Obsah (7)

§ 367§ 469§ 162§ 133§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-104295 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi M. P. vastu

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 2 - laenuandja ja kostja sõlmisid 05.05.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 60 osamaksega hiljemalt 05.05.

1. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma intressi 40% aastas laenu kasutamise eest. Kui kostja viivitab osamaksete tasumisega, kohustub ta lepingu järgi tasuma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis võrdub lepingus kokkulepitud intressimääraga (dtl 35–43); - laenuandja saatis juunis 2021–novembris 2021 kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, kus palus tasuda tekkinud võlgnevust (dtl 44–51); - laenuandja ütles 03.01.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 52-53); - laenuandja teatas 31.01.2022 kostjale, et ta loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 54).
2. Kostja väited, et laenulepingu ülesütlemise teates välja toodud nõudesumma kujunemine on ebaselge ning et nõude loovutamise teates ei ole esitatud nõude suurust ega koosseisu, ei välista hagi rahuldamist. Hageja on esitanud hagiavalduses oma nõuded kostja vastu ning hageja nõuete kujunemine on arusaadav ja jälgitav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Viidatud sättest nähtub, et võlausaldaja võib teavitada võlgnikku nõude loovutamisest. Seadusest nähtuvalt ei pea võlausaldaja teates loovutatud nõude koosseisu välja tooma. Kohtule esitatud laenuandja 31.01.2022 teates avaldas võlausaldaja kostjale, et ta loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale ja et kostjal tuleb täita laenulepingust tulenevad kohustused hagejale (dtl 54). Viidatud teatest nähtub, et laenuandja on loovutanud hagejale kõik vaidlusalusest laenulepingust tulenevad nõuded. Kostjale pidi olema teada tema poolt täitmata jäänud kohustused ja nende suurus.
3. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava laenu 4855,21 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4855,21 eurot.
4. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava intressi laenu kasutamise eest perioodil 05.10.2021–03.01.2022 lepingus kokkulepitud määras 40% kokku 535,30 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste p 1.10 ja laenulepingu üldtingimuste p 3.4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 535,30 eurot.
5. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt võlgnetava hooldustasu 49,58 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu hinnakirja alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldustasu 49,58 eurot.
6. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise kuuenda ja seitsmenda osamakse tasumata osalt 31,92 eurot ja 32,98 eurot lepingus kokkulepitud määras 40% aastas alates osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni laenulepingu ülesütlemiseni vastavalt 06.11.2021–03.01.2022 ja 06.12.2021–03.01.2022, kokku 3,09 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt lepingus kokkulepitud määras 40% aastas laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (04.01.2022) kuni hagi esitamiseni 28.03.2022 kokku 424,37 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise kokku 427,46 eurot (3,09 eurot + 424,37 eurot). Viivise arvestus on välja toodud hagiavalduses. Kostja ei ole täpsustanud oma vastuväidet, et viivise arvestus on ebaselge. 3 Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause, laenulepingu üldtingimuste p 3.7 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 427,46 eurot.
7. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 4855,21 eurot lepingus kokkulepitud määras 40% aastas alates 29.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmas lause, laenulepingu üldtingimuste p 3.7 ja

§ 367. 12.

Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud. Lisaks ei ole hageja andnud täitmise tagatist, mis on otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise eelduseks (

§ 469lg 1).

13. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 1220 eurot. Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 570 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tundi. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
2. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 665 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 240 eurot + 28.03.2022 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 390 eurot + 28.03.2022 täiendavalt riigilõivu summas 35 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 7809,63 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõivu summas 665 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 665 eurot. 17. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 570 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 4 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot, tasuna mõistlik. Analüüsides ja hinnates kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Eeltoodust 4 tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 570 eurot (4 tundi ja 45 minutit x 120). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
2. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1255 eurot (riigilõiv 665 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 570 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
3. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5