1-21-3717/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3717 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri 2022 määrus Igor Berjozkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Berjozkin 50010083720), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 21.12.2021 otsusega karistati Igor Berjozkinit KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 27.02.2020 otsusega asjas nr 1-20-463 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust) võrra ning mõisteti I. Berjozkinile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2020 kuni 13.11.2020, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja loeti ärakandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud 22 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti I. Berjozkini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 28.10.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 19.08.
6. Viru Maakohtu 13.10.2022 määrusega jäeti I. Berjozkin ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud (sh elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve nõuetele), kuid täitmata on materiaalsed eeldused. Maakohtul puudus veendumus, et I. Berjozkin on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Süüdimõistetu käitumises on vangistuses küll teatud positiivsed muutused (enesetäiendamine, riigikeele omandamine, ema on valmis vabanemisel materiaalselt toetama), samas iseloomustab tema käitumist vangistuses määratud distsiplinaarkaristused ja seda lühikese ajaperioodi vältel. Lisaks on I. Berjozkin korduvalt kriminaalkorras karistatud ning puuduvad kaalukad argumendid, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Korduvkaristatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist õiguskuulekalt juhtida. Maakohtu hinnangul on märkimist vääriv seegi, et süüdimõistetu ei ole osanud väärtustada kohtu usaldust olles vabastatud Viru Maakohtu 21.10.2019 määruse alusel temale Viru Maakohtu kohtumaja 20.06.2019 otsusega 1-19-5075 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vangistuses ootavad süüdimõistetut veel mitmed rehabiliteerivad programmid ja tegevused. Määratud sotsiaalprogramm ja selle jätkutegevus on olemuselt sellised, mis annavad võimaluse kinnipeetaval mõista oma tegusid ja tegude tagajärgi ning juhtida emotsioone. Ka määratud sotsiaalprogrammist loobumine näitab süüdimõistetu olematut motivatsiooni enda olukorra muutmiseks ja talle pakutavate võimaluste kasutamiseks. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ka I. Berjozkini vabanemisjärgne majanduslik olukord. Olles toime pannud varavastaseid kuritegusid, puudub süüdimõistetul garanteeritud töökoht ning võlgnevusi on isikul ligikaudu 3400 eurot (vabanemisfondis 188,34 eurot). Ema aitab kinnipeetavat materiaalselt, kuid majanduslik olukord on kasin, mis võib kaasa tuua uusi kuritegusid. Maakohus ei leidnud, et kodune lähedaste ring (vennad on kriminaalkorras karistatud) ja soov mitte kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda, hoiavad ära uusi kuritegusid. Maakohtu seisukoha järgi ei ole piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad I. Berjozkini käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita, et I. Berjozkin käitumismuster on muutunud piisavalt, et kohtul tekib usaldus süüdimõistetu seaduskuuleka tuleviku osas. Maakohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse jooksul isik väljendanud selliseid muutusi, et kohtul tekiks usaldus toimunud muutuste püsivuses. Maakohus ei pidanud elektroonilist valvet sobivaks meetmeks süüdimõistetu puhul uute kuritegude ärahoidmiseks, lähtuvalt vajadusest kriminaalhooldusele alluda, mis varasemalt on ebaõnnestunud.
7. Viru Maakohtu 13.10.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Berjozkin, kes palub läbi vaadata maakohtu määruse ja anda talle võimalus. Süüdimõistetu leiab, et ta ei kujuta endast mingit ohtu ühiskonnale, kuna on ööpäevase järelevalve all. Iga tema liikumine on jälgitav ja fikseeritakse. Ega ei saagi teada, kas inimene on paranemise teele asunud või mitte, kui talle võimalust ei anta. Alles vabaduses olles, koos teiste ühiskonnaliikmetega, hakkab inimene püüdma seaduskuulekuse poole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 2 Aarne Sarjas