← Eesti

3-22-964/13

Obsah (4)§ 11§ 3§ 5§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-964 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 26.

§ 11

järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  2. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 26.04.2022 otsuse nr TVH/22/017381 ja 27.04.2022 otsuse nr TVT/22/022336 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 01.04.2022 avaldus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati vastustaja poolt õiguspäraselt.
  3. Eesti Töötukassa tegi 14.06.2022 vaideotsuse nr VO/22/1311, millega jäeti kaebaja 05.05.2022 allkirjastatud vaie rahuldamata. Puudusega vaide esitamise aeg oli 28.04.2022 ehk sama päev, millal 4

(9)kaebaja esitas kaebuse kohtule. Kuna vaideotsuse vaidlustamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks otseselt vajalik, ei oma tähtsust, et kaebaja ei ole praeguses haldusasjas vaidlustanud Eesti Töötukassa 14.06.2022 vaideotsust nr VO/22/
  1. Vaide esemeks olevate otsuste tühistamise korral kaotaks ka vaideotsus sisulise tähenduse.
  2. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli 26.04.2022 ja 27.04.2022 otsuste tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.
  3. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  4. Kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Töövõimetoetuse seaduses (

) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16).

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.
  2. Töövõime hindamist reguleerivad

ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (

§ 3

). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (

§ 5lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole

§ 5

lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (

§ 5lg 3 p 1).

  1. Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
  2. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
  3. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (

§ 7lg 1).

Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,

§ 7

lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). 34. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi 1 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika 5

(9)kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
  1. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
  2. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
  3. Töövõime hindamise menetluses koostas 13.04.2022 eksperthinnangu AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Niina Neglason. Kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
  4. Seega leidis ekspertarst, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, mis on kehtiva õigusega kooskõlas.
  5. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 26.04.2022 otsuse põhjendustes on toodud välja 13.04.2022 eksperthinnangu kokkuvõte. Otsuse õiguslike alustena on viidatud

§-dele 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määrusele nr 39 on viidatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada, millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Lisaks 6

(9)saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud Eesti Töötukassa poolt 14.06.2022 vaideotsuses ja kohtumenetluses esitatud 08.08.2022 vastuses kaebusele.
  1. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
  2. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Lisaks kirjeldas kaebaja muudest tervisehäiretest tingitud piiranguid.
  3. Ekspertarst dr Niina Neglasoni 13.04.2022 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang (arvväärtusega 1) liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel) ja 1.3 (seismine ja istumine). Seega oli kogu liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Teiste valdkondade piiranguid ekspertarst kaebajal ei tuvastanud. Ekspertarst Niina Neglason on 13.04.2022 eksperthinnangus põhjendanud piirangutele antud hinnanguid. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 (liikumine eri tasapindadel) on ekspertarst kerge piirangu põhjenduseks välja toonud, et ainuke valuravim on välja kirjutatud 23.07.2021, kaebaja käis taastusravil viimati
  4. aastal ning vajalik on regulaarne valuravi ja taastusravi, mis praegu puudub. Tasakaaluhäireid, südamekloppimist ja õhupuudust terviseandmed ei kinnita. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.3 (seismine ja istumine) on ekspertarst korranud sama põhjendust nagu võtmetegevuses 1.1, märkides täiendavalt, et pikemaaegsem kehaasendi säilitamine ja muutmine võib põhjustada valu. Kui ekspertarst piiranguid ei tuvastanud (andis hinnanguks 0), on ta põhjenduseks märkinud, et kaebaja poolt kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad, kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust või on viidanud kirjeldatud piirangute hindamisele muu valdkonna raames. Eesti Töötukassa on esitanud kohtule kaebaja terviseandmete väljavõtte ja sellest ei nähtu, et ekspertarst oleks midagi olulist tähelepanuta jätnud ja andnud hinnangu, mis on vastuolus olemasolevate terviseandmetega (Eesti Töötukassa 08.08.2022 esitatud lisa „Terviseandmed.pdf“).
  5. Kohus juhib tähelepanu sellele, et paralleelselt kohtumenetlusega toimus Eesti Töötukassas vaidemenetlus, milles raames koostas ekspertarst dr Niina Neglason 12.05.2022 täiendava eksperthinnangu, kus ta jäi samale seisukohale nagu 13.04.2022 eksperthinnangus (Eesti Töötukassa poolt 08.08.2022 esitatud lisade hulgas). Eesti Töötukassa on vastuses kaebusele väitnud, et vaidemenetluses vaatas kaebaja andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes nõustus tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Paraku ei ole Eesti Töötukassa selle väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud ja ka 14.06.2022 vaideotsuses ei ole dr Ita Kuke vaidemenetlusse kaasamist mainitud. Samas on Eesti Töötukassa lisanud 08.08.2022 vastusele dr Pille Tomminga 05.08.2022 allkirjastatud kirjaliku seisukoha. Dr Pille Tommingas on Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Seega on kaebaja töövõime hindamise juhtum läbi vaadatud ka teise ekspertarsti poolt. Kohus möönab, et dr Pille Tommingase kirjalik seisukoht on lühike. Dr Pille Tommingas on välja toonud, et ta analüüsis 7
(9)ja hindas kaebaja töövõime hindamise taotlust, TIS-s olevaid terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õige. Samas võtab kohus arvesse, et kaebaja kaebus oli väga lühike ja üldsõnaline, mistõttu ei olnud dr Pille Tommingal kaebaja vastuväiteid, mida kommenteerida. Kaebaja ei ole ka pärast Eesti Töötukassa 08.08.2022 vastust kaebusele oma põhjendusi täiendanud.
  1. Kaebaja on kaebuses viidanud üksnes tomograafi piltidele, mis peaks tõendama, et tal on tugevad valud. Sellele väite osas on Eesti Töötukassa vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja poolt nimetatud tomograafuuring on tehtud 21.12.2021 (Eesti Töötukassa 08.08.2022 esitatud lisa „Terviseandmed.pdf“, lk 10). Selles kirjeldatu alusel ei saa vastustaja hinnangul väita, et piirangud on suuremad kui kerged, kuna esinevad struktuurimuutused lülisambas põhjustavad ägenemistega kulgevat seljavalu, püsivat radikulaarset leidu koos vastava ravivajadusega terviseandmed ei kinnita. Ekspertarst dr Niina Neglason on sama uuringu andmed välja toonud oma eksperthinnangutes. Järelikult ei ole vastustaja töövõime hindamisel uuringut tähelepanuta jätnud. Kohtul puudub alus arvata, et tomograafi uuringu tulemusi on sisuliselt valesti hinnatud.
  2. Kaebaja on välja toonud, et tema töökoormust on vähendatud. Kohtule ei ole kaebaja ega vastustaja poolt esitatud objektiivseid tõendeid selle kohta, millise koormusega kaebaja töötab. Samas ei ole see kohtu hinnangul oluline, sest töövõime hindamise aluseks ei ole isiku töökoormus töökohal, kus ta töövõime hindamise ajal töötab.
  3. Kaebaja on välja toonud ka selle, et ta on kaks korda kuus haiguslehel. Kaebaja terviseandmete väljavõte seda ei kinnita. Terviseandmete väljavõttest nähtub, et kaebaja oli seljavaluga seoses töövõimetuslehel 12.07.2021-23.07.2021 (Eesti Töötukassa 08.08.2022 esitatud lisa „Terviseandmed.pdf“, lk 49). 12-päevane haiguslehel viibimine ei kinnita töövõime vähenemist. Ravikindlustuse seaduse § 57 lg 1 sätestab, et haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral. Seega on töötajal õigus olla kuni 182 järjestikusel kalendripäeval töövõimetuslehel ja saada haigushüvitist. Sellisel juhul on veel tegemist ajutise töövõimetusega ja see ei anna alust eeldada, et isiku töövõime on püsivalt vähenenud.
  4. Seoses valudega on vastustaja välja toonud, et ainuke valuravim on kaebajale välja kirjutatud 23.07.2021 (20 tabletti diklofenaki) haigusseisundi ägenemise ajal, taastusravil oli kaebaja viimati
  5. aastal. Kaebajale on soovitatud vajaduspõhist valuravi ja regulaarset juhendatud taastusravi, mis terviseandmete kohaselt puudub. Sellest on vastustaja järeldanud, et kaebaja valud ei ole sellised, et põhjustaksid püsivalt suuremaid piiranguid kui kergeid. Kohtul puudub põhjus vastustaja hinnangus kahelda, sest see on terviseandmetega kooskõlas.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 26.04.2022 otsus nr TVH/22/017381 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Eesti Töötukassa 27.04.2022 otsus on õiguspärane, sest kui isikul ei ole tuvastatud töövõime vähenemist, puudub alus määrata talle töövõimetoetus.

§ 11

kohaselt makstakse töövõimetoetust inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna Eesti Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 01.04.2022 esitatud avaldus uuesti läbi.

  1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  2. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt 8

(9)identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.