2-22-12777/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-12777 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobr 2022.a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D J hagi M J vastu väljamõistetud elatise suuruse vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. september
3. a Menetlusosalised Hageja: D J (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: M J (isikukood xxx) A L (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Kostja seaduslik esindaja: RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada osaliselt.
5. Vähendada Viru Maakohtu 12.05.
6. a kohtuotsusega D Jlt väljamõistetud elatist ja välja mõista D Jlt elatis M J kasuks alates 01.09.
7. a igakuise elatusrahana 80 (kaheksakümmend) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või või vanema varalise seisundi muutumiseni.
8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
9. Hageja D J on kostja M J isa. Viru Maakohtu 12.05.
10. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-11-677 mõisteti D Jlt elatis M J seadusliku esindaja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 10.02.
11. a 139,01 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal on pool kuupalga alammäärast 292 eurot).
12. Hagiavalduse kohaselt on hageja olnud pika aja jooksul xxx ning töötu ja tal puudus sissetulek, mistõttu ta ei saanud maksta elatist vastavalt kohtuotsusele. Pärast maakohtu 12.05.
13. a otsust sündis hagejal uue elukaaslasega kolm last (S-H xxx. a, s xxx. a ja s xxx. a). Seisuga 01.05.
14. a oli hageja elatise võlgnevus 21 193,40 eurot. Hagejal puudub oluline vara, tema pangakonto on arestitud. Hageja sissetulekuks on töötukassa poolt makstavad toetused, millest hagejale jäi kätte elatusmiinimum. Hageja on piiratud töövõimega, alates 25.08.
15. a töötab hageja 0,5 kohaga xxx netotöötasuga 500 eurot. Hageja tugineb hagis sellele, et elatise suuruse tõttu jääb hageja ise toimetuleku võimalusest ning teised lapsed on varaliselt vähem kindlustatud, kui elatist saav laps. KOSTJA VASTUS
16. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus elatise summa vähendamisega. Kostja esindaja märgib, et ta töötab 0,25 koormusega ning sõltuvalt töötundide arvust teenib 65-199 eurot kuus, lisaks osalise töövõimetuse toetus 288,55 eurot ja lapsetoetus 60 eurot. Hageja on pikemat aega elatisvõlgnik, kuid on võimalikuks pidanud saada veel kolme lapse isaks. Hageja peab võimalikuks maksta lapsele elatist 50 eurot. Kui sama palju panustaks ka kostja seaduslik esindaja, siis 100 euroga ei oleks võimalik katta 15-aastase kostja minimaalseidki kulutusi. Ka kostja seadusliku esindaja tervislik seisund on halb. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
18. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
19. M J on D J laps. Viru Maakohtu 12.05.
20. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-677 mõisteti hagejalt välja elatis miinimummääras. 2
21. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks 50 eurot kuus.
22. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
23. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
24. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
25. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise aluseks on käesoleval juhul ka õigusliku olukorra muutumine, s.o alatest 01.01.
26. a muutunud perekonnaseaduse sätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist kohustatud isikult.
27. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära.
28. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema osaline töövõimetus ja teiste laste olemasolu.
29. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
30. Eesti Töötukassa 26.01.
31. a otsusega nr xxx on D Jl tuvastatud osaline töövõime kestusega üks aasta. Samuti on D J kohustatud ülal pidama lisaks kostjale kolme alaealist last: S-H, S ja S Jt.
32. Kohus möönab, et osaline töövõime puudumine mõjutab vanema võimalusi tööturul kui ka selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele.
33. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 50 eurole kuus. Kohus vähendab väljamõistetud elatist 80 eurole kuus.
34. Mõistlik ei ole kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul toime tulla. Menetluskulude jaotus
35. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 Juhindudes TsMS § 164 lõikest 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4