lg 1 ja
lg 2 p 1 järgi Lühimenetluses Urmo Paal Süüdistatav Marko Ots Ik: 50002125728, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: E OÜ, xxxx, tööpäeviti: xxxx, nädalavahetustel: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2022, vabastatud samal päeval, elukohast lahkumise keeld kuni 23.04.2023. Varasem karistatus: Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsusega nr 1-19-5694 karistatud
lg 2 p 2 järgi vangistusega 7 kuud, mis jäeti
Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Marko Ots süüdi tunnistada
lg 1 ja
lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
lg 1 alusel ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Marko Otsale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 23.04.2022, s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 1
lg 1 ja 3 alusel jätta Marko Otsale mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva Marko Otsa suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Marko Ots temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 kohaselt arvestada Marko Otsale määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.10.
isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, võttis mitte hiljem kui 23.04.2022 täpselt tuvastamata ajal xxxx juurest omavoliliselt võõra, s.o. E. T.’ile kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx maksumusega 2749,50 eurot ja kasutas sõidukit juhtides seda kuni tema kinnipidamiseni 23.04.2022 kell 03:01 xxxx juures. Seega pani Marko Ots isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on
Samuti süüdistatakse Marko Ots’a selles, et tema juhtis tahtlikult 23.04.2022 kella 03:01 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,96 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,87 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ 2 Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani Marko Ots toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
lg 1 ettenähtud süüteo inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Marko Ots juhtis 23.04.2022 kella 03.01 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,96 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,87 mg/l). Tunnistaja G. L. ütluste (tl 9-10) kohaselt olles patrullis 23.04.2022 AP3673 koos patrullpolitseinik J. T. teostasid liiklusjärelevalvet Xxxx alevikus, Rae vallas kui neist möödus sõiduk, millel tagumised tuled ei põlenud. Otsustasid sõidukit ja sõidukijuhti kontrollida, paariline andis sõidukile peatumismärguande punase ja sinise vilkuriga. Sõiduk peatus kell 03.01 xxxx, Rae vald, Harju maakond juures suunaga xxxx teele. Sõidukiks oli xxxx reg.märgiga xxxx, juhi kohal istus Marko Ots. Isik viibis sõidukis koos sõbraga, kes istus kõrvalistmel. Kuna isiku suunast tuli alkoholi lõhna ning sõidukis oli ka poolik alkoholipudel, siis teostas J. T. koha peal isikule indikaatorvahendiga joobekontrolli, mõõtetulemuseks oli 0,92 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,87 mg/l. Juhi andmeid kontrollides selgus, et juhil puudub ka juhtimisõigus. Isik ütles, et sõiduki omanik ei tea, et ta tema autot kasutab, sõiduki omanikuga ühendust ei saanud. Kahtlustatava Marko Otsa 23.04.2022 antud ütluste (tl 18-19) kohaselt tunnistab ta, et on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse, tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Eelmisel õhtul kell 18.00-02.00 olles Xxxx alevikus sugulase E. T.ile kuuluvas laos, tarvitas alkoholi ja jõi ära alla 0,7 l viina. Siis tuli mõte xxxx ringil asuvasse Alexela tanklasse minna, arvab, et tahtis endale süüa osta või midagi taolist. Nägi, et sugulase, kelle juures töötab, laual olid xxxx võtmed. Sugulane ei lubanud tal sõidukit kasutada, kuna teadis, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus. Kuna seekord oli joobes, julges sõidukivõtmed võtta ilma sugulase nõusolekuta. Poole tunni pärast käis tanklas ja poes ära, ostis endale burgereid. On võimalik, et sõidukis oli ka alkoholipudel, mille oleks võinud kaasa võtta aga sellest midagi ei joonud. Istus autosse ja sõitis tagasi lao suunas. Ei mäleta, kuidas politsei ta kinni pidas, politsei ilmus selja tagant, andis peatumismärguande ja ta jäi seisma. Politsei pani ta puhuma, ei mäleta mitu korda puhus ja kus, mäletab, et ta viidi KPKsse, kus ärkas üles juba hommikul. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Marko Ots istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Marko Ots mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (tl 12) kasutati P. Pinna 4, Tallinnas, Harjumaal 3 23.04.2022.a kella 03.22 kuni 03.26 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0068 (taatlustunnistuse nr TTRC-21-00177). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,00 ja teisel juhul 0,96 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,87 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja J. T. (tl 16-17), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 15), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Marko Ots rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,87 mg, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Marko Ots rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Marko Otsa mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Marko Ots oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Marko Otsale
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Marko Ots oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autot juhtima asuda (tl 18-19). Sellest järeldab kohus, et Marko Otsa käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marko Ots pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus leiab, et 23.04.2022 täpselt tuvastamata ajal xxxx juurest kuni tema kinnipidamiseni 23.04.2022 kell 03.01 xxxx juures E. T.ile kuuluva mootorsõiduki xxxx reg. märgiga xxxx maksumusega 2749,50 eurot, omavoliline ajutine kasutamine Marko Otsa poolt on tõendatud nii Marko Otsa süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel ja kohtus, kui ka tunnistaja, kannatanu ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Eelpool refereeritud tunnistaja G. L. (tl 9-10) ütlused kinnitavad, et Marko Ots oli isikuks, kes xxxx juures mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx sõitis ja sõiduki juhtimiselt ka kinni peeti. Süüdistatav Marko Ots oma ülekuulamisel (tl 18-19) tunnistas, et võttis sugulase E. T.i nõusolekuta sugulasele kuuluva sõiduki xxxx võtmed ning läks sellega sõitma. 4 Kanntanu E. T. ütluste (tl 7-8) kohaselt on tema sõiduki xxxx reg. märgiga xxxx omanikuks, mille turuhinnaks oli 3000-4000 eurot. On Marko Otsa sugulane, kes on töötanud tema juures 1 kuu ning seoses tööülesannetega võib ta viibida xxxx territooriumil. Kuivõrd teab, et Marko Otsal ei ole juhtimisõigust, ei ole tal lubanud mootorsõidukit xxxx kasutada. Parkis sõiduki lao territooriumile kolmapäeva hommikul, jättis võtmed laua peale ja sõitis Tartusse. 23.04 kell 10.00 helistati talle politseist, et tema sõiduk on politseiparklas kuivõrd üks tema töötaja kasutas seda omavoliliselt sõitmiseks ilma tema nõusolekuta ning paluti tulla politseisse ülekuulamisele. Samuti õiend sõiduki andmetega (tl 24) kinnitab, et sõiduki omanikuks on E. T.. Seega oli tegemist Marko Otsa jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Marko Otsal oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatav oleks kannatanule kuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. 01.06.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 36) kohaselt on xxxx reg. märgiga xxxx keskmine turuväärtus 2749,50 eurot. Kriminaaltoimikus leiduvast otsusest on tuvastatav, et Marko Ots on Harju Maakohtu 14.08.2019 otsuse nr 1-19-5694 (tl 27-33) kohaselt karistatud
lg 2 p 2 järgi, nimetatud otsus jõustus 03.08.2019 ja see karistatus ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega on süüdistusaktis Marko Otsa tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt, seades eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marko Ots pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates Marko Otsa süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 0,87 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud vähesel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist 5 liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt alla keskmise. Kuivõrd
lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul on olemas töökoht, mis on tööpäeviti ka tema elukohaks ning töökoha olemasolust saab järeldada ka püsiva sissetuleku olemasolu. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt (tl 25) on Marko Otsal 2021. aastal olnud ametlikke sissetulekuid 1818 eurot. Seega ei oleks rahaline karistus, millele lisanduvad väljamõistetavad menetluskulud, süüdistataval väheste sissetulekute tõttu täidetav. Lisaks sellele on süüdistatavat eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata ning kohus leiab, et uute süütegude toimepanemine ei saa hakata kergemaliigilist karistust kohaldades süüdistatava olukorda kergendama. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt peaks iga järgnev karistus olema raskem, et kinnistada süüdistataval arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistusliigina vangistust ja loobuda kergemaliigilise karistuse kohaldamisest, kuivõrd selline karistus ei oleks ei täidetav ega täidaks ka oma eesmärki. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb asja omavolilises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Teoga sõiduki xxxx omanikule E. T.ile varalist kahju ei tekitatud ning tema vastu tsiviilhagi esitatud ei ole (tl 40). Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, mis kell süüdistatav sõidukit juhtima asus, kuid tema enda ütluste kohaselt umbes kella 02.30 ajal ning ta peeti kinni kell 03.01. Ta oli jõudnud oma töökohast sõita umbes 2 km kaugusele Alexela tanklasse, kust ostis endale arvatavasti süüa, ja sealt omakorda edasi xxxx teele, mis asus sõiduki algsest asukohast umbes 2,5 km ja 5 minutilise sõidu tee kaugusel, mida ei saa kohtu hinnangul pidada pikaajaliseks sõitmiseks, kuid süüdistatava poolset kuriteo pikemaajalist toimepanemist takistas politsei poolne kinnipidamine. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on teo lühiajalisuse tõttu siiski hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 26), mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on karistus
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 1 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba
Samas ilmneb kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud ühe teoga, kuivõrd
lg 2 p 1 ettenähtud tegu toime pannes oli ta
Vastavalt
lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võrreldes
lg 1 ja
lg 2 p 1 sanktsiooni, näevad mõlemad ette nii rahalise karistuse 6 kui ka kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd
lg 1 järgi ettenähtud teo toimepanemisel saab
lg 3 alusel kohaldada ka lisakaristust juhtimisõiguse ära võtmise näol, saab järeldada, et raskeimat karistust näeb ette
Seega tuleb süüdistatavale mõista karistus mõlema temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, kuid karistust kohaldada
lg 1 alusel ja
Kui eelnevalt leidis kohus et süüdistatava süü kummagi süüteo osas on hinnatav keskmisena, siis kuritegude kogumis on süü keskmisest suurem. Süüdistatava suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et süüdistatav ei viibinud sõidukis üksinda, seades ohtu mitte ainult ennast ja teisi kaasliiklejaid ning kasutusse võetud võõrast vara, vaid ka kaasreisijana kaasa võetud sõbra elu ja tervise. Selline käitumine annaks kohtule piisava aluse mõista karistust määras, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Samas peab kohus arvestama süüdistatava kahetsusega, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla
Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad väärteokaristused, kuid on üks kehtiv kriminaalkaristus, leiab kohus, et tuleb arvestada ka seda, et eelnev kriminaalkaristus oli mõistetud 2019 aastal. Isikut karistati vangistusega, mis jäeti tema suhtes 1 aastase katseajaga kohaldamata. Kuivõrd mõistetud karistust täitmisele ei pööratud, suutis seega süüdistatav katseaja läbida edukalt ja hoiduda uute süütegude toimepanemises. Seega leiab kohus, et antud juhul mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kuivõrd süüdistatav on varasema karistuse kandmisest vabastatud
lg 1 ja 3 sätete alusel, oleks uute süütegude toimepanemise tõttu vajalik kohaldada uuesti karistuse kandmisest vabastamisel
Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt elab ta aga tööpäeviti ühes maakonnas ja puhkepäevadel teises maakonnas. Seejuures peaks süüdistatav käitumiskontrolli nõuete kohaselt alluma kontrollile oma elukohas, milleks tööpäevadel on tema töökoht ja puhkepäevadel elukoht teises maakonnas. Kohus leiab, et käitumiskontrolli ei saa teostada ainult puhkepäeviti, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavat ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile, kuivõrd osa kontrollnõudeid ei oleks täidetavad. Seetõttu kohaldab kohus uuesti
lg 1 ja 3 sätteid, määrates pikema katseaja lootuses, et uus katseaeg suudab süüdistatavat hoida õiguskuulekana. 7 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 1818 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks, kuivõrd süüdistataval on endiselt sissetulek olemas. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Marko Ots on varasemalt kohtu poolt karistatud, seejuures ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava suhteliselt väikesest sissetulekust tulenevalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.