Obsah (10)

§ 659§ 466§ 667§ 3§ 4§ 439§ 477§ 173§ 174§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5609 Kohtuasi X a

) § 3 lg 1 kohaselt saab avaldaja pöörduda kohtusse enda õiguste kaitseks, st nõuda tahteavalduste asendamist üksnes endale erikasutusõiguse saamiseks. Kaasomandi osa erikasutusse saamist sooviv kaasomanik saab esitada avalduse üksnes endale huvipakkuva kaasomandi osa erikasutusse saamiseks, mitte kogu kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutamise ära jagamiseks. 3.

1. Kohus tuvastas, et avaldajale kuulub Raudtee tn 11, Tallinn eriomand nr 2 (registriosa nr 10937701) ja puudutatud isikule eriomand nr 1 (registriosa nr 10937601). Naabrite omavahelised suhted on halvad. Kuigi erikasutusõiguse kehtestamisega senine kinnistu kasutuskord sisuliselt ei muutuks, leidis kohus, et erikasutusõiguse määramata jätmine oleks antud juhul hea usu põhimõtte vastane. 3.
2. Maakohus märkis, et menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et elamu põhikorruse ruumide jaotus on määratletud koos korteriomandi seadmisega (ruumid 18, 19, 20, 21, 22 on avaldaja ainukasutuses, ruumid 12, 13, 14, 15, 16, 17 on puudutatud isiku ainukasutuses). Katusekorrusel on avaldaja ainukasutuses ruumid 32, 33, 34, 35 ja 36, puudutatud isiku ainukasutuses ruumid 27, 28, 29, 30 ja
3. Nende ruumide jaotuse üle samuti vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus garaažiboksides (ruumid nr 23, 24, 25, 26) – need jäävad avaldaja ettepanekul puudutatud isiku ainukasutusse. Keldrikorruse jaotuse osas ei vaidle pooled selle üle, et ruumid 3, 4, 5, 6 ja 7 on avaldaja ainukasutuses, ruumid 1, 11, 10 ja 12 puudutatud isiku 4 2-20-5609 ainukasutuses. Paikvaatlusel tuvastas kohus, et avaldaja pööningupoolel asub ainult avaldaja köögikorsten, puudutatud isiku korsten asub puudutatud isiku poolel. Menetlusosalised avaldasid paikvaatlusel, et sellisel juhul neil pööningu jaotuse ning kasutuse üle vaidlus puudub. Menetlusosalised vaidlevad aga selle üle, kuidas tuleb kasutada maja esist, tagahoovi ja hoone tagatreppi ning keldriruume nr 8 ja
5. Maakohus leidis, et kinnistu tuleb jagada nii, et majast Raudtee tänava poole jääva hooviosa piiritlejaks jääb joon, mis algab sümmeetrilise majaosa keskkohast ning on risti maja esiküljega, sh katusealune, aga Raudtee tänaval olev jalgvärav ja sealt elamuni viiv jalgtee tuleb jätta korteriomanike kaaskasutusse. Kohus nõustus puudutatud isikuga, et kergseina või aia ehitamine avaldaja taotletud kujul rikuks hoone välisilme ning ei pidanud võimalikuks avaldaja nõuet sellisel kujul rahuldada. Kergsein koos uute jalgväravatega tagaks küll avaldajale täieliku privaatsuse, kuid muudaks täielikult elamu välimust. Lisaks kitsendaks ja takistaks kergseina ehitamine juurdepääsu korterite välisusteni, kuivõrd maja välistrepil asetsevate postide tõttu võib kergseina ehitamise korral jääda liiga väike ruum suuremate mööbliesemete või asjade transpordiks korteritesse. Kohtu hinnangul on avaldajal võimalik piirata tema kasutuses olevat majaesist enda katusealuse poolele paigaldatavate taimekastidega, mida on võimalik vajadusel liigutada, kuid mis tekitavad avaldajale siiski privaatsust. 4.
6. Keldriruum nr 9 tuleb jätta puudutatud isiku ainukasutusse. Avaldaja on palunud keldriruumi nr 9 jätta kaaskasutusse põhjusel, et sinna ruumi üle tuua veemõõdik. Samas tuvastas kohus paikvaatlusel, et puudub igasugune vajadus veemõõdiku ümbertõstmiseks. Puudutatud isik on ruumi nr 9 enda kasutusse soovinud. Avaldaja ei ole esile toonud muud põhjust, miks peaks keldriruum nr 9 olema korteriomanike kaaskasutuses, seega tuleb ruum nr 9 jätta korter nr 1 ainukasutusse. Lisaks nähtub majaplaanist, et sellisel juhul on keldriruumide jaotus korterite vahel suhtelist võrdne. 4.
7. Keldriruum nr 8 ja tagatrepp tuleb jätta korteriomanike kaaskasutusse, kuivõrd mõlemal korteril peab olema tagavaraväljapääs keldrist välja. Keldriruumi nr 10, mis jääb korter nr 1 kasutusse, puudub puudutatud isikul käesoleval ajal muu juurdepääs. Avaldaja kasutuses olevasse ruumi nr 6 on avaldaja ehitanud sauna, ruum nr 7 on saunaesik. Ruumist nr 7 avaneb uks keldriruumi nr
8. Kohus leidis, et on asjakohatud puudutatud isiku väited, et avaldajal on juba keldrist väljapääs ruumi nr 3 kaudu. Puudub igasugune mõistlik põhjus keelata avaldajal kasutada ruumist 7 ruumi 8 avanevat ust ja tagatreppi. Puudutatud isiku etteheited selles, et avaldaja kasutab ust pärast sauna oma terrassile minekuks, on arusaamatud. Kohus nõustub avaldajaga, et keldrist on vaja teist väljapääsu muuhulgas ka tuleohutuse huvides. 4.
9. Maakohus nõustus aga puudutatud isikuga, et uue keldritrepi ehitus võib olla hoonele ohtlik. Lisaks on puudutatud isiku majapoolel võimaliku uue tagatrepi asukohal väike terrassike, uue tagatrepi ehitamine lõhuks selle ja trepi ehitamisega asuks avaldaja korraldama puudutatud isiku kasutusse jäävat maad. Kuivõrd keldriruum nr 8 ja tagatrepp jääb korteriomanike kaaskasutusse, siis korteriomanikud neile kuuluvat vara seal hoiustada ei tohi, läbipääs peab olema vaba juba tuleohutuse tõttu, ning maakohtu hinnangul ei riku see kuidagi nende õigusi, kui tagatrepp ja keldriruum nr 8 jäävad nende kaaskasutusse. 4.
10. Kui korteriomanikud ei lepi kokku kasutuskorra kindlaksmääramises ja kohus peab korteriomaniku nõudel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-de 9 lg 2 ja 13 lg 2 alusel kasutuskorra kindlaks määrama, peab kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestama nii kinnisasja suurusega, korteriomanike arvu kui ka korteriomanike kaasomandiosade suurustega. Seejuures peab kohus arvestama, et kaasomandi esemeks oleva kinnisasja jagamine korteriomanike ainukasutuses ja –valduses olevateks osadeks ilma, et kinnisasi jääks vähemalt 5 2-20-5609 osaliselt korteriomanike kaaskasutusse, ei ole üldjuhul põhjendatud. Seetõttu ei saa korteriomanik üldjuhul eeldada, et tal on õigus saada enda ainukasutusse enda kaasomandiosa suurusele vastav osa kogu kinnisasjast. 4.
11. Kinnistusraamatust nähtuvalt on avaldaja kaasomandiosa suurus on 1075/2255 (ca 47,7%) ja puudutatud isiku kaasomandiosa suurus 1180/2255 (ca 52,3%). Maakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda krundi senisest jaotusest korteriomanike vahel. Selline jaotus on iseenesest väljakujunenud „ajalooliselt“, kuid nagu avaldaja poolt 25.05.2021 esitatud geodeetiliselt mõõdistusplaanilt nähtub, tagaks selline jaotus ka poolte kasutuses oleva maa õiglase ja selge jaotuse: kinnistu jaguneks nii, et korter 1 ainukasutusse jääb 621 m2 ja korter 2 ainukasutusse 648 m
12. Avaldaja on õigesti tähelepanu juhtinud, et avaldaja loobub puudutatud isiku kasuks ühest 27 m2 suurusest garaažiboksist. Puudutatud isiku vastuväide, et avaldaja on garaaži vahetanud kahe juba välja ehitatud ja sisustatud saunaruumi vastu ning vahetus on toimunud varasemate suuliste kokkulepete alusel eelmiste korteriomandi nr 2 omanikega, ei ole kohtu hinnangul antud juhul asjakohane. 4.
13. Kinnistusraamatu väljavõtetest ei nähtu korteriomandite moodustamisel korteriomandite koormamist puudutatud isiku, temale kuuluva korteriomandi igakordse omaniku või kinnistusraamatu registriossa nr 10937601 kantud korteriomandi kasuks asjaõigustega. Samuti ei nähtu kinnistusraamatu väljavõtetest märkusi kasutuskorra või muude märkusega nähtavaks tehtavate õiguste kohta. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et isegi kui Raudtee 11, Tallinnas elamu elanikel oli enne korteriomandite moodustamist sõlmitud mingeid kokkuleppeid ruumide kasutamise korra kohta, ei muutunud sellised kokkulepped korteriomandite moodustamisel korteriomanike kokkulepeteks kaasomandis oleva maa kasutamise kohta. Isegi kui selliseid kokkuleppeid oleks sõlmitud, ei oleks need kehtivad avaldaja suhtes, kes sai korteriomanikuks 13.11.2019, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud märkust kinnisasja kasutuskorra kohta. Ka ei ole puudutatud isik esile toonud, et saunaruumi väljaehitamine oleks toimunud tema rahaliste vahendite arvel. Kohtule ei ole see ka eluliselt usutav. Saunaruumid on ühendatud avaldaja korteriga ja asuvad vahetult avaldaja korteri all. Seega on saunaruumid eeldatavalt välja ehitanud kas avaldaja või tema eellane või vähemalt remontinud need ruumid selliseks nagu on need tänapäeval. Samas ei ole asjaolul, kes täpselt ruumid välja ehitas, antud juhul üldse tähtsust, kuivõrd avaldaja õiguseellase ja puudutatud isiku vahel väidetavalt sõlmitud kokkuleppe ei ole avaldajale siduv. Kohus nõustus avaldajaga, et täiendava garaažipinna saamine on mõistlik hüvitis puudutatud isikule selle eest, et avaldaja kasutusse jääb 43 m2 täiendavat hoovipinda. Seega on mõistlik lähtuda kinnistu hoovi jaotamisel avaldaja ettepanekust. Kohus ei tuvastanud paikvaatlusel, et avaldaja hoovipoolel tagaaias oleks puudutatud isiku poolt hooldatavaid peenraid või viljapuid–põõsaid, mille avaldaja kasutusse jätmine rikuks puudutatud isiku õigusi. 4.
14. Vastuseks puudutatud isiku vastuväitele, et avaldaja oleks pidanud korteriomandi ostmisel arvesse võtma, et tema poolt ostetav korteriomand piirneb vahetult teise korteriomandiga, mille elanikud on rohkem kui 40 kalendriaastat seal juba elanud koos väljakujunenud tavade ja elamistingimustega ning puudutatud isiku endise abikaasa ja omaaegse Tallinna linna peaarhitekti koostöö tulemusena on Raudtee 11 hoone sellisel kujul säilimine olnud üldse tagatud, märkis maakohus järgmist. Ka kauaaegne korteriomanik peab arvestama sellega, et naabrite vahetudes võib juhtuda, et senine korteriomanik peab oma kinnistu väljakujunenud kasutuharjumusi muutma, sest tema senised käitumisharjumused võivad uute naabrite õigusi rikkuda. Kinnistu kaasomanike puhul ei ole „nooremaid ja vanemaid“ või „nõrgemaid ja tugevamaid“ korteriomanikke, vaid kõik korteriomanikud on üksteise ees võrdsed ja peavad vastastiku arvestama teineteise vajadustega. Puudutatud isiku viited tema abikaasa teenetele 6 2-20-5609 hoone säilitamisel või rekonstrueerimisel on antud asja lahendamisel asjakohatud ega anna puudutatud isikule mingit tugevamat või eelistatumat positsiooni avaldaja ees. 4.
15. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab toimuda kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 ja lg 8 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 4 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. Arvestades sellega, et avaldaja ja puudutatud isik on soovinud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmist, kohustas kohus menetlusosalisi andma nõusolekud kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks korteriomanikele kuuluvate korteriomandite kohta avatud kinnistusraamatu registriosadesse. 4.
16. Kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides, mistõttu menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
17. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2.5, 2.7, 2.9, 6 ja 7 osas tühistada ja teha tühistatud osas uue määruse, millega oleksid erikasutuskorra kokkuleppe tingimused järgmised: − Punkt 2.5: Keldrikorruse ruumid nr 8 ja 9 ning maja taga asetsev ruumi nr 8 viiv trepp jääb registriossa nr 10937601 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutusse. − Punkt 2.7: Hoovi Mai tänava poolne hooviosa jääb registriosa nr 10937601 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutusse ja Mai tänavast kaugemal asetsev hooviosa registriossa nr 10937701 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutusse vastavalt puudutatud isiku 22.07.2021 menetlusdokumendi lisaks nr 1 oleval plaanil toodud erikasutuskorrale. − Punkt 2.9: Maja tagune (Raudtee tänava poolt vaadatuna) krunt jääb registriossa nr 10937601 ja registriossa nr 10937701 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutusse vastavalt puudutatud isiku 22.07.2021 menetlusdokumendi lisaks nr 1 oleval plaanil toodud erikasutuskorrale. Alternatiivselt palub puudutatud isik saata asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 5.
18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused keldriruumi nr 9 osas vastuolulised. Maakohus pidanuks määruse p-s 12 tuvastatud asjaolude tuginedes jätma keldriruumi nr 9 puudutatud isiku ainukasutusse. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega süvenenud kohtumenetluse käigus puudutatud isiku poolt välja toodud seisukohtadesse ning jõudnud kokkuvõttes ebaõigetele seisukohtadele. Hoonet ümbritseva maa-ala jagamisel tulnuks lähtuda maksimaalselt krundi proportsionaalsusest ja väljakujunenud kasutuskorrast. Avaldajal on juba olemas väljapääs keldrist ruumi nr 3 kaudu ning seetõttu ei ole põhjendatud avaldajale täiendava väljapääsu võimaldamine hoone tagatrepi kaudu. Arusaamatuks jääb kohtu põhjendus selle kohta, nagu oleks täiendav väljapääs vajalik seoses tuleohutusega. Puudutatud isiku taotluseid seoses õhksoojuspumba ja valvekaamerate ümberpaigaldamisega ning avaldaja auto puudutatud isiku akende alla parkimise keelamisega ei ole maakohus määrusega lahendanud. Seetõttu ei ole kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja esitas avalduse pahatahtlikult, mistõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
19. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus ei ole otsuse tegemisel menetlusnorme rikkunud ja kasutuskord on määratud õigesti. 7 2-20-5609
20. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.

§ 659

kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punktide 2.5, 2.7, 2.9, 6 ja 7 osas, avaldaja määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus

§ 466

lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 10. Nagu maakohus õigesti märkis, saab nõuda tahteavalduste asendamist üksnes endale erikasutusõiguse saamiseks, mitte kogu kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutamise ära jagamiseks. Avaldus erikasutusõiguse määramiseks kõigile korteriomanikele ei ole õiguslikult võimalik, sest tulenevalt

§ 3

lg-st 1 saab kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 20.06.

1. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-43, p 14; 07.12.
2. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-5506, p 14). Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetlusosalisi aga eksitanud, pidades avaldaja avalduse ja puudutatud isiku vastuväidete alusel võimalikuks määrata kindlaks kogu kinnisasja hõlmav nn (eri)kasutuskord. Kui korteriomanik, kelle vastu on avaldus esitatud, soovib samuti saada kaasomandi osa enda erikasutusse, peab ta esitama vastava (vastu)avalduse. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada alljärgnevaga. 10.
3. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-s sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Selline kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg 2 kohaselt KrtS § 9 lg 2 alusel. Korteriomanike vahelise kokkuleppe liigiks on mh ka erikasutusõiguse kokkulepe (KrtS § 14), mis annab korteriomanikule ainuõiguse vallata ja kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt (vt Riigikohtu 20.06.
4. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-43, p 11). 10.
5. Selleks, et avaldust erikasutusõiguse määramiseks vajalike tahteavalduste saamiseks rahuldada, peavad olema täidetud KrtS § 9 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud eeldused, st olemasoleva olukorra säilitamine peab olema kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatusega ei kahjustata ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohus peab KrtS § 9 lg 2 kohaldamisel hindama kõiki asjaolusid ja tegema kaalutlusotsustuse avaldaja soovitud erikasutusõiguse kasuks või kahjuks (ibid.). Selleks, et eelnimetatud kokkulepe kehtiks ka korteriomanike eriõigusjärglaste suhtes, tuleb kokkulepe KrtS § 13 lg 3 kohaselt kanda kinnistusraamatusse eriomandi sisuna kõikide korteriomandite registriosade esimestesse jagudesse (vt Riigikohtu 07.12.
6. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-550, p 14). 8 2-20-5609 10.
7. Kohus peab erikasutusõiguse määramiseks hindama KrtS § 9 lg 2 kohaldamisel kõiki asjaolusid ja tegema kaalutlusotsustuse avaldaja soovitud erikasutusõiguse kasuks või kahjuks (vt Riigikohtu 20.06.
8. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-43, p 11). Olukorras, kus kohus leiab, et erikasutusõigust ei ole võimalik avalduses taotletud viisil määrata, sest taotletav viis oleks teiste korteriomanike huve ebamõistlikult kahjustav KrtS § 9 lg 2 p 2 mõttes, peab kohus lähtuvalt uurimispõhimõttest välja selgitama, kas leidub mõni alternatiivne erikasutusõiguse võimalus, mis ei oleks teisi korteriomanikke ebamõistlikult kahjustav. Mh võib kohus pakkuda avaldajale välja alternatiivseid võimalusi, mis on kohtu enda arvates mõistlikud. Juhul, kui avaldaja on mõne alternatiivse võimalusega nõus ja järjestab oma avalduses esitatud taotlused või jätab valiku tegemise kohtu otsustada, siis peab kohus asja lahendades otsustama, kas mõni alternatiivsetest võimalustest, millega avaldaja nõus oleks, tuleks avaldaja erikasutusõigusena kõne alla (vt Riigikohtu 20.06.
9. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-43, p 15).
10. Kuivõrd kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asja menetlus jätkub maakohtus, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kõigile kaebuses esitatud väidetele. Siiski peab kolleegium seonduvalt puudutatud isiku määrusekaebusega vajalikuks selgitada järgmist. 11.
11. Puudutatud isik on kaebuses maakohtule ette heitnud, et vaidlustatud määruses ei ole maakohus lahendanud puudutatud isiku nõudeid seoses õhksoojuspumba ja valvekaamerate ümberpaigaldamisega ning avaldaja auto puudutatud isiku akende alla parkimise keelamisega.

§ 4

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Omal algatusel menetleb kohus asja üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kohus ei või

§ 439

järgi ületada otsuses nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

§ 477

lg 1 järgi kohaldub eeltoodu ka hagita menetluses, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ainuüksi puudutatud isiku vastuväite alusel ei saanud maakohus puudutatud isiku soovitud otsustusi teha. Kuivõrd puudutatud isik ei ole sellekohast nõuet menetluses esitanud, puudus kohtul alus selliseid nõudeid läbi vaadata. 11.

1. Põhjendatud on määrusekaebuses esitatud etteheited maakohtu määruse vastuolulisusele keldriruumi nr 9 puudutavas osas. Samas ei ole eelnevalt kirjeldatud põhjustel võimalik jätta keldriruumi ka puudutatud isiku ainukasutusse, nagu puudutatud isik seda kaebuses soovib.
2. Ringkonnakohus leiab endiselt, et kõige mõistlikum oleks praegune vaidlus lahendada kompromissiga, vältimaks menetluse jätkumist ja kulude suurenemist seoses võimaliku vastuavalduse esitamise vajadusega.
3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab

§ 173

lg 3 teise lause ja

§ 174lg 6 kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemustele.

14.

§ 696

lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9