Obsah (4)

§ 12§ 36§ 44§ 132

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2001 Otsuse kuupäev 11. oktoober 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Henn Kikkase kaebus Valga Vallavalitsuse 30.

) § 12 lg 2 - ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavate andmete põhjal on õige vastustaja väide, et tegemist on üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusalaga, üldplaneeringus kannab see nime vetravila (Räni) park. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks tema tegevust peaks pidama õiguspäraseks. 6. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ehitamiseks oli

lisa 1 alusel nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt, kuna tegemist on piirdeaiaga, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Vastustaja on esitanud tõendid selle kohta, et sarnase aia rajamiseks tuleb postidele kaevata augud (tl 37). Kaebaja ei ole esitanud mingeid põhjendusi või tõendeid, kuidas rajas ta aia ilma kaevetöid tegemata. Vastupidi, kaebaja on taotlenud piirdeaia likvideerimiseks ajapikendust tuginedes sellele, et töid on raskem teha, kui maa on külmunud (tl 28). Vastustaja väitel on kaevetöödega tegemist ka Valga valla kaevetööde eeskirja § 2 lg 1 p 1 ja p 2 alusel - töid tehti tõenäoliselt sügavamal kui 30 cm maapinnast ja tööde käigus ilmselgelt rikuti pinnakatet (muru). Kohus nõustub sellega, kuid selgitab, et eeltoodul ei ole määravat 2 tähtsust.

lisas 1 märgitud kaevetööd ei tähenda üksnes kaevetöid kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja mõttes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021.a otsus kohtuasjas 3-20913 p 14 alapunkt 2, p 21). 7. Vastustaja viitas ettekirjutuses ka sellele, et tema kui maaomanik ei ole ehitamiseks nõusolekut andnud. Kohtupraktika põhjal on vaidlus selle üle, kas ehitise võib rajada võõrale maale, eraõiguslik (vt näiteks Riigikohtu otsus asjas 3-18-2022 p 19, 22) ning maaomaniku nõusoleku puudumine ei ole ettekirjutuse põhjendusena kohane. Küll aga omab ehitusjärelevalves tähtsust, kas ehitisel või ehitamisel on naaberkinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju (

§ 12

lg 3, § 44 p 4, neist esimesele on vastustaja ettekirjutuses ka viidanud).

§ 36

lg 5 p 4 ja lg 6 tähendavad, et kui selline mõju on võimalik, siis tuleb ehitusteatise menetlusse kaasata naaberkinnisasja omanik ning hinnata ehitamise vastavust

§ 44p 4 nõuetele.

Eeltoodu ei tähenda ettekirjutuse õigusvastasust, kuna ettekirjutuse tegemiseks oli piisav otsuse punktis 5 ja / või punktis 6 toodu. Kui vastustaja peab seda vajalikuks, siis on tal lisaks ehitusjärelevalve teostamisele võimalus esitada kaebaja vastu ka hagi maakohtule.

1. Kaebaja väitel ei ole vastustaja kindlaks teinud, et piirdeaia rajas tema. See väide jääb arusaamatuks, arvestades et kaebaja on kirjavahetuses vastustajaga aia rajamist kinnitanud ja põhjendanud (tl 22). Aia rajamisega on kaebajale kuuluvast Tartu tn 79b kinnisasjast ja Siguri tn 4 kinnisasja osast moodustunud ühtne aiaga ümbritsetud territoorium.
2. Vastustaja tegi kaebajale korralduse piirdeaed likvideerida (lammutada)

§ 132lg 3 p 2 alusel.

See säte ütleb, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kohtu hinnangul on ehitise lammutamise nõue põhjendatud ja isegi ainuvõimalik olukorras, kus kaebaja on ehitisega omavoliliselt hõivanud üldplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ette nähtud ala.

1. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.
2. Vastustaja palus 06.09.2021 kohtul selgitada, kas ettekirjutuse sundtäitmine on takistatud. Kohus selgitab, et ettekirjutus on kehtiv, s.h ei ole kohus selle kehtivust või täitmist esialgse õiguskaitse korras peatanud. Ettekirjutuse sundtäitmine ei ole takistatud. Menetluskulud. Selgitused
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3