuginenud. Vastuseks sissenõudja väidetele on maakohus põhjendatult leidnud, et täitmise aegumine ei ole peatunud ka sissenõudja poolt pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja tõttu ega sissenõudja esitatud pankrotiavalduse menetlemise tõttu. Antud asjas jättis maakohus ajutise halduri nimetamata ning seega pankrotiavalduse esitamine täitemenetluse läbiviimise suhtes mingeid tagajärgi kaasa ei toonud. Ülaltoodu kinnitab, et sissenõudja seisukohad täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise ja peatumise kohta ei ole õiged ning ringkonnakohtul puudub alus ka seetõttu määruskaebust rahuldada.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et täitedokumendiks olev maakohtu otsus jõustus 18.09.2011 ning sellest algas nõude täitmise aegumine. Otsuse jõustumismärkel (TsMS § 458 lg 1) on informatiivne tähendus ning eraldiseisvat õiguslikku tähendust see kaasa ei too. Sellest tulenevalt on ekslik sissenõudja seisukoht, et lähtuda tuleb maakohtu otsusele kantud jõustumismärkest (I kd, tl 79 pöördel).
2. Sissenõudja seisukoht, et maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohaldanud valesti TsMS § 172 lg-t 1, ei ole õige. Seejuures on sissenõudja lähtunud üksnes 8 TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest ning jätnud tähelepanuta selle teise lause, mis sätestab menetluskulude jaotuse üldreegli juhuks, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel nimetatud sättest lähtunud ning esitanud vastavad põhjendused määruse p-s
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning leiab samuti, et menetluskulude sissenõudja kanda jätmine 81% ulatuses on õiglane. Võlgniku määruskaebus
4. TMS § 481 lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Samuti sätestab TMS § 2231 lg 6, et nõude täitmise aegumise avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Kuigi maakohus rahuldas võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu, ei too see eelmärgitud sätteid arvestades kaasa kohtutäituri tasu nõude aegumist. Maakohus kohaldas õigesti TMS § 481 lg-t 4 ja § 2231 lg-t 6 ning võlgniku viide

§ 157lg-le 1 ei ole antud juhul asjakohane.

15. Seoses määruskaebuste rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuste esitajate menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja