KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-22-5406 (20244001209) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Kriminaalasi M M süüdistuses Ka

§ 202ja § 385 p 10 kohus MÄÄRAS : 1. Kriminaalmenetlus M M süüdistuses Kar

S 121 lg 1, § 1573 lg 1 järgi lõpetada

§ 202lg 1 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada M M tasuda kriminaalmenetluse kulud 250 eurot 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Menetluskulud 250 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 LHV pank EE567700771003819792 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922900001052 ning selgitusse märkida kahtlustatava nimi M M, kriminaalasja nr 1-22-5406, menetluskulud. Kui M M ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. 4.

§ 202

lg 2 p 3 alusel kohustada M M teha 60 tundi üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 5. Rahuldada advokaadi Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele M Mle osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 32,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 27 eurot, käibemaks 5,40 eurot). 6.

§ 180lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

1. Asitõend - 2 CDd jätta kriminaalasja juurde.
2. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi M M süüdistuses KarS 121 lg 1, § 1573 lg 1 järgi üldmenetluse korras. M M süüdistatakse selles, et tema Ida-Virus xxx oktoobrist 2020 kuni detsembri lõpuni 2020 otsis pidevalt kontakti T Piga (P) vastu viimase tahtmist viimase elukoha xxx juures kui ka töökohal kaupluses xxx. M M käis poes mitu korda päevas päevadel, mil T P töötas, esitas erinevaid küsimusi kaupade ja hindade kohta, et saada suhelda T Piga, tähelepanu saamiseks seisis pidevalt T Pile teele ette, samuti pidevalt ootas T Pit viimase elukoha juures ettekäändel, et soovib rääkida. M poolt pidev kontakti otsimine ja jälgimine tekitas T Pis hirmutunde ja häiris tugevalt Pi igapäeva- ja tööelu. Seda sõltumata sellest, et T P oli väljendanud, et ei soovi Mga suhelda. Oktoobri alguses 2020 xxx kaupluses M M tühja ostukäruga prõmmis vastu T Pi juures olnud ostukäru, millega häiris T Pi tööd ning tekitas hirmutunde. Samuti M M käeseljaga lõi T Pile vastu vasakut õlga, millega häiris T Pi tööd ja tekitas hirmutunde. Sel ajal M nõudis, et P näitaks talle kaupa ja hindu, muidu annab vastu pead, millega tekitas hirmutunde. Hiljem sama päeval M tuli poodi tagasi, seljas oli kott, milles paistis kurikas, millest T P tundis hirmu. 30.10.2020 kella 20.30 paiku M M ootas T Pit xxx trepikoja juures sooviga viimasega rääkida, olgugi et T P oli öelnud, et ei soovi Mga suhelda. 31.10.2020 kella 17.30-18 paiku T Pi töökohas xxx kaupluses M M ütles T Pile, et eile läks halvasti, äkki täna paremini, millega Tekitas Pis hirmutunde, et jälitamine jätkub. Samal päeval hiljem kella 20 paiku M M ootas T Pit õues poe juures väitega, et soovib rääkida, olgugi, et T P ei soovi temaga suhelda. 26.12.2020 kella 19.20 paiku xxx M M saatis vaikides T Pit poe juurest elukohani, millega tekitas Pis hirmutunde. 27.12.2020 kella 19.30 paiku xxx poe juures M jälle ootas Pit, millega tekitas Pis hirmutunde. Seega M M pani toime KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise isikuga korduva ja järjepideva kontakti otsimise, jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk ja tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS § 137 süüteokoosseis. M M süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. M M 12.12.2021 kella 19 paiku Ida-Virus xxx juures püüdis metallketiga lüüa K Ni (N), kuid ei tabanud. Seejärel samas kohas samal ajal M M ründas K Ni kurikaga. K N püüdis teda kurikaga ründavat M M pikali panna, mille käigus M M korduvalt lõi K Ni kurikaga 2 pähe. Kui K N pani M M maha, siis M M tõusis püsti ja lõi veel K Ni kurikaga pähe. M M põhjustas kurikaga löömisega K Nile valu ja tervisekahju-pindmise kriimustuse otsmikul. Sellega M M pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk taotles 15.11.2022 kohtuistungil lõpetada kriminaalmenetlus M M suhtes

§ 202alusel.

Kannatanud ei pidanud töörduma meditsiiniasutuse poole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. M on karistamata ja see annab perspektiivi, et politseiga tal tegemist ei tule. Isik elab koos emaga, sissetulekuks on xxx 400 eurot. Prokurör eeldab, et M ei hakka kuritegusid toime panema. Süüdistatavale sai selgitatud mida kujutab endast ÜKT tegemine ja kohustus osaliselt hüvitada menetluskulud. M ütles, et sugulased aitavad tal kulusid tasuda. ÜKT-d teha 60 tundi ja tasuda menetluskulud 250 eurot 6 kuu jooksul. Kinnipidamine arvesse ei tule.

§ 202

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. KarS § 121 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakserahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et süüdistatava süü ei ole suur. M Ml ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (teda üldse ei ole varem kriminaalkorras karistatud). Uute tema poolt toimepandud süütegude kohta informatsioon puudub. M M ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tekkida tulevikus. Eeltooduga arvestades tuleb asuda seisukohale, et M M suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Kahtlustatavale on 15.11.2022 kohtuistungil selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi

§ 202alusel.

Kahtlustatav andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud 250 eurot ning teha üldkasulikku tööd 60 tundi. Nõusolek on fikseeritud kohtuistungi protokollis. Süüdistatav kinnitas, et ta saab maksta menetluskulud kuue kuu jooksul. Kaitsja oli prokuröri taotlusega nõus. Leidis, et M süü ei ole suur, avalikku huvi ei ole ja kohustus ei ole suur. 3 Seega esinevad M M puhul kõik

§-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. M Mle on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustusi.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. M M oli antud asjas kinni peetud 31.10.2020-02.11.2020, 28.05.2021-30.05.2021, 12.12.2021-14.12.2021, s.o kokku 9 päeva. Kuna isikule ei mõisteta käesoleva määrusega karistust, siis ei saa kinnipidamisaega KarS § 68 lg 1 alusel ka selle hulka arvestada. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus M M süüdistuses KarS 121 lg 1, § 1573 lg 1 järgi tuleb lõpetada

§ 202lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Kriminaalmenetluse kulud antud asjas on: kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi 111 eurot, kaitsjatasu vandeadvokaat Margus Viira 211.68 eurot, kaitsjatasu vandeadvokaat Kaido Kooga 73.20 eurot, 61.20 eurot, 97.20 eurot, ekspertiis (kohtupsühhiaatria) 255 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses 146040 eurot, 32,40 eurot. Määrata M Mle kohustuseks tasuda menetluskulud 250 eurot ning teha üldkasulikku tööd 60 tundi 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud jääta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Antud asjas on asitõendiks 2 cd toimiku juures, mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4