Tsiviilasi nr 2-21-7698 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 20.10. 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7698 Tsiviilasi Mxxxx

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Mxxxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxxxxx Txxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx telefon: xxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Mxxxxxx Txxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. septembril).
4. Mxxxxxx Txxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.06.
2. a määrusega välja Mxxxxxx Txxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti.
3. Pankrotihaldur esitas 01.10.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 21.10.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 01.09.
8. a esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada Mxxxxxx Txxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 31.08.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Mxxxxxx Txxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. 20.10.
12. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Võlgnik avaldad, et elab nüüd xxxxxxxxxx ja töötab kahes kohas poole kohaga: poes ja tanklas. Kuu sissetulek peks olema umbes 1000 eurot. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 7.

Mxxxxxx Txxxxxxnimel pankroti väljakuulutamise hetkel (07.06.2021.) olnud vara Mxxxxxx Txxxxxxxoli seisuga 07.06.

1. teadaolevalt järgmine vara: 3 1) sularaha - Mxxxxxx Txxxxx väidetel puudus; 2) rahalised vahendid arvelduskontol EE131010011762274221 SEB Pank AS’s summas 0,94 €; 3) rahalised vahendid arvelduskontol EE672200221037935642 Swedbank AS’s summas 9,99 €; Tegemist on isiku kontole vahetult enne pankroti väljakuulutamist makstud töötasu jäägiga. Kuna töötasu oli väiksem kui TMS sätestatud alammäär, millest alates saab haldur hakata kinnipidamisi tegema, siis ei olnud võimalik neid rahalisi vahendeid pankrotivarasse arvata. 4) rahalised vahendid arvelduskontol EE684204278619056419 Coop Pank AS’s summas 5,00 €; 5) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 6) pensioniosakud – isikul puudusid nn
2. ja
3. samba kogumispensioni osakud; 7) maksude ettemaksed 0,00 €; 8) nõuded teiste isikute vastu – Mxxxxxx Txxxxx väidetel oli tal laenunõue Axxxx Rxxxxvastu summas 3 505,00 € suulise kokkuleppe alusel. 9) liiklusvahendid – puudusid; 10) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 11) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 12) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 13) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – Mxxxxxx Txxxxx väidetel puudus; 14) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.
4. Andmed Mxxxxxx Txxxxx pankrotivara müügist saadud raha kohta Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
5. Andmed muude laekumiste kohta Mxxxxxx Txxxxx pankrotivarasse 9.
6. Pankroti väljakuulutamise hetkel (07.06.2021.) oli Mxxxxxx Txxxxx Töötukassas arvel töötuna ja sai nii töötutoetusi kui karjäärinõustamise toetusi. Kokku on MxxxxxxxTxxxxxxx laekunud pankrotimenetluse ajal erinevaid Töötukassa toetusi summas 477,18 €. Pankrotihaldur ei ole nimetatud summadest teinud kinnipidamisi. 9.
7. Tööampsust on MxxxxxxxTxxxxxxx laekunud 11.06.
8. Mxxxxxxxxxxxxx AS-lt töötasu summas 50,61 €. 02.08.
9. asus Mxxxxxx Txxxxx tööle Tartu Terminal AS-s ja töötas seal kuni 18.07.
10. Töösuhtest Tartu Terminal AS-ga on Mxxxxxx Txxxxxxx laekunud pankrotimenetluse ajal töö- jms. võrdsustatud tasusid kokku summas 10 881,96 €. Pankrotihaldur on nimetatud summadest teinud kinnipidamisi kogusummas 3 166,84 €. 9.
11. Seoses ajutise töövõimetusega on Mxxxxxx Txxxxxxx laekunud Eesti Haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitisi kogusummas 35,32 €. Pankrotihaldur on nimetatud summadest teinud kinnipidamisi kogusummas 7,27 €. 9.
12. 18.03.
13. on Mxxxxxx Txxxxxxxxlaekunud Rahandusministeeriumilt enammakstud tulumaksu tagastus kogusummas 415,52 €. Pankrotihaldur on nimetatud summadest teinud kinnipidamise summas 277,01 €. 9.
14. 11.06.
15. on Mxxxxxx Txxxxx pankrotivara hoiukontole laekunud muult isikult 10,00 €. Pankrotihaldur on kogu laekunud summa 10,00 € pankrotivarasse arvanud. 9.
16. 01.01.
17. SEB Pank AS-lt laekunud Mxxxxxx Txxxxx pankrotivara hoiukontole pangaintresse summas 0,02 €. Haldur on kogu laekunud summa 0,02 € pankrotivarasse arvanud. Vabatahtliku täitmise korras ei ole võlgnik pankrotivarasse makseid käesolevaks hetkeks teinud. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 4 10.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) - Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 11. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded - Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 12. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2 ja § 147 alusel - Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 13. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel -

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole. 14. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) - Seisuga 31.08.2022. (s.o. perioodil 06.07.2021.-31.08.2022.) ei ole Mxxxxxxx

Txxxxx pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 15. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) - Seisuga 31.08.2022.

(s.o. perioodil 06.07.2021.-31.08.2022.) on tekkinud Mxxxxxx Txxxxx pankrotivara arvel kantavaid pankrotimenetluse läbiviimise kulusid kogusummas 3,42 €. Tegemist on pankrotihalduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasudega. Muud pankrotimenetluse läbiviimisel tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. 16. Prognoositavad lisanduvad pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4; § 150)

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – ehk siis 1 752,00 €. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on teatanud kohtule ja võlausaldajatele 25.06.2021. esitatud menetlusdokumendis Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon, et taotleb tsiviilasjas 2-21-7698 tasu

§ 65lg 11³ sätestatud toimingutasuna.

Haldur jääb ka pankrotimenetluse lõpetamisel selle taotluse juurde. Haldur taotleb talle tasu määramist toimingutasuna summas 800,00 €. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§-le 65 1¹ sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Seega tuleb halduritasule lisada käibemaks summas 160,00 €. Eeltoodut arvestades saab prognoosida halduritasuga seotud täiendava pankrotimenetluse kulu suuruseks kokku 960,00 €. Halduritasu ülekandel tekib täiendav pangateenustasu kulu summas 0,38 €. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 17.

Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on Mxxxxxx Txxxxa pankrotimenetluses tehtud väljamakseid Tartu Maakohtu määrusega 21.10.

1. tsiviilasjas 2-21-7698 kinnitatud
2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 34,92 % ulatuses kogusummas 2 493,28 €. Andmed jaotiste alusel võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel 5 Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 Holm Bank AS Bondora AS TF Bank AB (publ.) BB Finance OÜ Monefit Estonia OÜ Creditstar Estonia AS Võlausaldaja Tunnustatud Rahuldatud Protsent registri- või nõude summa nõude summa tunnustatud isikukood EUR EUR nõudest % 14080830 520,38 181,70 34,92 11483929 1 241,02 433,32 34,92 556158-1041 694,47 242,48 34,92 11306564 429,79 150,07 34,92 12449415 3 330,32 1 162,82 34,92 11251314 924,76 322,89 34,92 7 140,74 2 493,28 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Puuduvad Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 18.

Mxxxxxx Txxxxx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Pandieseme müüki ei ole toimunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 19.

Andmed müümata pankrotivara kohta - Mxxxxxx Txxxxx pankrotivaras ei ole müügikõlbulikku materiaalset pankrotivara.

1. Andmed võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta - MxxxxxxxTxxxxx väidetel on tal nõue Axxxx Rxxxxvastu summas 3 505,00 € suulise kokkuleppe alusel. Väidetava kokkuleppe kohaselt võttis ta erinevalt laenuandjatelt laenu ja kandis laenusummad üle Axxxx xxxxx või tema alaealise tütre arveldusarvele, Axxxx Rxxxxaga kohustus laenusummad laenuandjatele ise tagastama. Axxxx Rxxx ei ole laenu tagastanud. Halduri andmetel on Mxxxxxx Txxxxxxkandnud enda arveldusarvelt Axxxx Rxxxx või tema tütre Lxxxx ExxxxxxRxxxxxarvelduskontodele kokku 6 035,52 €. Mitte ühegi ülekande selgituseks ei ole märgitud „laen“, vaid lihtsalt „makse“. MxxxxxxxTxxxxx ei oska haldurile selgitada milliseid konkreetseid ülekandeid ta käsitleb Axxxx Rxxxxxx antud laenuna ning milliseid mitte. Kõik halduri katsed saada asjaolude selgitamiseks ühendust Axxxx Rxxxxxx on seni nurjunud. Isik ei ole halduri päringutele ja nõudekirjadele vastanud üheltki rahvastikuregistrisse märgitud kontaktilt, samuti Mxxxxxx Txxxxx poolt väidetava isiku faktilise viibimiskoha aadressilt. Eeltoodud arvestades ei ole haldur pidanud Mxxxxxx Txxxxx poolt väidetavat nõudeõigust piisavalt selgeks, et pankrotimenetluse raames selle sissenõudmiseks kohtu poole pöörduda. Lisaks ei ole vähetähtis ka asjaolu, et täitemenetlusregistri andmetest nähtuvalt on Axxxx Rxxxxkrooniline võlgnik, kelle suhtes juba on sundtäitmisel nõudeid enam kui 52 000 €. Kokkuvõttes ei ole halduri hinnangul Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses seisuga 31.08.
2. selgeid ja reaalselt sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) 21.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet on kajastatud osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks 6 eeltoodule tuli halduril teha iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) valmistada ette, viia läbi ja protokollida võlausaldajate üldkoosolekuid (01.07.2021. ja 31.08.2022.); 2) koostada ja esitada dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhelda võlausaldajatega, kontrollida esitatud nõudeid ning tuvastada kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõuete summa; 4) suhelda võlgnikuga ja tema tööandjaga; 5) pidada arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldada selle jagamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 6) selgitada vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 22.

Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ta ei ole raha pankrotimenetluses saanud, on järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Võlausaldaja Tunnustatud Rahuldamata Protsent nr registri- või nõude summa nõude summa tunnustatud isikukood EUR EUR nõudest % 1 Holm Bank AS 14080830 520,38 338,68 65,08 2 Bondora AS 11483929 1 241,02 807,70 65,08 3 TF Bank AB (publ.) 556158-1041 694,47 451,99 65,08 4 BB Finance OÜ 11306564 429,79 279,72 65,08 5 Monefit Estonia OÜ 12449415 3 330,32 2 167,50 65,08 6 Creditstar Estonia AS 11251314 924,76 601,87 65,08 7 140,74 4 647,46 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Puuduvad Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 24.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud aruandes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 3) 25.

Mxxxxxx Txxxxx poolt antud selgituste kohaselt võttis ta tuttavate mõjutusel esmakordselt laenu enda

1. aasta sünnipäeva pidamiseks. Poole saadud laenust andis ta edasi tuttavale. Selliselt laenu võtmisi järgnes veel. Tuttav lubas, et maksab ise saadud laenuraha tagasi, kuid kahjuks seda ei toimunud. Mxxxxxx Txxxxx käis sel ajal tööl ning mingilgi määral oli tal võimalik endale võetud laenukohustusi täita, kuid siiski mitte täielikult. See sundis teda omakorda võtma uusi laene.
2. aasta alguses jäi ta aga töötuks. Töötukassast saadud töötutoetus võimaldas tal küll enda hädapäraseid kulutusi katta, kuid laenuvõlgade tasumiseks rahalisi vahendeid ei jäänud. Seega oli kohtule pankrotiavalduse esitamine vältimatu.
3. Senises pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon üldjoontes ka toetab Mxxxxxx Txxxxx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Arvestades Mxxxxxx Txxxxx rahaliste kohustuste sisu, kohustuste tekkimise aega ja maksejõuetuse ulatust, võib arvata, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on olnud
4. aastal endale ülejõukäivate laenukohustuste võtmine ning
5. aastal sissetulekute lakkamine seoses töötuks jäämisega. Laenulepingute sõlmimisel ei ole isik ilmselgelt hinnanud piisavalt 7 põhjalikult laenusuhetega kaasnevaid riske. Võlgniku finantsalane käitumine ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ma ei väida, et võlgniku käitumist võiks üldjoontes käsitada erakordsena või et võlgniku sellekohane tegevus oleks käsitatav raske juhtimisveana või kuriteona.
6. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks (nn muu asjaolu). Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 28.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 29. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

30.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxxxx Txxxxx pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu 31.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

25.06.

1. a koostatud menetlusdokumendis taotles haldur tasu toimingutasuna. Haldur palub määrata tasu toimingutasuna summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 960 eurot, sh käibemaks 120 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 3,42 eurot ja prognoositavad kulud ülekandetasule summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri kulud kujutavad endast panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotihalduri kulud summas 3,42 eurot ja täiendavad prognoositavad kulud summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 8
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 36.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 37.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 14.05.
2. a esitas võlgnik Mxxxxxx Txxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, milles sisaldusid võlgniku kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 01.07.2021. a. 39.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 40. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 41.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxxxxx Txxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mxxxxxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 42.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

43.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 44. Kohus on võlgnikule selgitanud kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxxxxx Txxxxxx ennast tuleb kohustada täitma 9 usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mxxxxxx Txxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxxxx Txxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxxxxx Txxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxxxxx Txxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Mxxxxxx Txxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 50.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 51.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10 52.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 53.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

54.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 55.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11