Obsah (6)

§ 46§ 67§ 203§ 152§ 44§ 210

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina P

§ 46lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Plan

S § 94 alusel on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja pidi seega tühistamiskaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva möödumisel päevast, mil ta sai teada vaidlustatud otsusest, sai otsusega tutvuda ning pidi teada saama, et otsusega rikutakse tema õigusi või on otsus vastuolus avaliku huviga. 5.

1. Kaebaja ei ole üldplaneeringu menetluses osalenud ega saanudki osaleda, sest kaebaja asutati pärast üldplaneeringu kehtestamist. Äriregistri andmetel asutati kaebaja 16.11.2021 ja mittetulundusühing kanti registrisse 18.11.
2. Seega ei saanud vastustaja kaebajale kui juriidilisele isikule vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse 07.10.
3. a otsust kätte toimetada enne 18.11.
4. Kohus kontrollib seetõttu, millal kaebaja juhatusse kuuluvad A. Aljanaki ja/või J. Maat pidid teada saama planeeringu kehtestamisest. Üldsusele sh kaebaja juhatuse liikmetele pidi olema alates 07.10.2021 linnavolikogu istungil üldplaneeringu kehtestamisest arusaadav Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse juhtotstarve ning üheselt selge ka linna otsus. Seetõttu pidi olema kaebaja juhatuse liikmetele alates 07.10.2021 selge, et üldplaneeringu vaidlustamiseks on neil vajalik pöörduda kohtu poole seaduses sätestatud kaebetähtajal. Kuigi kaebaja väidab, et temal ei olnud võimalik kehtestatud üldplaneeringuga tutvuda tehnilistel põhjustel või põhjusel, et vastustaja ei teinud temale kättesaadavaks lõplikku otsust, ei veena need põhjendused kohut. Kaebaja juhatuse liikmetele pidi olema arusaadav hiljemalt 08.10.2021, et Tartu Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu, milles määratles Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse selliselt, et kinnistule saaks rajada Südalinna kultuurikeskuse. Praegusel juhul hakkas kaebetähtaeg kulgema 08.10.
5. Tähtaeg möödub tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval (

§ 67lg 4).

Kuna praegusel juhul langes tähtpäev laupäevale, siis saabus kaebetähtaeg esmaspäeval, 08.11.

1. Ka juhul, kui lugeda kaebetähtaja alguseks 09.10.2021, saabus kaebetähtaeg 08.11.
2. 5.
3. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja asjaolud ja otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kaebaja pidi selleks, et avalikes huvides tegutseda, olema ka ise aktiivne menetluses osaleja ja selgitama välja, millisel kujul üldplaneering kehtestati. 5.
4. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivu. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud. Kuna käesolevas asjas lõpetab kohus menetluse, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse sisuline läbivaatamine praegusel juhul lubatav ega vajalik. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja kohustada halduskohut kaebust menetlusse võtma. Kaebaja põhjendas määruskaebust järgmiselt. 6.
6. Halduskohus jättis tähelepanuta, et üldplaneering kehtestati digiraamatu kujul ja see on üldplaneeringu ainus ametlik ja õiguslik vorm. See nähtub nii linna 07.10.
7. a pressiteatest üldplaneeringu kehtestamise kohta, mis kutsub üles tutvuma kehtestatud üldplaneeringuga digiraamatu veebiaadressil, kui ka üldplaneeringu avalikus arutelus osalenutele üldplaneeringu kehtestamise kohta 19.10.2021 saadetud teatest. Volikogu 07.10.
8. a otsuse nr 373 p-s 1 on samuti viide veebiaadressile https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/ ja otsuse kaaskirjas on antud ka eraldi seletus üldplaneeringu vormi kohta, milles kinnitatakse, et üldplaneering kehtestatakse digiraamatuna. Ainus arvestatav viis üldplaneeringuga tutvumiseks oli seega digiraamatu (linna kodulehel käivitatav interaktiivne veebirakendus) vahendusel. 6.
9. Pärast 07.10.
10. a volikogu istungit oli ligipääs digiraamatu sisule blokeeritud ja veebirakendus kuvas teavituskirja: "Tähelepanu! Tartu linna üldplaneering on läbinud avalikustamise etapi. Juhime tähelepanu, et käimas on tulemuste planeeringusse sisse kandmine ning sisestusvigade parandus, mistõttu sisulehtede info uueneb jooksvalt." Kuna kaebuse esitanud MTÜ Päästame Tartu Keskpargi moodustajad ja tulevased liikmed osalesid üldplaneeringu protsessis, siis pidasid nad üldplaneeringu neile teadaolevalt veel pooleli oleva avaldamisprotsessi valguses mõistlikuks oodata ära PlanS § 91 lg-s 5 nõutud teavituse, et anda seejärel omapoolne hinnang, kas ja mil määral haldusakt rikub nende õigusi ning otsustada edasine tegevus lähtuvalt sellest hinnangust. 6.
11. Selline teavituskiri saabus üldplaneeringu avalikus arutelus osalejatele 19.10.2021 e-maili teel. Kuigi teates osutatud digiraamatu interaktiivne veebirakendus kuvas jätkuvalt ülalviidatud hoiatusteadet, siis ametliku teate saamise järel toimunud aruteludes selgus, et hoiatusteadet ei kuvata enam kõigile veebirakenduse külastajatele ning et sellest saab mööda vajutades arvuti klaviatuuril paoklahvi. Kaebaja arvestas kaebetähtaega teavituskirja saabumisest ja

§ 46lg-st 1 lähtuvalt pidi see olema 18.11.2021 kell 24.00.

Kaebaja esitas sellest lähtuvalt kaebuse kohtule 18.11.2021 hilisõhtul enda hinnangul tähtaegselt. 6.

1. MTÜ Päästame Tartu Keskpargi registreerimisele eelnevalt tegutses samanimeline kodanike ühendus seltsingu vormis ning osales sellisena ka üldplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekutega, mille linn tagasi lükkas. 6.
2. Linna poolt 19.10.2021 üldplaneeringus osalejatele saadetud teavituskirja adressaatide hulgas olid nii nüüdseks MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liikmetena kaebajat esindavad A. Aljanaki ja J. Maat, aga ka üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal seltsingu staatuses tegutsenud Päästame Tartu Keskpargi. Seltsingu Päästame Tartu Keskpargi meiliaadress keskpark@infoaed.ee on pärast mittetulundusühinguks formeerumist kasutusel MTÜ Päästame Tartu Keskpargi ametliku meiliaadressina. 6.
3. MTÜ Päästame Tartu Keskpargi moodustati seltsingu põhjal ja seltsinglaste poolt, et muuta selgemaks kohtuvaidluse käiku. Selle põhikirjaliseks eesmärgiks on tagada Tartu Keskpargi säilimine tervikliku pargi ja avalikult kasutatava rohealana ning esindada selleks linnaelanikke nende ühiste huvide kaitsel. MTÜ käsitleb end seltsingu õigusjärglasena. Asjaolu, et kaebaja kanti mittetulundusühingute registrisse kaebetähtaja päeval 18.11.2021 ei ole adekvaatseks põhjenduseks faktilise ja juriidilise õigusjärgluse kahtluse alla seadmisel. Kuigi seltsing peab enda alguseks
4. a märtsikuud, mil A. Aljanaki eestvedamisel moodustus Päästame Tartu Keskpargi tuumik, siis mittetulundusühinguks formeerumiseks polnud otsest põhjust enne kohtule kaebuse esitamist. Vastavalt mittetulundusühingu asutamiskoosolekul kokkulepitule on nüüdseks liitunud MTÜ-ga Päästame Tartu Keskpargi enamik seltsinglastest ning Tartu Keskpargi kaitsjate algatuse järjepidevuses pole põhjust kahelda. 4 6.
5. Asjaolu, et A. Aljanaki viibis meeleavalduse raames lendlehti jagades Tartu Linnavolikogu istungil, mille käigus kehtestati otsusega nr 373 linna üldplaneering, ei anna alust väita, et tal oli võimalik volikogu istungil üldplaneeringu sisuga tutvuda. Halduskohtu järeldus, et volikogu istungilt läbi astudes on linnakodanikul võimalik tutvuda kehtestatava üldplaneeringu sisuga ning anda sellele igakülgne hinnang, on kummaline, sest linnakodanikule pole erinevalt istungil otsuseid arutavatest ja hääletavatest volikogu liikmetest edastatud arutusel olevaid materjale. Meeleavalduse korraldamine näitab küll seltsinglaste meelestatust üldplaneeringu suhtes ja motivatsiooni üldplaneeringu sisus kaasa rääkimiseks, kuid ei anna võimalust teha järeldusi istungil alles arutelu all oleva ja hiljem kehtestatud üldplaneeringu sisuga tutvumise kohta selle lõplikul kujul. 6.
6. Kuna kaebuse esitamisel osalenud inimesed kahtlemata osalesid üldplaneeringu protsessis ja avalikul väljapanekul, siis pole otsustava tähtsusega, kas nad otsustasid digiraamatu avamisel kuvatud hoiatusteate tõttu üldplaneeringu lõpliku kuju ära oodata eraisikute, seltsinglaste või seltsingu põhjal moodustatud mittetulundusühingu liikmetena. Kõigil juhtudel oli neil õigustatud ootus üldplaneeringu lõpliku ja ametliku kuju edastamisele üldplaneeringu protsessi raames. 6.
7. Halduskohus jättis läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Palume kohtul siiski arutada esialgse õiguskaitse rakendamist, kuna linn on andnud mõista, et ei soovi teha üldplaneeringu raames tegemata jäetud keskkonnauuringuid ning jääb selle juurde, et hoolimata planeeringuala suurenemisest kehtestatud üldplaneeringus ja keskkonnaekspertide kriitikast pole vaja teha täiendavat keskkonnamõjude hindamist. Üldplaneeringu kehtima jäämine võimaldaks linnal uuringuid tegemata edasi minna ja Keskpark 50% mahus hoonestada. Kaebaja tasub esialgse õiguskaitse taotluse jaoks riigilõivu.
8. Tartu linn palub vastuses määruskaebusele jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. 7.
9. Kohtupraktikas on üldsuse huve esindava organisatsiooni esitatud kaebuse tähtaegsusega seoses leitud, et vaidlustada saab üksnes neid haldusakte, mille vaidlustamise tähtaeg polnud vastava organisatsiooni asutamise ajal veel möödunud, kuna vastasel juhul poleks võimalik tagada haldusakti edasikaebetähtajaga seotud õiguskindlust akti adressaadi jaoks. Teistsuguse lähenemise korral saaks kohtusse pöördumiseks iga uue mittetulundusühingu asutamisega nö taastada kaebetähtaja kulgemine (vt TlnHK 23.12.
10. a määrus asjas nr 3-20-2386, p 11). Kaebaja asutati alles 42 päeva pärast üldplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmist ja seega pärast kaebetähtaja möödumist. Riigikohus on sedastanud, et üldsuse huve esindava organisatsiooni eripära arvestades tuleks kaebetähtaja kulgemise alguse määratlemisel võtta arvesse aega, millal üldsus aktist või toimingust teda sai või pidi teada saama (RKHK 28.11.
11. a otsus asjas nr 3-3-1-43-06, p 28). 7.
12. Kaebetähtaja kontrollimisel oluline arvestada kohtusse esitatud nõuet ja sellega seotud põhjendusi. Kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuet otsuse tühistamiseks täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Kaebaja on taotlenud otsuse tühistamist üldplaneeringuga määratud Keskpargi juhtotstarbe osas. Halduskohus leidis õigesti, et üldsus sai Keskpargi juhtotstarbe määramisest teada samal päeval otsuse vastuvõtmisega või hiljemalt järgmisel päeval. 7.
13. Vastustaja hinnangul on kohus õiguspäraselt arvestanud ka asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja viibis 07.10.2021 vastustaja volikogu istungil, kus otsustati otsuse vastuvõtmine, s.o üldplaneeringu kehtestamine. Isegi kui kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud volikogu istungil otsuse vastuvõtmise ajal, pidi ta olema teadlik otsuse sisust või vähemalt astuma koheselt samme selle sisust teada saamiseks. Otsuse vastuvõtmisel tehti kättesaadavaks kogu planeeringu dokumentatsioon. 7.
14. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et isegi kui üldplaneeringu materjalid (digiraamatu kujul) ei olnud tehnilistel põhjustel kättesaadavad (millele vastustaja igal juhul vastu vaidleb), siis ei oma seegi asja lahendamisel tähtsust, sest kaebuse seisukohalt asjakohane informatsioon 5 Keskpargi juhtotstarbe muutmise kohta oli üldsusele, s.h kaebaja seaduslike esindajatele igal juhul teada juba 07.10.
15. Isegi kui kaebaja seaduslikul esindajal oleks tekkinud väärarusaam, et hoiatuskiri takistab kuidagi digiraamatuga tutvumist, oleks ta pidanud ise aktiivselt pöörduma vastustaja poole ning taotlema endale andmete saatmist mistahes kaebajale sobivas formaadis. Seda kaebaja ei teinud. 7.
16. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et hoiatuskirja tõttu oli kaebajal mõistlik oodata ära PlanS § 91 lg 5 kohane teavitus. Vastustaja 19.10.
17. a kiri oli adresseeritud üldplaneeringu protsessis osalejatele. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat, s.o MTÜ-d Päästame Tartu Keskpargi, teavitada tavapärasest intensiivsemalt. Kaebaja ei ole üldplaneeringu menetluses osalenud ega saanudki osaleda, sest kaebaja on asutatud pärast üldplaneeringu kehtestamist. 7.
18. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd vaidlustatud otsuse kehtivus ei too kaasa kaebuses kirjeldatud ebasoodsaid tagajärgi. Ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Ehitustegevuse õiguslikuks aluseks on detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusluba, mitte üldplaneering. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ülekaaluka avaliku huviga, kuivõrd vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine tõkestaks kõik vastustaja toimingud üldplaneeringu elluviimiseks, s.h mitte üksnes Keskpargiga seonduvad toimingud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
20. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebemenetluses esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmise.

§ 203

lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud vastustaja 19.10.

1. a e-kirja (lisa 1), MTÜ Päästame Tartu Keskpargi põhikirja (lisa 5) ning tõendid, mis puudutavad üldplaneeringu avaldamist digiraamatu kujul ja selle kasutamist (lisad 3 ja 4), samuti Tartu linna vastusele lisatud kuvatõmmis Google Chrome veebibrauserist (lisa 1). Ringkonnakohus tagastab kaebajale digiraamatu vormi puudutava 21.05.2021 e-kirja (lisa 2), kuna see ei ole otseselt vajalik kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks. Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule lisaks tõendeid, mis ei ole otseselt asjassepuutuvad kaebetähtaja küsimuse lahendamisel, kuid mis võivad olla asjakohased ja vajalikud asja menetlusse võtmise korral (Tartu linna üldplaneeringu ettepanekud ja linna seisukohad (määruskaebuse lisa 8); enne üldplaneeringu kehtestamist avaldatud ajaleheartiklid (määruskaebuse lisad 6, 7, ja 9); üldplaneeringu seletuskiri (vastuse lisa 2)). Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja menetlus jätkub halduskohtus, siis on halduskohtul võimalik otsustada ülejäänud tõendite vastuvõtmise üle menetluse edasist käiku silmas pidades.
2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu 06.12.
3. a määruse järeldusega, et kaebus esitati tähtaega ületades. Seetõttu puudus ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul alus menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 2 järgi kaebetähtaja rikkumise tõttu. 11. Plan

S § 94 kohaselt on igaühel õigus pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Üldplaneeringu kehtestamisest teavitamist reguleerib PlanS §

1. PlanS § 91 lg 2 näeb ette järgmist: „Üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates 6 planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. […] Teade üldplaneeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel”. PlanS § 91 lg 5 sätestab juhud, mil kohalikul omavalitsusel on intensiivsema teavitamise kohustus. PlanS § 91 lg 5 p 1 näeb ette, et planeeringu koostamise korraldaja teatab üldplaneeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke arvamusi planeeringu kehtestamisel ei arvestatud. Eeltoodust tuleneb, et üldsuse teavitamine seaduses ettenähtud korras üldplaneeringu kehtestamise teate avaldamisega ajalehes või linna veebilehel ei tähenda, et sellest hetkest on kõigil isikutel kohtusse pöördumiseks aega 30 päeva. Eristada tuleb kaebajaid, keda tuli planeeringu kehtestamisest eraldi teavitada ja neid, kelle puhul sellist kohustust ei ole.
2. Halduskohus leidis, et MTÜ Päästame Tartu Keskpargi kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja asutati 16.11.2021 ja mittetulundusühing kanti registrisse 18.11.
3. Seega ei saanud vastustaja kaebajale kui juriidilisele isikule vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse 07.10.
4. a otsust kätte toimetada enne 18.11.
5. Halduskohus lähtus sellest, millal kaebaja juhatuse liikmed üldplaneeringu kehtestamisest teada said või pidid teada saama. Halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja juhatuse liikmed said vaidlustatud otsusest teada 07.10.2021, s.o volikogu otsuse vastuvõtmise päeval (määruse p 23). Halduskohus väljendas erinevas sõnastuses korduvalt, et juhatuse liikmed said üldplaneeringu kehtestamisest teada 07.10.2021 (määruse p 14) või pidid sellest teada saama 07.10.2021 (määruse p-d 23 ja 29) ning alates 07.10.2021 pidi neile üheselt selge olema ka linna otsus ning see, et üldplaneeringu vaidlustamiseks on neil vajalik pöörduda kohtu poole seadusega sätestatud kaebetähtajal (määruse p 29). Halduskohus leidis, et kaebaja juhatuse liikmetele pidi olema arusaadav hiljemalt 08.10.2021, et Tartu Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu, milles määratles Vanemuise tn 1 kinnistu maakasutuse selliselt, et kinnistule saaks rajada Südalinna kultuurikeskuse (määruse p 18). Seda arvestades jõudis halduskohus järeldusele, et praegusel juhul saabus kaebetähtaeg 08.11.
7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et alates 07.10.2021 pidi kaebaja juhatuse liikmetele olema üheselt selge ka linna otsus. Samuti ei saa nõustuda vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kuna kaebaja taotles vaidlusaluse otsuse tühistamist üldplaneeringuga määratud Keskpargi juhtotstarbe osas, siis omab tähtsust (üksnes) see, millal üldsus pidi saama teada, et üldplaneeringu kohaselt on Keskpargi juhtotstarbeks määratud roheala koos ühiskondliku hoone maaga. Ringkonnakohus leiab, et selline otsuse sisust teadasaamise ulatuse kitsendamine kaebetähtaja kontrollimisel ei ole põhjendatud, arvestades, et kaebaja esitas kaebuse avaliku huvi kaitseks. Kaebaja selgitas põhjendatult, et praeguses asjas ei ole alust väita, et juhatuse liikmel oli võimalik volikogu istungil üldplaneeringu sisuga tutvuda. Meeleavalduse korraldamine näitab küll seltsinglaste meelestatust üldplaneeringu suhtes, kuid ei anna võimalust teha järeldusi istungil alles arutelu all oleva ja hiljem kehtestatud üldplaneeringu sisuga tutvumise kohta selle lõplikul kujul. Ringkonnakohus märgib, et planeeringu kehtestamise otsusega tutvumise võimaluse puudumine omab kaebetähtaja arvestamisel olulist kaalu.
8. Praeguses asjas ei pööranud halduskohus piisavalt tähelepanu sellele, kas kaebuse tähtaegse esitamise eeldused konkreetseid asjaolusid arvestades olid täidetud. Muu hulgas jättis halduskohus välja selgitamata, kellele vastustaja 19.10.
9. a teade saadeti ning kas ja milline on selle mõju kaebaja esitatud kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel. Halduskohus märkis 7 määruse p-s 20 üksnes, et kuna kaebajat 19.10.2021 ei eksisteerinud, siis puudub teadmine, kellele e-kiri saadeti ja e-kirja saaja seos kaebajaga.
10. Enne mittetulundusühingu asutamist tegutses Päästame Tartu Keskpargi samanimelise seltsinguna. Seltsingu näol on tegemist isikute lepingulise ühendusega, mis ei ole juriidiline isik.

§ 44

lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 3).

Keskkonnakaitset edendava juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse kaebeõigust reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2, mis sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. KeÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon selle seaduse tähenduses muu hulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Seega seltsinguna oleks Päästame Tartu Keskpargil olnud kaebeõigus üksnes juhul, kui ta oleks olnud keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 2 tähenduses.

1. Teate edastamise ajal 19.10.2021 tegutses Päästame Tartu Keskpargi endiselt üksnes isikute ühendusena. Ühenduse liikmed asutasid samanimelise mittetulundusühingu 16.11.
2. Praeguses asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et ühendus Päästame Tartu Keskpargi oleks enne mittetulundusühingu asutamist tegutsenud seltsinguna, mis vastas KeÜS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et enne mittetulundusühingu registreerimist tegutses samanimeline kodanikeühendus seltsingu vormis ja osales sellisena ka üldplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekutega, ning et mittetulundusühinguks formeerumiseks polnud otsest põhjust enne kohtule kaebuse esitamist.
3. Vastustaja osutas, et kaebetähtaeg tühistamisnõude esitamiseks möödus hiljemalt 08.11.2021, s.o 10 päeva enne kaebaja asutamist. Vastustaja asus seisukohale, et kaebajaks oleva mittetulundusühingu asutamisega ei saa kunstlikult kaebetähtaega edasi lükata. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt selle seisukohaga. Samas on selge, et praegusel juhul ei asutatud mittetulundusühingut kaebetähtaja pikendamiseks, vaid selleks, et teostada kohtukaebeõigust, mis seni tegutsenud seltsingulaadsel ühendusel puudus. Kaebaja esitas kaebuse enda hinnangul tähtaegselt, käsitledes seejuures kaebetähtaja kulgemise algusena vastustaja 19.10.
4. a teate saamist, mis teiste hulgas saadeti ka ühendusele Päästame Tartu Keskpargi. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Tartu Keskpargi kaitsjate algatuse järjepidevuses ei ole põhjust kahelda, siis õiguslikus tähenduses ei ole siiski tegemist õigusjärglusega. Seetõttu ei ole kaebaja (kui mittetulundusühingu) puhul alust arvestada kaebetähtaega vastustaja 19.10.
5. a teatest alates. Küll aga on oluline kaebaja sellekohaseid väiteid ja selgitusi kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel silmas pidada. 18.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 46

lg 7 näeb ette, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui 8 isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on tavapärane kaebetähtaeg Hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne (vt RKHKm 18.04.2013 asjas nr 3-3-1-3-13, p 16). Need seisukohad on asjakohased ka planeeringuvaidlustes. Kaebetähtaja arvestamisel tuleb PlanS § 94 kohaldada koostoimes

vastavate sätetega ning arvestades väljakujunenud kohtupraktikat.

1. Arvestades kaebaja juhatuse liikmete aktiivset osalemist planeeringumenetluses nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldustega selles osas, et nad said üldplaneeringu kehtestamisest teada 07.10.2022 või hiljemalt järgmisel päeval. See ei tähenda siiski, et kaebus oleks esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohtu hinnangul saab selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldab kaebuse viivitusele vaatamata tähtaegseks lugeda, pidada ka kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu kaebaja ei osanud ette näha Päästame Tartu Keskpargi mittetulundusühinguks formeerimise mõju kaebeõigusele ja kaebetähtaja arvestamisele. Selle eksimuse tõttu ei ole alust pidada tekkinud 10-päevast viivitust ebamõistlikuks. Samuti saab pidada mõistlikuks kaebaja kaalutlusi seoses oodatava teate (PlanS § 91 lg 5 p 1) ja digiraamatu avamisel kuvatud eksitava sisuga hoiatusteatega. Seda kinnitab ka kaebaja tegevus pärast vastustajalt seadusekohase teate saamist, mil astuti koheselt samme, et otsusele ja planeeringu dokumentidele juurde pääseda. Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul kaebus esitatud tähtaegselt.
2. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et

§ 46

lg 7 reguleerib olukorda, kus haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, ning näeb kaebuse tähtaegseks lugemise eeldusena ette kaebaja aktiivse tegutsemise kohustuse haldusakti väljanõudmisel. Nimetatud sätte sisu ja eesmärki arvestades ei saa seda kohaldada olukorras, kus teatavakstegemise tähtpäev ei ole saabunud ja haldusakti ei ole jõutud veel teatavaks teha. Kui seaduses on sätestatud isiku intensiivsema teavitamise kohustus, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema sellise teate saamisest. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et haldusakti adressaadile teate jätmine ei tähenda pelgalt võimalust saada aimu haldusakti andmisest

§ 46

lg 7 tähenduses, vaid sellega hakkab kulgema

§ 46lg‑s 1 sätestatud kaebetähtaeg.

Kui haldusakt tuleb lugeda isikule kättetoimetatuks, ei kohaldata kaebetähtaja arvestamisel

§ 46lg‑t 7 (vt RKHK 31.03.2015.

a määrus asjas nr 3-3-1-91-14, p 13).

1. Eeltoodust nähtub, et iga kaebuse puhul tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja sellel, et Tartu Halduskohtule laekus mitmeid kaebusi Tartu Linnavolikogu 07.10.
2. a otsuse vaidlustamiseks just kuupäevani 08.11.2021, ei ole määravat tähtsust. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu viide kaebusele haldusasjas nr 3-21-2564 on asjakohatu, arvestades, et ka selles asjas kuulus kaebaja isikute ringi, kellele vastustaja saatis 19.10.2022 PlanS § 91 lg 5 p 1 alusel teate üldplaneeringu kehtestamise kohta. Seega oleks viidatud haldusasjas kaebus olnud tähtaegne ka juhul, kui see oleks esitatud 18.11.
3. 9 22.

§ 210

lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumisele ja ennistamisaluse puudumisele tuginedes. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Seega tuleb halduskohtul uuesti otsustada kaebuse menetlusse võtmise üle. 23. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Menetlusse võtmisel tuleb halduskohtul sisuliselt lahendada ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) 10