lg 1, 40 lg 1 p2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
järgi.
Maksim Lobõšev vaidlustas 11.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 963022000015 paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et ta ei olnud kutsest teadlik ja viibis sel hetkel välismaal. Kaebuse esitanud isiku esindaja ja kaitsja jäid kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Arstliku komisjoni otsus (lk 1); - Ajateenistusse kutsumise otsus (lk 2); - Väljastusteade (lk 3); - Kutsealuste nimekiri (lk 4); - Kutsed (lk 5-8); - Volikiri (lk 9,15); - E-kirjad (lk 10-12); - Õiguste tutvustus (lk 16); - Väärteoprotokoll (lk 18); - Üldmenetluse otsus (lk 19-21); - Kaebus lisadega (kohtutoimik lk 2-12, 16-21); - Kohtuvälise menetleja seisukoht koos lisadega (kohtutoimik lk 33-46); - E-kiri tõlkega (kohtutoimik lk 53-56); Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil 20.06.2022 kirjas ja väärteootsuses toodud seisukohtadele. Kaitseväeteenistuse veeb on see riiklik andmekogu, mis ongi suhtlemiseks. Kogu info edastatakse selle veebilehe kaudu ja on seda ka üldsusele välja öelnud. On võimalik logida sisse digi ID, smart-ID, ID-kaarti kasutades. Arstlikus komisjonis peavad kõik sisse logima kaitseväeteenistuse veebi ja see registreerib kõik kellaajaliselt, millest tulenevalt infosüsteem on kinnitanud Lobõševi poolt dokumentide vastuvõtmise. Paberkandjal väljastatakse ainult sel juhul kui inimene avaldab selleks soovi. Kuna paberkandjal ei olnud otsust, siis järelikult Lobõšev ei avaldanud selleks soovi. Kaitsja hinnangul ei ole väljavõttel elektroonilist kinnitust, et Lobõšev oleks kutse kätte saanud. Isik vastas, et ta ei ole sellest registrist kätte saanud. Kummaline on see, et kui ta käis arstlikus komisjonis, siis miks talle ei edastatud kutset allkirja vastu. Võib-olla on isik registris käinud, see ei tähenda, et ta on seal midagi alla laadinud. Kui inimene käib MTA registris, siis jääb automaatselt märge, et inimene on seal käinud. KRAl on midagi viltu dokumentide edastamisega. Lobõšev ei ole seda kutset kätte saanud. Lobõšev käis arstlikus komisjonis, ta ei pea näitama initsiatiivi, see on KRA kohustus organiseerida oma töö nii, et inimesed oleksid teadlikud, et peavad täitma oma kohustusi. Võib nõustuda, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, kuid ei ole võimalik kõiki seadusi tunda. KRA seisukoht on, et olete kutsealune, tervis võimaldab ja kõik. Kaitsja on seisukohal, et peavad teenima kõik kes on motiveeritud olema sõdurid. Mitte igaüks ei ole võimeline teenima, mõni teine on riigile kasulik kui ta on asendusteenistuses. On noormehed, kes ei ole nõus ajateenistuses olema, kuid on nõus olema asendusteenistuses. Palub rahuldada kaebus ja tühistada otsus. Maksim Lobõšev selgitas kohtuistungil, et on arstlikus komisjonis käinud, läks kutse peale. Millal dokumendi sai ei mäleta, see oli ammu. Käis arstlikus komisjonis Jõhvis. Ei mäleta millal see oli. Ei mäleta, kas arstlikus komisjonis kohapeal sai mingisuguseid dokumente. Ei mäleta, kas sai kohapeal kätte otsuse ajateenistusse kutsumiseks. Ei ilmunud jaanuaris kogunemiskohta, kuna ei teadnud, et peab sinna ilmuma. Vaevalt, et unustas ära, et peab ajateenistusse ilmuma. EV kodakondsus on sünnijärgne. Ei ole isegi midagi asendusteenistusest kuulnud. Teadis, et kuni 27aastaseks saamiseni peab millalgi minema ajateenistusse. Arstlikus komisjonis tehtud otsust jaanuaris 2022 ajateenistusse ilmumise kohta, kas ei ole seda infot saanud või ei mäleta, pigem ei saanud. Lk 53 olev e-kiri ei ole tema saadetud. Ei ole fakt, et tema selle kirjutas. Ei tea, kes selle kirja kirjutas. 2022 jaanuari teises pooles sõitis sõpradega Euroopasse. Veebruari alguses tulid tagasi. Edasi käis tööl ja vahel välismaal. Keegi ei ole temaga arenguvestlust läbi viinud. Ei ole emailiga või postiga kutset saanud. Ei ole e-posti. On patsifist, relva käes hoidmine ei ole eriti vastuvõetav. Ei planeeri oma aega ette, seega ei ole mõelnud millist teenistuseliiki valida. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kaitseressursside Ameti õigusnõunik M B koostas 11.04.2022 väärteoprotokolli AB1544951 2 väärteoasjas nr 963022000015 selle kohta, et Maksim Lobõšev oli Kaitseressursside Ameti 11.09.2020 otsusega nr 11-9.1/2020/2898 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud 31.01.2022 ajateenistuskohta 1. jalaväebrigaad. Eelnimetatud otsus oli M.Lobõševile kaitseväeteenistuse iseteeninduskeskkonna kaudu kätte toimetatud 30.07.2021. M.Lobõšev ei ilmunud määratud ajal ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 31.01.2022 kell 11:30 aadressil xxx. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealine vaidlustanud ei ole, mistõttu on see jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Rikkus
lg 1, 40 lg 1 p2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Vaidlust ei ole faktis, et Maksim Lobõšev ei ilmunud 31.01.2022 kell 11:30 aadressil xxx ajateenistuskohta saatmiseks. Seda asjaolu kinnitavad nii M.Lobõševi enda ütlused kui ka kutsealuste nimekiri, kus puudub M.Lobõševi allkiri. Vaidlust ei ole faktis, et Maksim Lobõšev käis 11.09.2020 Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. Komisjoni otsusega tunnistati, et Maksim Lobõševi terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. M.Lobõšev ei ole vaidlustanud arstliku komisjoni otsust. Vaidlust ei ole faktis, et M.Lobõšev on saanud kätte arstliku komisjoni kutse, kus on märgitud, et komisjonis on tal vaja kasutada ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID, et tutvuda komisjonis väljastatavate dokumentidega. Seega oli M.Lobõšev juba arstlikku komisjoni minnes teadlik, et ta peab kohapeal tutvuma dokumentidega. Samal päeval 11.09.2020 väljastati Kaitseressursside Ameti poolt otsus M.Lobõševi ajateenistusse kutsumise kohta, kohustusega ilmuda 31.01.2022 1. jalaväebrigaad. M.Lobõševil oli kohustus ilmuda ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 31.01.2022 kell 11:30 aadressil xxx. Ajateenistusse kutsumise otsust kutsealine vaidlustanud ei ole. M. Lobõševi ütlused, mille kohaselt tema ei olnud teadlik ajateenistusse kutsumise otsusest on ümber lükatud teiste uuritud tõenditega. Kohtu arvates on M.Lobõševi ütlused kutsest mitteteadmise kohta antud üksnes soovist vabaneda vastutusest ja need ei haaku teiste väärteoasjas kogutud tõenditega.
lg 1 ja lg 2p2 kohaselt on kaitseväekohustuslased Eesti kodakondsusest 18–60-aastased meessoost isikud. M.Lobõšev kinnitas, et ta on sünnijärgne Eesti kodanik, seega oli ta kaitseväekohustuslane. M. Lobõševile oli see asjaolu ka teada, ta kinnitas ise kohtuistungil, et on teadlik, et ajavahemikus 1827 eluaastat tuleb läbida ajateenistus.
lg 1p1 näeb ette, et kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Seega oli ja on M.Lobõševi enda kohustus hoolitseda selle eest, et Kaitseressursside Ametil oleks teada tema õiged kontaktandmed. M.Lobõšev kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole esitanud avaldust asendusteenistusse asumiseks, seega ei ole kohtul alust analüüsida, kas M.Lobõšev võiks ajateenistusse asemel asuda asendusteenistusse. Samuti ei ole ilma isiku vastavasisulise avalduseta Kaitseressursside Ametil alust otsustada M.Lobõševi võimaliku asendusteenistuse osas. Kaitsja väide, et M.Lobõševiga oleks enne ajateenistusse asumist pidanud pidama arenguvestlust, ei tulene kehtivatest õigusnormidest. Eestis on kohustuslik ajateenistus ja asendusteenistusse asumiseks peab isik esitama vastava avalduse. M.Lobõšev ei ole seda tänaseni teinud, mistõttu kaitsja väited, et tuleks M.Lobõševil lubada asuda asendusteenistusse, ei ole vaidlustatud otsuse arutamisel asjakohased. 3 Septembris 2020 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 nägi dokumentide kättetoimetamiseks ette järgmise korra: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid edastatakse kaitseväekohustuslasele posti teel lihtkirjaga või allkirja vastu või allkirja vastu väljastusteatega või muul sarnasel viisil või avaldatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded või kaitseväekohustuslaste registri kaudu või toimetatakse kätte muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Kättetoimetamise viisi valib otsuse või muu dokumendi koostanud ametiasutus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega oli Kaitseressursside Ameti otsustada, mil moel ta isikule dokumendid kätte toimetab. Valides selleks viisiks kaitseväekohustuslaste registri, on amet järginud nõuetekohaselt seadust. Sama põhimõte kehtib ka 01.01.2022 jõustunud kaitseväeteenistuse seaduse §-s 15, mis näeb ette, et seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Lisaks paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokumenti ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil võimalik kätte toimetada, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega kui isik soovib suhtlemist Kaitseressursside Ametiga muul viisil kui kaitseväekohustuslaste registri kaudu pidi varem ja peab ka hetkel ta ise selleks aktiivsust näitama ja ametit oma suhtluskanalist informeerima. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et M.Lobõšev oleks pöördunud Kaitseressursside Ameti poole taotlusega edastada talle edaspidi dokumendid mingil muul moel kui kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Kuna Kaitseressursside Ametil oli õigus valida kutse kättetoimetamise viisiks kaitseväekohustuslaste register, siis ei ole KRA rikkunud ajateenistusse kutsumise otsuse kättetoimetamise korda. 11.09.2020 väljastatud KRA kutse ajateenistusse asumiseks on elektroonilise süsteemi kaudu loodud 09:59 (väärteotoimik lk 3 ) ja iseteenindus keskkonnas vaadatud samal hetkel 11.09.2020 kell 09:56 (kohtutoimik lk 45). See kinnitab kohtuvälise menetleja väidet, et isik peab arstlikus komisjonis iseteeninduskeskkonda sisse logima ja näeb seal kohe dokumente. M. Lobõševi väited, et ta ei mäleta, mida ta teada sai või mida talle arstlikus komisjonis edastati, ei lükka ümber fakti, et isikule on juba arstlikus komisjonis saanud teatavaks aeg ja koht, millal ta peab ilmuma ajateenistusse. Seega sai M. Lobõšev juba 11.09.2020 s.o samal ajal kui ta oli veel arstlikus komisjonis, kuhu ta oli kutsutud kell 09.30-ks (kohtutoimik lk 36) teada aja ja koha, kuhu ta peab ilmuma ajateenistusse asumiseks. Lisaks saadeti samal päeval kell 10:05 kutse ka M.Lobyshevi e-posti aadressil xxx, mis oli perioodil 02.09.2017 - 07.10.2021 ka rahavastikuregistri andmetel Maksim Lobõševi e-posti aadress. Rahvastikuregistrisse ei saanud see e-posti aadress jõuda juhuslikult, vaid selle sai anda üksnes M.Lobõšev isiklikult. Iseteeninduskeskkonnas on 30.07.2021 kell 08.01 M.Lobõšev selle kutse kättesaamist ka kinnitanud (lk 45). M.Lobõševi segased väited selle kohta, kas ta ei ole kutset kätte saanud või ta ei mäleta, on ka omavahel vastuolus ja neid segaseid ütluseid kogumis hinnates ei ole M.Lobõševi ütlused usaldusväärsed. 4 Lisaks on M.Lobõševi nimelt saadetud 30.01.2022 Kaitseressursside Ametile e-kiri (lk 53-56), kus ta kirjutab, et on Filipiinidel ja ei ole raha Eestisse tulemiseks. Ehkki M.Lobõšev eitab sellesisulise e-kirja saatmist, sai sellise e-kirja saata üksnes M.Lobõšev isiklikult või mõni tema tuttav tema palvel. M.Lobõševi väide, et tal ei ole e-posti aadressi, ei välista võimalust, et e-kirja saatmiseks on loodud ajutine e-posti aadress. E-kirjas on märgitud Maksim Lobõševi isikukood ja selle saatnud isikule on olnud täpselt teada, et M.Lobõšev pidi järgmisel päeval ilmuma ajateenistusse. Selline info sai pärineda üksnes M.Lobõševilt endalt. Isegi kui M.Lobõšev isiklikult seda e-kirja ei saatnud ja seda tegi keegi teine tema palvel, kinnitab selline e-kiri, et M.Lobõšev oli teadlik, et ta peab 31.01.2022 ilmuma ajateenistusse ja ta teadlikult jättis kohale ilmumata. Asjaolu, kas Lobõšev oli sel ajal Euroopas või Filipiinidel ei oma tähtsust. Samuti ei ole eluliselt usutav, et tundmatu kolmas isik teab, millal M.Lobõšev peab minema ajateenistusse ja saatis niisama Maksim Lobõševi nimel Kaitseressursside Ametile e-kirja. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et M.Lobõšev oli teadlik kohustusest ilmuda 31.01.2022 kell 11.30 aadressil xxx ajateenistusse asumiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et M.Lobõševil oli ajateenistusse mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Eeltoodust tulenevalt on Maksim Lobõšev tahtlikult ja teadlikult rikkunud
lg 1p 2 kohustust ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.
näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramise eest ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on M.Lobõšev täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. M.Lobõševi ütlustest nähtub, et ta sõitis teadlikult jaanuari lõpus Eestist ära ja tuli veebruaris tagasi. Kuna kohtus leidis tuvastamist, et M.Lobõšev oli teadlik, et ta peab ilmuma 31.01.2022 ajateenistusse, on ilmselge, et M.Lobõšev lahkus teadlikult Eestist ajaks, mil ta pidi ilmuma ajateenistusse ja hoidus sellega teadlikult ajateenistusse asumise kohustuse täitmisest kõrvale. Isegi kaitsja küsimusele, kui te oleks saanud kutse, kas siis oleks kohale läinud, ei andnud isik selget vastust vaid väitis, et ei taha relva enda käes hoida, et võib teisiti aidata, kuid sõdimine ei ole tema jaoks. Kohtu arvates näitab ka see vastus, et isik teadlikult ei ilmunud 31.01.2022 ajateenistusse. Seega näitab M.Lobõševi enda käitumine ja tema ütlused, et ta seadis endale eesmärgiks eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta väärteo toime kavatsetult. Maksim Lobõšev väljendas oma ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigis kehtivatesse seadustesse ja korraldustesse. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et Maksim Lobõšev rikkus
lg 1p2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Maksim Lobõšev on süüvõimeline ning KarS
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot. 5 Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebuse esitanud isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Maksim Lobõševi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades M.Lobõševi ebamääraseid ütlusi kohtuistungil (ei mäleta, ei tea), ilmselgelt ebaõiget teavet sisaldavat 30.01.2022 e-kirja (ei ole usutav, et isik oli sel ajal Filipiinidel ja töötas tuk-tuki juhina), loeb kohus M.Lobõševi süüd keskmiseks. Kohtul puuduvad andmed, et isik oleks varem samaliigilise teo eest karistatud. Arvestades M.Lobõševi süü suurust, tema vanust, väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksem määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Selline karistus on kohane ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest annab ühiskonnale signaali, et ajateenistusest kõrvalehoidumine toob kaasa ebameeldivad tagajärjed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik ning Maksim Lobõševi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isiku tegu on tõendatud ja määratud karistus on õigustatud, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 132 p 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Arvestades, et kohus ei lõpeta menetlust Maksim Lobõševi suhtes, puudub alus kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Maksim Lobõševi kaebus rahuldamata 2 Kaitseressursside Ameti õigusnõunik Kaire Kiviselg 11.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 963022000015 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Maksim Lobõševi tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas. Märkida viitenumber xxx, selgitus xxx Maksim Lobõšev Kaitsjataotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata 6 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 26.09.2022 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.