Obsah (13)

§ 172§ 146§ 153§ 162§ 163§ 22§ 65§ 23§ 66§ 150§ 173§ 175§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-19196 Tsiviilasi M. T.’i pankrotimenetlus

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 08.02.
2. a määrusega kuulutati välja M. T.’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule 02.03.
3. a ühtegi võlausaldajat ei ilmunud ning pankrotihalduri ettepanekul otsustas kohus 16.08.
4. a määrusega jätta M. T.’i pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. 13.09.
5. a määrusega kinnitas kohus M. T.’i pankrotimenetluses jaotusettepaneku (jõustunud 29.09.
6. a). 04.10.
7. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.
8. a, vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule kuulunud kinnistu registriosa nr 3651239 kaasomandi osa müügist avalikul elektroonilisel enampakkumisel laekus 1 050 eurot. Võlgnik ei tööta tervislikel põhjustel ja tema ainus sissetulek on toetused, mille tõttu ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotivarasse on kokku laekunud 1 050 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks ei ole väljamakseid. Pankrotimenetluse kulusid on kokku 675,60 eurot: pankrotimenetluse kuludeks on tasutud ajutise halduri tasu ja kulud summas 75,60 eurot (riigivahenditest hüvitatavat osa ületav osa), pankrotihalduri poolt taotletav tasu on summas 600 eurot (summa koos käibemaksuga), juhul kui kohus kinnitab halduri tasu. Kokku on

§ 146nimetatud väljamakseid 675,60 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pandiga tagatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 1) väljamakseid ei tehtud ja sellised nõuded puudusid.

Muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 2) tehti väljamakseid summas 374,40 eurot.

2 Pärast tähtaega esitatud tunnustatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 3) ei ole väljamakseid toimunud ja sellised nõuded puudusid.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed menetluses puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on teinud toiminguid võlgniku arvelduskontoga, korraldanud võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kinnistust müügi, kuid see ei nõudnud eraldi valitsemistoiminguid, sest võlgnikul puudus valdus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 25 962,47 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud menetluses puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused katab pankrotihaldur tasu arvelt. Maksejõuetuse põhjused Võlgnik on ise selgitanud põhjusena terviseseisundit, mille tõttu on raske püsivalt töökohta leida. Töö puudumine on omakorda põhjustanud olukorra, mis on kaasa toonud rahalised raskused, sh raskused üüripinna eest tasumisel. Üüripinna eest tasumiseks võttis võlgnik kiirlaene, mis ongi võlgniku maksejõuetuse peamistest põhjustest. Haldur nõustub võlgniku poolt toodud selgitustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on jätkuvalt tervislikest põhjustest tulenevalt töövõimetu, millest tulenevalt on tal raskusi tulutoova tegevusega tegelemisel ja selle leidmisel. Seetõttu on raskendatud võlausaldajate nõuete rahuldamine edasises võimalikus kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. 3 Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus M. T.’i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lg 1-3 alusel.

§ 23lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

Pankrotihaldur palub määrata tema töötasuks 8,5 töötunni eest 500 eurot (arvestusega 1 tund = 58,82 eurot, mis jääb olulises osas alla alammäära), millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldaja huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg-le 1-3.

Kohus määrab halduri tasuks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning haldurile nõusoleku hakata iseenda usaldusisikuks. Haldur toetab võlgniku avaldusi. Võlgnik on menetluse jooksul teinud koostööd, sh seoses vara müügiga ja on olnud usaldusväärne. Võlgniku tervislik olukord eelduslikult ei võimalda tal tegeleda tulutoova tegevusega määral, millest oleks võimalik katta võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse jooksul, mis lihtsustab aruannete esitamist. Võlgnik elatub toetustest ja pensionist (töövõimetus). Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku 4 ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 193³ lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5