S § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2022.a – 21.05.2022.a; 14.05.2022.a – 15.05.2022.a; 03.06.2022.a – 04.06.2022.a, s.o 6 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 19.06.2022.a. VÕS § 1043 ja
lg 1 alusel mõisteti Deniss Fedotovilt välja kannatanu P AS kasuks tsiviilhagi summas 268,90 eurot. Deniss Fedotovilt mõisteti välja
§-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 683,40 ja sundraha summas 490,50 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1173,90 eurot. Sundraha summas 490,50 eurot jäeti riigi kanda Deniss Fedotov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, mõisteti süüdi kuues varguse episoodis, mis olid toime pandud ajavahemikul 12.05-19.06.2022 erinevatest Tallinnas asuvatest kauplustest millest 4 vargust jäid katsestaadiumi. APELLATSIOONI SISU Süüdistatava kaitsja adv. T.Pilt vaidlustab maakohtu otsust karistuse mõistmise osas
Ta taotleb maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista Deniss Fedotovile kergem karistus vähendades mõistetava vangistuse pikkust ja asendades vangistus narkomaanide sõltuvusraviga. Põhjendused on järgmised. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud mõistetud karistuse määra ja KarS § 69-2 mittekohaldamine osas. Kaitsja teeb viiteid Riigikohtu otsustele, tsiteerides nendes esitatud 2 seisukohti ja väidab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastavat karistust, vaid karistus on liiga range. Käesoleval juhul on tegemist kuues süüteo episoodiga KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Suurem osa episoode jäi katsestaadiumisse, kuid varastatu väärtus oli kohtu hinnangul suur ja sellest tulenevalt sai kohtu hinnangul üheselt ja veenvalt väita, et Deniss Fedotovi süü on suur ja pigem saab seda pidada keskmisest suuremakski. Kaitsja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Deniss Fedotov tekitas läbi oma tegevuse kahju P ASle 268,90 eurot, seda seetõttu, et teda ei peetud kohe peale süüteo toimepanemist kinni. Kaitsja hinnangul ei ole see nii suur summa, mille puhul saaks rääkida keskmisest suuremast süüst. Viies episoodis peeti Deniss Fedotov kahtlustatavana kinni, kannatanutele kahju ei tekitatud. Kohtuga saab nõustuda selles, et tema tahe oli sellegipoolest suunatud võõra vara äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mille väärtus episoodide põhiselt oli vastavalt 328 eurot; 566,90 eurot; 1265,61 eurot; 136,94 eurot ning 220 eurot, s.o enam kui 2500 eurot. Maakohus märkis oma otsuses, et esines karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennast-õigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis tähendab puhtsüdamlikku kahetsust. Deniss Fedotov on oma kahetsust kohtuistungil ka sõnaliselt väljendanud. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. Tema käitumine oma süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Ei saa nõustuda sellega, et Deniss Fedotovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärki ainult mõistes temale 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse, mida vähendatakse
Kohus ei ole kaitsja hinnangul veenvalt põhjendanud, miks on just selline mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Lähtudes Deniss Fedotovi soovidest, palub kaitsja vähendada mõistetud karistust ja mõista karistus, mis jääks karistuse alammäära ja keskmise määra vahele. Selline karistus saab igal juhul olema piisavalt pikk, et Deniss Fedotov sellest oma järeldused teeks ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu seisukohad Deniss Fedotovi poolt toimepandud kuritegude seosest narkomaaniaga on oma olemuseselt vastuolulised. Deniss Fedotovi süü suurust hinnates on kohus asunud seisukohale, et varguste toimepanemine on kujunenud Deniss Fedotovile elustiiliks, ka ilmselt üheks sissetuleku ja narkootiliste ainete hankimise vahendiks. Analüüsides KarS § 69-2 kohaldamine küsimust, s.o vangistuse asendamine raviga, on kohus leidnud aga, et ei saa üheselt ja veenvalt väita, et Deniss Fedotovi on kuritegelikule teele tõuganud just sõltuvus narkootilistest ainetest, s.o narkomaania. Eeltoodust nähtub ka see, et kohus ei ole sisuliselt hinnanud asjaolu, et kohtuistungil avaldatud karistusregistri teate kohaselt on Deniss Fedotovi kehtivatest väärteokaristustest 6 (kuus) karistust seotud NPALS rikkumisega seotud väärtegude eest. Kohus ei arvestanud ka Deniss Fedotovi poolt kohtuistungil avaldatud informatsiooniga, et ta soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse, kuna ta ei oska ise narkosõltuvusele lõppu teha. Aastal 2011 oli ta rehabilitatsioonikeskuses peaaegu aasta, kuid kahjuks 9 kuud hiljem läks kõik vana rada pidi. On praegu Viljandi rehabilitatsioonikeskuses ravi järjekorras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 3 Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb . Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et taotlust vangistuse asendamiseks raviga ei ole seadusest tulenevalt võimalik rahuldada ja seda ka sel juhul, kui mõistetud karistus ei ületaks kahte aastat. Ei kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastased süüteod pani ta toime terviseseisundist tulenevalt. KarS § 69-2 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. KarS § 69-2 lähtub seega arusaamast, et otstarbekam on isikut reaalse vangistuse täitmisele pööramise asemel ravida juhul kui süüdlase on kuriteo toimepanemisele tõuganud tema terviseseisundist tingitud anomaaliad. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vangistuse asendamine raviga võimalik üksnes psüühilise patoloogia ravimiseks ja lõigete 1 ja 6 süstemaatilise tõlgendamise põhjal saab järeldada, et psüühikahäiretena saab KarS § 692 mõttes mõista üksnes narkomaaniat ja seksuaalsuunitluse häiret. D.Fedotovi poolt toime pandud ja vangistusega karistatavad kuriteod narkomaania ja seksuaalsuunitluse häirega põhjuslikus seoses ilmselgelt ei ole. Süüdistatava tervisesisundi kohta ei ole ei maakohtule ega ringkonnakohtule tõendeid esitatud. Vangistuse asemel süüdistatava ravile allutamine toimub menetlusseaduses rangelt reglementeeritud korras ning selleks ei piisa ainult ja alles kohtus esitatud taotlusest asendada vangitus raviga. Milliseid tõendeid on vaja selleks, et kohaldada KarS § 69-2 sätteid ja millises korras nende tõendite kogumine toimub, see on sätestatud
Samuti peab süüdistusakt sisaldama vastavaid andmeid (
Järelikult kohtul puudub käesoleval juhul ka menetluslikult isegi võimalus mõistetud vangistuse asendamiseks raviga. Seega on kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus õiguslikult perspektiivitu. Mis puudutab D.Fedotovile mõistetud karistusmäära, siis seda on maakohus väga põhjalikult ka motiveerinud. Maakohus on teinud põhjaliku ülevaate süüdistatava karistusregistrist, loetledes kõik kehtivad karistused ja nende pikkused. Samuti on jälgitavad lühikesed ajavahemikud vanglast vabanemise ja uute kuritegude toimepanemise vahel. D.Fedotov, kes vabanes vanglast 7.04.2022, pani juba 12.05.2022 toime uue kuriteo. D.Fedotovi karistusregistrist on võimalik teha järelduse, et ta ei varasta ainult siis, kui viibib kinnipidamiskohas ja mida kauem ta seal viibib, seda pikemaks venib ajavahemik kuritegude toimepanemise vahel. Kohtupraktikas on omaks võetud ja Riigikohtu poolt ka aktsepteeritud 4 karistuse mõistmise üldpõhimõte, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Igati põhjendatud on igal järgmisel korral samalaadsete kuritegude eest karistusmäära pikendamine. Seda põhimõtet on maakohus ka järginud. Otsuses on märgitud, et eelmisel korral karistas kohus süüdistatavat 9 varguse episoodi eest kahe aasta ja kolmekuulise vangistusega e puhtalt aritmeetiliselt tähendab see seda, et ühe varguse eest oli karistus 3 kuud. Vaidlustatud otsusega on karistus 6 varguse episoodi eest aga 2 aastat 6 kuud e 5 kuud iga varguse eest. Arvestades seda, et eelmise karistuse kandmisel vabanemise ja uute kuritegude vahele jäi ajavahemik mõned päevad üle ühe kuu, siis on ainuõige järeldus see, et eelmise karistus ei olnud piisav mõjutamaks süüdistatavat õiguskuulekusele ja õiguskorra kaitsmise eesmärgil on põhjendatud tema eemale hoidmine kuritegude toimepanemisest rangemate sanktsioonidega. Maakohtu otsusest on selgelt väljaloetav ka kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamine ja ringkonnakohus ei saaks seda asjaolu teistkordselt karistuse mõistmisel arvestada. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Süüdistatava kaitsja adv. T.Pilt on esitanud õigusabi kulude hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt kulutas ta kaitsetegevusele apellatsioonimenetluses kokku 1 tunni. Kaitsja taotleb hüvitada temale kaitsjatasu koos käibemaksuga 64,80 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks.
kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis kannab menetluskulud süüdistatav. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.