KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-195 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tart

§ 424

lg 2 järgi 8-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati 2 eelvangistuses viibitud päeva karistusaja hulka ning loeti T. Mõistuse kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 5.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Harju Maakohtu 5.09.2019 otsusega karistati T. Mõistust

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Tartu Maakohtu 23.02.2021 määrusega ( tl 60-64) vabastati T. Mõistus Tartu Maakohtu 10.01.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 30.09.2022. T. Mõistus allutati katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli raames kohustati T. Mõistust järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest.

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustati T.

Mõistust alluma elektroonilisele valvele kolme kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest T. Mõistuse keha külge. Tartu Maakohtu 23.02.2021 määrus jõustus 11.03.

1. 5.07.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse T. Mõistusele täiendava kohustuse – sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse - määramist, kuna T. Mõistus 18.06.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumenetluse käigus on kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet täiendanud. 29.07.2022 kohtule esitatud erakorralise ettekande lisas on T. Mõistusele ette heidetud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 23.07.
2. Seoses uue rikkumise lisandumisega loobus kriminaalhooldusametnik T. Mõistusele täiendava kohustuse määramise taotlusest ja esitas taotluse T. Mõistuse karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande lisas esitatud taotluse juurde pöörata T. Mõistuse karistus täitmisele. Ka palus kriminaalhooldusametnik arvestada süüdimõistetu täiendava rikkumisena tema karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemist 23.07.
3. Süüdimõistetu Teimur Mõistus erakorralises ettekandes toodule vastu ei vaidle, kuid palub võimaldada tal jätkata programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemist. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab T. Mõistusele ette 18.06.2022 ja 23.07.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 2

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Peale selle tõendab karistusregistri 28.09.2022 väljatrükk ( tl 86-87), et T.Mõistus on 23.07.2022 toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ( mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis). Süüdimõistetu ütluste kohaselt jäi ta 23.07.2022 alkoholi tarvitanuna politseile autoga tõesti vahele. Seega on süüdimõistetu katseajal toime pannud tema karistamise aluseks oleva kuriteoga (mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) samalaadse väärteo. T.Mõistus pole eitanud, et oli enne autot juhtima asumist alkoholi tarbinud. Alkoholisisaldus T.Mõistuse väljahingatavas õhus pole olnud piiripealne, millest alates hakkab vastutus mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, vaid suurem. Seega on alust arvata, et T.Mõistus pani süüteo toime tahtlikult. T. Mõistus on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus T.Mõistus 22.05.2021 elektroonilise valve nõudeid (jõudis ajakavas näidatust pool tundi varem koju ja ei teavitanud sellest valvekeskust) ja 9.11.2011 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumisi tõendavad T. Mõistuse 28.05.2021 ja 11.11.2011 seletused (tl 69, 72), alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 71-71 pöördel). Kuna nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik T. Mõistust hoiatanud (tl 70, tl 72 pöördel), ei saa kohus nimetatud rikkumistele enam reageerida. Nimetatud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist 3

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Kuigi esineb ka rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, peab kohus rikkumiste raskust (eriti kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine) ja korduvust arvestades karistuse täitmisele pööramist proportsionaalseks meetmeks. Karistusregistri andmetel asus T. Mõistus vangistust kandma 6.02.2020 ja vabanes Tartu Maakohtu 23.02.2021 määruse alusel karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kohtumääruse jõustumisel, s.o 11.03.2021. Seega kandis T. Mõistus karistusest ajavahemikul 6.02.2020 kuni 11.03.2021 ära 1 aasta 1 kuu 5 päeva vangistust ning kandmata karistusaeg on seega 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on karistusregistrisse T.Mõistuse kantud ja kandmata karistusaeg (vastavalt 1 aasta 1 kuu 3 päeva ja 1 aasta 6 4