Obsah (9)

§ 663§ 659§ 651§ 456§ 662§ 238§ 5§ 477§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 3.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13900 Kohtuasi X (pankrot

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja asi saata tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 19. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega jäeti võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata (resolutsiooni p 6). Ülejäänud osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Selles osas (s.o resolutsiooni p-d 1–4, punkt 5 ja selle alapunktid 5.1–5.2 ja punkt 7) on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. 20. Võlgnik esitas määruskaebuse lisana Eesti Töötukassa tõendi, millega kinnitatakse võlgniku töötuna registreerimist, võlgnikule töötuskindlustushüvitise maksmist ja võlgniku osalist töövõimet. Neid asjaolusid tõendavaid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud tõend asja lahendamisel asjassepuutuv ja see tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 kohaselt tuleb siinses asjas kohaldada kuni 30.6.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.
2. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele esmalt, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 (siin ja edaspidi kuni 30.6.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.4.2013 määrus (RKTKm) nr 3-2-1-46-13, p 10).
3. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p-i 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Järeldusele, et võlgnik on muutnud ennast varatuks pankrotiavalduse esitamise ajal ja takistanud võlausaldajate nõuete 4 2-21-13900 rahuldamist, on kohus määruse motiividest nähtuvalt jõudnud seetõttu, et võlgnik on päev enne pankrotiavalduse esitamist tema pangakontole AS-ilt Q laekunud summast (5164,42 eurot) teinud pankrotiavalduse esitamise päeval 2000 euro suuruse ülekande kolmandale isikule (Cle), millise kande tegemist ei osanud või soovinud võlgnik selgitada. Maakohtu hinnangul käitus võlgnik tahtlikult viisil, mille tagajärjel ei olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel piisavalt analüüsinud ega hinnanud PankrS § 171 lg 2 p-i 4 kohaldamise eeldusi. Samuti on maakohus oluliselt rikkunud

§ 5

lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 toodud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Osundatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt RKTKm 3-2-1-45-09, p 14).

1. Võlgnik on määruskaebuses heitnud maakohtule ette, et määrus põhineb üksnes pankrotihalduri hinnangul. Ringkonnakohus nõustub selle väitega. Maakohtu määruses osundatu, et võlgnik ei osanud või soovinud selgitada, miks ta tegi AS-ilt Q laekunud rahast 2000-eurose ülekande C-le, saab asja materjalidest nähtuvalt põhineda üksnes pankrotihalduri 27.4.2022 taotluses (p-des 3.8.2 ja 3.8.3) märgitul ja pankrotihalduri 9.05.2022 esitatud kirjavahetusel pankrotihalduri ja võlgniku vahel. Viidatud venekeelsest kirjavahetusest nähtuvalt on pankrotihaldur palunud võlgnikul 19.4.2022 saadetud e-kirjas mh selgitada C-le 2000-eurose ülekande tegemise põhjust, millele vastuseks on võlgnik 25.4.2022 e-kirjas avaldanud, et tegemist ei olnud laenuga. Täpsemaid selgitusi võlgnik pankrotihaldurile selle ülekande tegemise kohta ei avaldanud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks ise võlgnikult küsinud C-le ülekande tegemist puudutavaid selgitusi. Samuti ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt selgitanud välja, kas või milliseks otstarbeks on võlgnik kulutanud talle 2.9.2021 AS-ilt Q laekunud ülejäänud summa, mis võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on pankrotiavalduse esitamise päeval võlgniku pangakontolt sularahas välja võetud. Ringkonnakohus leiab, et ilma neid asjaolusid välja selgitamata ei saanud maakohus võlgnikule ette heita, et päev enne pankrotiavalduse esitamist AS-ilt Q laekunud vahendite arvelt ei tasutud pankrotiavalduses märgitud võlgnevusi võlausaldajate ees.
2. Lisaks eeltoodule on maakohtu seisukoht, justkui oleks võlgnikule AS-ilt Q laekunud vahendite kasutamine teadmata otstarbeks toonud kaasa võlgniku varatuks muutumise, samuti selle, et võlgnikul ei olnud võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees kasvõi osaliselt, põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Võlgnik on määruskaebuses põhjendatult leidnud, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et võlgniku maksejõuetus tekkis enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku avalduses esiletoodud asjaolusid tema majandusliku olukorra kohta, samuti asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, ei ole maakohus määruses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel hinnanud. Kuivõrd maakohus ei ole sellest tulenevalt ka hinnanud, kas vaatamata PankrS § 171 lg 2 p-s 4 ettenähtud aluse esinemisele esineb ka asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, on maakohtu otsustus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta ennatlik. 5 2-21-13900
3. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on võlgnik tahtlikult käitunud viisil, mille tagajärjel ei olnud võimalik kohustusi täita osaliseltki, ei põhine ka asjas esitatud tõenditel. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tõendid järeldada, et võlgniku poolt talle AS-ilt Q laekunud summast 2000 euro suuruse ülekande tegemine pankrotiavalduse esitamise päeval (s.o 3.9.2021) oleks toonud kaasa selle, et võlgnikul ei olnud võimalik osaliseltki täita kohustusi. Esiteks on siinses menetluses esitatud üksnes võlgniku pangakonto väljavõtted perioodide 1.3.2021–3.9.2021 (vt võlgniku 3.9.2021 menetlusdokumendi lisa 2) ja 1.9.2021–3.9.2021 (vt pankrotihalduri 27.4.2022 menetlusdokumendi lisa 1) kohta, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik teha järeldusi selle kohta, kas ja millises ulatuses on võlgnik pärast pankrotiavalduse esitamist võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Mis puudutab pankrotiavalduse esitamisele eelnenud perioodi, siis nähtub pankrotiavalduse lisana 2 esitatud võlgniku AS-i SEB Pank pangakonto väljavõttest, et vaatamata võlgniku raskele majanduslikule olukorrale on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist teinud võlausaldajatele makseid. Sellega ei ole maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel samuti arvestanud.
4. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole tuvastanud ega nõuetekohaselt hinnanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on ennatlik maakohtu järeldus, et esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 4 toodud alus võlgniku kohustustest vabastamisest menetluse algatamata jätmiseks.
5. Määruskaebuse väited pankrotiseaduses sätestatud usaldusisiku kohustuste (PankrS § 172) ja võlgniku poolt mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohustuse (PankrS § 173 lg 1) täitmisest ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased. Maakohus jättis määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ent usaldusisik nimetatakse PankrS § 172 lg 1 järgi võlgnikule pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Praegusel juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatatud ega võlgnikule usaldusisikut määratud.
6. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja iga asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. Samuti peab maakohus asja uuel läbivaatamisel analüüsima võlgniku väiteid tema majandusliku olukorra kohta ja hindama, kas võlgniku majanduslik olukord võib välistada PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud aluse esinemisel sätte kohaldamise ja õigustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7. PankrS § 171 lg 5 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse.
8. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3 teine lause ja § 174 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu 6