Obsah (4)

§ 2§ 4§ 18§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-10505 Menetlustoiming Avalduse rahu

) § 1 lg 1 kohaselt sätestab

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise.

§ 2

lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Sama sätte kolmanda lõike alusel on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. 6.

§ 4

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib TsMS § 477 lg 2 kohaselt hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. 7. Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis 13.09.2022 avalduse menetlusse ja määras võlgniku usaldusisikuks vandeadvokaat Maire Armi. Usaldusisik esitas kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 13.10.2022 toimunud ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule usaldusisiku seisukohta, sh pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise asjaolusid ning tagajärgi. Võlgnik soovib üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. 8.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Sama sätte teise lõike kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule; kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

§s 45 sätestatule; algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt

§-s 19 sätestatule; jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Kohus võib teha ühe

§ 18

lg 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel (

§ 18

lg 3).

§ 19

lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

1. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja usaldusisiku aruandega on seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole võimalik algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlust, kuna võlgnik on püsivalt maksejõetu. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 35 215,01 euro ulatuses. Võlgniku teadaolevaks varaks on töötasu 950 eurot kuus, sõiduauto hinnangulise väärtusega 700 eurot ja tagasivõitmisele kuuluv korteriomand hinnangulise väärtusega 30 000 eurot, s.o kokku 31 650 eurot. Võlgnik on märkinud korteriomandi oma elukohaks ja selgituse kohaselt on eluase kehvas seisus ja vajab eelkõige talvel elektrikütet. Usaldusisik leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja makseraskused ei ole ületatavad ka võlgade ümberkujundamise menetluse käigus. Võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav kõigi võlakohustuste täitmiseks mõistliku aja jooksul. Kohus tegi ettepaneku võlgnikule tutvuda aruandega põhjalikult ning üle vaadata oma võimalused vara ja võlgade osas ning teavitada sellest ka kohut. Võlgnik ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Võlgnik ei ole ka esile toonud, et usaldusisiku aruandes oleks ebaõiged andmed tema vara ja võlgade kohta.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole käesoleval hetkel võimalik, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas võlgnik ei ole nõus ka oma pankroti väljakuulutamisega ja kohtul ei ole võimalik pankrotti välja kuulutada võlgniku tahte vastaselt.
3. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kuivõrd käesoleva asja menetluses osales üksnes võlgnik, siis jätab kohu käesoleva tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
4. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik