← Eesti

1-14-8749/86

Obsah (4)§ 141§ 68§ 871§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-14-8749 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekret

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 7 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30.06.02.07.2014, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning V. Õigusele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 2.11.2015 Riigikohtu määrusega. Käesoleval ajal kannab V. Õigus karistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Txxx karistusaja algus on 7.12.2015 ja lõpp 4.12.2022. 21.09.2022 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud V. Õiguse isikliku toimiku otsustamaks V. Õiguse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Tartu Vangla on teinud ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 10 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Õigus palub jätta karistusjärgne käitumiskontroll txxx suhtes kohaldamata, kuna ta ei plaani peale vabanemist Eestisse jääda. Läheb elama xxxxxxxxx juurde. Prokurör leiab, et V. Õiguse suhtes pole Eestis elukoha puudumise tõttu võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kohtu põhjendused

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule muuhulgas siis, kui isikut on 1) isikut on karistatud vähxxx kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähxxx üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähxxx kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasxxx elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti txxx elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Kr

MS §-s 4261 on sätestatud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Õiguse karistusaja lõppemisel tuleb txxx suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. V. Õigusel on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta vanglakaristust kannab. V. Õigust on karistatud

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 7 aastat.

§ 141paikneb karistusseadustiku 9.

peatüki 7. jaos. Süüdimõistetu vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt ning enne seda on teda karistatud vähxxx kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest. Seega esineb V. Õiguse puhul

§ 871lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust tarvitas V. Õigus tihti alkoholi, kuritegu on toimepandud alkoholijoobes. Kuritegu õigustab alkoholijoobega. Seega on V. Õiguse puhul tegemist alkoholi kuritarvitava isikuga. Kuigi vangistuses pole V. Õigusel olnud võimalust alkoholi tarbida, on talle vabaduses alkohol ilma piiranguteta kättesaadav. Seega võib V. Õigus vabaduses hakata alkoholi tarvitama, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. V. Õigusel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (17.11.2021 noomitus), millest saab järeldada, et ka karistuse kandmise lõppjärgus pole V. Õigus suutnud jääda seaduskuulekaks. Arvestades V. Õiguse isikut ja txxx käitumist karistuse kandmise ajal, oleks V. Õiguse edasise õiguskuulekuse tagamiseks käitumiskontrolli kohaldamine kohtu arvates ka sisuliselt põhjendatud. 2

(3)Süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus on kindla elukoha olxxx, kuna süüdimõistetul on kohustus elada kohtu poolt määratud elukohas. V. Õigus kohtuistungil kinnitas, et kindlat elukohta tal Eestis ei ole. Vabanedes läheb elama xxx juurde xxxxx. Seda, et süüdimõistetul Eestis kindlat elukohta pole, kinnitab ka vangla iseloomustuses märgitu. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt, V. Õiguse varasem elukoht xxxxxx-xxxxxx alevikus kuulub V. Õiguse xxx ja on V. Õiguse xxx kinnitusel välja üüritud. V. Õiguse xxx on avaldanud valmisolekut üürida V. Õigusele korter xxxxx linnas. V. Õiguse xxx ei planeeri V. Õigust enda juurde xxxxx Vabariiki elama võtta, see oleks hädaabivariant, kui V. Õiguse vabanemise ajaks pole üürikorterit veel leidnud. Vaatamata eeltoodule ei nähtu xxxxx Vangla iseloomustusest V. Õigusel Eestis elukoha olxxx. Elukoha puudumist Eestis, plaani minna elama xxx juurde xxxxx, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu. Vangla iseloomustuses on süüdimõistetu elukohaks märgitud samuti xxxxx Vabariigis asuv elukoht. Kohtu hinnangul on vangla iseloomustuses märgitu ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendatud, et V. Õigusel Eestis vabanemisjärgne elukoht puudub ning txxx vabanemisjärgne elukoht on xxxxx. V. Õiguse suhtes välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise txxx kindla elukoha puudumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 30.05.2016 määruses nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud järgmist: „Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. /…/“ Käesoleval juhul ei ole V. Õigus ilma elukohta, vaid txxx vabanemisjärgne elukoht on xxxxx. Seetõttu on mõistetav miks vangla ei ole astunud samme V. Õigusele Eestis elukoha otsimiseks. Kuna süüdimõistetul Eestis elukoht puudub, pole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise hädavajalik tingimus. Kohus jätab Eestis kindla elukoha puudumise tõttu V. Õiguse suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata pärast Tartu Maakohtu 7.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.