Obsah (10)

§ 100§ 108§ 628§ 208§ 113§§ 5§ 8§ 76§ 82§ 101

2-09-142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-142 Tsiviilasi

) § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuste rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täimata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. 2 2.2

§ 628

lg 1 alusel, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

§ 208

lg 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2.3

§ 113

järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tuginedes

§-s 5 sisalduvale dispositiivsuse põhimõttele on hageja ja kostja kokkuleppinud tüüptingimuste punktis 5.6 viivise määraga 0,2% päevas. Kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 2067,49 krooni (viivisearvestus: 0,2% * 1057 päeva * 978 krooni / 100 = 2067,49). Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintresse põhinõudelt väiksemas ulatuses so 977 krooni. 2.4 Kohtuvälise kompromissi sõlmimine ei ole hagejal kostjaga õnnestunud. 2.5 Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse eest tuleneb hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri. Vastavalt kinnituskirjale on esindaja kulu tulenevalt käesoleva hagi hinnast summas 576,73 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§§ 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 94; 101 lg 1 p1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 208 lg 1; 628 lg 1 ning Ts

MS §§ 2; 3 lg 1; 9 lg 1; 11 lg 1; 79 lg 1; 104 lg 1; 124 lg 1; 133 lg 1, 2; 138 lg 1, 2; 362 lg 1, 363 palub hageja: 1) mõista kostjalt J K hageja AS Starman kasuks välja põhinõue 1475,74 krooni ja viivis summas 1474,74 krooni; 2) mõista kostjalt välja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulu summas 870,39 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 25.05.

1. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 26.05.
2. a (tl 57). Menetluse käik Kohus määras tsiviilasja läbivaatamisele kohtuistungil 08.07.
3. a kell 11.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. Kohtukutse on kostjale allkirja vastu üle antud 16.06.
4. a (tl 62) ning hageja on kinnitanud kohtukutse kättesaamist e-posti teel 16.06.
5. a ( tl 60). 08.07.
6. a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud. Hageja esindaja esitas istungil hagiavalduse täpsustuse ja palus menetluskulude suuruse kindlaksmääramine lahendada eraldi määrusega. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja palub hagiavalduse täpsustusega hagi punkt 2.3 teist lõiku muuta järgnevalt: kostja viivisevõlgnevus hageja ees on 2488,10 krooni (viivisearvestus: 0,2% * 843 päeva * 1475,74 3 krooni / 100 = 2488,10). Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintresse põhinõudelt väiksemas ulatuses so 1474,
7. Hagiavalduse punkt 2.5: Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse eest tuleneb hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 5). Vastavalt kinnituskirjale on esindaja kulu tulenevalt käesoleva hagi hinnast summas 885,14 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses menetleda hagi kirjalikus menetluses, kuid tagaseljaotsuse tegemist hageja hagiavalduses ei taotlenud. 08.07.
8. a kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja esitas taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Samuti esitas hageja hagiavalduse täpsustused, millise kohus võttis hagiavalduse materjalide juurde, kuna täpsustused olid tingitud hagiavalduses ekslikult välja toodud summade ja arvutuskäikude parandamise vajadusest hagiavalduse sisus. Hagiavalduse resolutsioonis summades eksimusi ei esinenud, mistõttu kostja on teadlik tema vastu esitatud nõude suurusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjusi, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 26.05.
9. a ja kohtukutse 16.06.
10. a. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise ja istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele sõlmisid hageja ja kostja 11.08.
11. a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr. L-306896 /tl 5/ ja 11.08.
12. a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-306896 /tl 6/ja 11.08.
13. a kliendileping nr 3908662 /tl 7/ ja 11.08.
14. a seadme ostu-müügileping nr L-306896 /tl 8/. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved A6470312, A-6590291, A-6713959, A-6852979, A-6969632, A-7070895, A-7241865, A7372025, A-7479721, A-7610175, A-7739945, A-7881678 /tl 9-20/. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 1475,74 krooni, millise nõude kohus rahuldab järgmiste sätete alusel.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 4 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 208

lg 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 628

lg 1 alusel, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Lisaks põhinõudele taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 1474,74 krooni, mille tasumise kohustuses on kostja ja hageja kokku leppinud AS Starman teenuste kasutamise tüüptingimuste punktis 5.6, mille kohaselt teenuse eest tasumisega viivitamise korral on AS-il Starman õigus nõuda kliendilt viivist tähtaegselt laekumata summaslt kuni 0,2% kalendripäevas. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus vastaalt hagiavalduse täpsustusele on järgmine: 0,2% * 843 päeva * 1475,74 krooni / 100 = 2488,10. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivitusintresse põhinõudelt väiksemas ulatuses so 1474,74. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud, mistõttu kohus rahuldab hagiavalduses esitatud põhinõude summas 1475,74 krooni ja viivisenõude summas 1474,74 krooni, millised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5 TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6