) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja palus hagiavalduses kostjalt alates 12.08.2022 välja mõista igakuise elatise summas 200 eurot. Elatis palutakse kanda igakuiselt 10. kuupäevaks Xi arvelduskontole nr arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, selgitusega: „X elatis“. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on
lg 3 ja 4 kohaselt on igakuine miinimum elatis summas 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot +46,44 eurot, so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 30 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega), siis tuleb sissenõutavast elatisest tasutud elatis maha arvestada. Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (
lg 4) ja elatis tuleb kanda Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, iga kuu 10. kuupäevaks, selgitusega: „X elatis“. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9*200=1800). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.