MS § 420 lg 2 kohaldamiseks Taotluse esitaja J.K , ik: XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata J.K ’i taotlus KrMS § 420 lg 2 alusel tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määrus saata J.K’ile. Asjaolud Viru Maakohtu 20.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11130 tunnistati J.K süüdi
lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust ja
järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J.K ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
alusel kohaldati J.K suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võeti J.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Viru Maakohtu 20.11.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-11130 jõustus 08.05.2018 Riigikohtu määrusega. 17.05.2018 saabus Viru Maakohtule J.K taotlus KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks. Taotluse kohaselt palub süüdimõistetu mitte pöörata täitmisele talle
alusel kohaldatud lisakaristust, s.o ühe aasta pikkust juristina töötamise keeldu. Taotluse kohaselt palub ta lisakaristust mitte täitmisele pöörata, kuna satub muidu väga raskesse olukorda – tal on tasuda menetluskulusid summas 1833 eurot, millest 360 eurot tuleb tasuda 7. maiks 2018 ning ülejäänu aasta jooksul, kuid kui tal sissetulekut ei ole, siis ei ole ka millestki tasuda. Lisaks sellele on tal igakuine eluasemelaen, samuti kohustuslik eluasemekindlustus üle 600 euro aastas ning 4 kassi ja 2 koera, kes süüa tahavad. Mees annab ainult enda söögi jaoks raha. Ta on 56-aastane ja eluaeg teinud juristitööd. Ta on osalise töövõimega ja igat tööd teha ei saa. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 2,5 aasta ja ühtegi rikkumist ei ole olnud. J.K palub anda talle võimalus jätkata tööd, tema mees ei teeni palju ja tal on omad maksud. Kohtumääruse põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 420 lg 2 sätestab, et süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KrMS § 420 lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule ja tema perekonnaliikmetele. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. J.K on põhjendanud talle
alusel kohaldatud lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumise taotlust sellega, et lisakaristuse kohaldamisel satub ta väga raskesse olukorda, mida ta tõendab xxxx internetipanga väljavõttega, mille kohaselt tal on eluasemelaen jäägiga xxxx eurot ning töövõimekaardiga, mille kohaselt tal on osaline töövõime. Kohus möönab, et aastane juristina tegutsemise keeld võib mõjutada J.K majanduslikku toimetulekut, kuid leiab, et üksnes taotluses kirjeldatud majanduslike raskuste ilmnemine lisakaristuse kohaldamisel ei ole käesoleval juhul piisav põhjus lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumiseks. Süüdimõistetul on võimalik otsida endale mõni muu töökoht. Osaline töövõime võib küll piirata isiku võimalusi tööturul, kuid see ei tähenda seda, et juristina töötamise keelu korral puudub süüdimõistetul igasugune võimalus enda töövõimele sobiv töökoht leida. Lisaks makstakse osalise töövõimega isikutele töövõimetoetust. Süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele oleks J.K pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Kohus märgib täiendavalt, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.
esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on süüdi mõistetud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on leidnud, et J.K poolt toimepandud kuritegude iseloomust tulenevalt on vajalik kohaldada juristina tegutsemise keeldu vältimaks tema kui juristi poolt dokumentide võimalikku edasist võltsimist. Ringkonnakohus märkis samuti, et juristina töötamise keeld ei piira liiga laialt isiku tegutsemisvabadust. Süüdistatav saab töötada ka muul alal. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KrMS § 420 lg 2, 432 sätteist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 22.05.2018 kohtumäärus 1-16-11130 jõustus 04. juulil 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.