← Eesti

1-22-2874/22

Obsah (7)§ 142§ 387§ 389§ 319§ 390§ 175§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuste esitaja ja kaebuste liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja

) § 171 lg 3 ls 2). Kolmanda isiku esindaja esitas kaebuse

  1. mail
  2. Kaebetähtaja ennistamist kaebuses ei taotletud. Määruskaebus
  3. OÜ N vaidlustas
  4. juunil 2022 ringkonnakohtu määruse ning taotles selle tühistamist või alternatiivselt maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
  5. Maakohtu määrust ei olnud alust saata kolmanda isiku äriregistris avaldatud e-posti aadressile, vaid see tulnuks edastada tema lepingulisele esindajale, kelle aadress oli menetlejale teada. Kuna menetleja saatis määruse tema enda välja selgitatud aadressile, ei saanud lähtuda eeldusest, et adressaat selle samal päeval kätte saab. P. K. kinnitas määruse saamist
  6. mail 2022 ja digitaalallkirja sellega tutvumise kohta andis ta menetleja nõudel
  7. juunil
  8. Kuna

§ 142

lg 5 eeldab vara arestimise määruse allkirja vastu tutvustamist, tuleb kaebetähtaega arvestada päevast, mil P. K. määruse kättesaamist allkirjaga kinnitas. Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a määrus
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. juuni
  5. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas edastati kaebus lahendamiseks Riigikohtule.
  6. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et menetleja on varem edastanud P. K. e-posti aadressile nii OÜ N kolmanda isikuna menetlusse kaasamise kui ka tema vara arestimise määruse. P. K. on kõigi dokumentide kättesaamist kinnitanud. Järelikult on ta oma e-posti aadressi ise menetlejale avaldanud ja aktsepteerinud selle kaudu suhtlemist.
  7. Maakohtu määrus tuleb lugeda kolmandale isikule kättetoimetatuks selle edastamisest
  8. mail
  9. Põhjendamatu oleks arvestada kaebetähtaega alates määruse saamise kohta allkirja andmisest, sest see looks võimaluse menetluse pahatahtlikuks venitamiseks. Samuti ei olnud menetlejat teavitatud soovist, et menetlusdokumendid edastataks kolmanda isiku lepingulisele esindajale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  10. juunil 2022 esitatud kaebuses taotleb kolmas isik esindaja vahendusel ringkonnakohtu
  11. juuni ja
  12. juuni
  13. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lugeda tema
  14. mai
  15. a kaebus tähtaegseks. Alternatiivselt taotleb ta kaebetähtaja ennistamist. 2

(4)1-22-2874
  1. Kaebetähtaja ennistamata jätmine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et P. K. on
  2. märtsil 2020 oma eposti aadressilt määruse kättesaamist kinnitanud, ei ole tähtis. Menetlejale oli avaldatud kolmanda isiku lepingulise esindaja e-posti aadress. Kolmanda isiku äriregistrist nähtuva kontaktaadressi selgitas menetleja ise välja. Viimast tõendab asjaolu, et menetleja saatis
  3. mail 2022 e-kirja lisaks sellele veel kahele erinevale aadressile.
  4. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et kolmas isik sai oma juhatuse liikme kaudu maakohtu määrusest teada või pidi sellest teada saama
  5. mail
  6. Tegelikult sai P. K. määrusest teada
  7. mail 2022, mil ta kinnitas määruse kättesaamist. Allkirja määruse saamise kohta andis ta
  8. juunil
  9. Seega on
  10. mail 2022 esitatud määruskaebus tähtaegne.
  11. Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui võttis
  12. juuni
  13. a määruses seisukoha üksnes tähtaja ennistamise taotluse kohta ja jättis ülejäänud taotlused lahendamata. Prokuratuuri vastus
  14. Prokuratuuri hinnangul jättis ringkonnakohus põhjendatult määruskaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata ja kaebetähtaja ennistamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. Määruskaebemenetluse keskne küsimus on, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et kolmanda isiku kaebus vara arestimise määruse peale esitati kaebetähtaega rikkudes.
  16. Ringkonnakohus asus kaebust läbi vaatamata jättes seisukohale, et kolmas isik sai vaidlusalusest määrusest teada
  17. mail 2022, mil see tema juhatuse liikme e-posti aadressile edastati. Arvestades kaebetähtaega alates määruse e-posti teel edastamisest, eiras ringkonnakohus aga tõsiasja, et vara arestimise määruse tutvustamisele on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud erikord. 18.

§ 142

lg 5 kohaselt tutvustatakse vara arestimise määrust viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Seega eristab seadus määruse tutvustamist ja selle võimatuse korral määruse isikule edastamist. Vara arestimise määruse tutvustamine toimub üldjuhul uurimisasutuses ja see hõlmab määrust tervikuna, sealhulgas ka võimalust määrus koos kõigi selle põhjendustega läbi lugeda ehk tutvuda määruse sisuga. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määrus nr 1-17-4754/16, p 10.2.) 19. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et vara arestimise määrust polnud võimalik P. K-le allkirja vastu tutvustada. Seega ei olnud

§ 142

lg-s 5 sätestatud määruse edastamise eeldus täidetud ja kaebetähtaja kulgu ei saa selle toiminguga siduda. Määrusest teadasaamise päevaks tuleb lugeda

  1. mai 2022 ehk päev, mil P. K. kinnitas määruse saamist. Ehkki allkirja määruse saamise kohta andis P. K. alles
  2. juunil 2022, oli tal juba
  3. mail võimalik määruse sisuga tutvuda.

§ 387lg-s 2 sätestatud 10-päevane kaebetähtaeg lõppes seega 2.

juunil 2022 ja kolmanda isiku

  1. mail 2022 esitatud kaebus oli tähtaegne.
  2. Nendel põhjustel jagab kolleegium OÜ N seisukohta, et tema kaebus on jäetud alusetult läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a määrus tuleb tühistada. Samuti tuleb 3

(4)1-22-2874 muuta ringkonnakohtu
  1. juuni
  2. a määruse põhjendusi: kaebetähtaja ennistamata jätmine oli küll lõppastmes õige, kuid seda põhjusel, et kaebus oli tähtaegne.
  3. Lõpetuseks selgitab kolleegium, et ringkonnakohus ei ole kolmanda isiku
  4. juuni
  5. a kaebuses esitatud taotluste osalise lahendamata jätmisega kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Viidatud kaebuses vaidlustati ringkonnakohtu otsustust jätta läbi vaatamata kolmanda isiku
  6. mail 2022 esitatud algne kaebus. Alternatiivselt taotleti määruskaebetähtaja ennistamist. Kaebuse lahendamisel tuli ringkonnakohtul nn enesekontrollimenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-48-15, p 16.1) juhinduda muu hulgas

§-st 389, mille lõiked 3 ja 4 sätestavad kohtumääruse koostanud kohtu pädevuse määruskaebuse läbivaatamisel sõltuvalt sellest, kas kohus peab määruskaebust põhjendatuks või mitte. Kui kohus loeb määruskaebuse põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule (

§ 389lg 4).

Seejuures ei eelda

§ 389

lg-s 4 toodud otsustus kohtumääruse koostanud kohtult eraldi põhjendustega menetlusdokumendi koostamist. 22. Teistsugune on olukord ringkonnakohtule esitatud määruskaebetähtaja ennistamise taotluse osas. Nimelt ei saa ringkonnakohus ennistamistaotlust Riigikohtule edastada, vaid peab selle ise lahendama. Vastav põhimõte tuleneb

§ 319lg-st 7 koostoimes § 390 lg-ga 1.

Alles siis, kui ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda

§ 387lg-s 1 sätestatud korras vaidlustada.

(Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a määrus nr 1-17-7210/11, p 9.)
  3. Eeltoodud põhjusil ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-dest 3 ja 6, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a määruse ja saadab OÜ N
  3. mai
  4. a määruskaebuse ringkonnakohtu samale koosseisule uue eelmenetluse toimetamiseks. Samuti asendab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määruse põhiosa põhistused kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta käesoleva määruse p-des 17–20 esitatud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu
  7. juuni
  8. a määrus muutmata.
  9. Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt osutas E. Fink seoses ringkonnakohtu määruste vaidlustamisega OÜ-le N õigusabiteenust 21 tundi 47 minutit tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta), s.o summas 3267 eurot 50 senti. Võttes arvesse, et käesoleva määruskaebemenetluse ese ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, loeb kolleegium

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks 1500 eurot (ilma käibemaksuta).

See summa tuleb riigil

§ 187lg 1 ja § 186 lg 1 alusel kolmandale isikule hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.