4-22-3085/6

4-22-3085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3085 (2315,22,005386) Kohtunik Margot Mikler Jelizaveta Stolova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 10.08.2022 otsusele nr 2315,22,005386 Jelizaveta Stolova karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Jelizaveta Stolova, ik: 49806110840, elukoht: xxx, e-post: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
3. Jätta Jelizaveta Stolova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 10.08.2022 otsusele nr 2315,22,005386 Jelizaveta Stolova karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 10.08.2022 otsus nr 2315,22,005386 Jelizaveta Stolova karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.
5. Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 10.08.2022 otsusega nr 2315,22,005386 karistati Jelizaveta Stolovat LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et Jelizaveta Stolova juhtis 22.07.2022 kella 00:38 ajal Narva tee
7. kilomeetril Jõelähtme vallas Harju maakonnas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 147 +/- 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli vastavalt liikluskorraldusvahendile 90 km/h. Ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra, rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuses menetlusalune isik tunnistab oma tegu ning on täiesti teadlik seaduse rikkumise raskusest ja väga kahetseb juhtunu pärast. Kaebaja leiab, et saadud karistus on õiglane ja karm, ning kaebaja on nõus, et sellise väärteo korral karistus peab olema õiglane ja karm. Kaebaja taotleb tema karistamist rahatrahviga, kuna vajab juhtimisõigust, kuivõrd kaebaja õpib statsionaar õppes xxx XXX ning kavatseb haiglas tööle asuda. Samuti käib kaebaja regulaarselt jõusaalis ja psühholoogi juures, et oma füüsilist ja vaimset tervist säilitada, et saada ühiskonnale kasulikuks tervishoiutöötajaks. Juhtimisõiguse ja auto olemasolu on suureks abiks kiirele eluviisile. Selle tõttu kaebaja palub, et Harju Maakohus asendaks karistuse (mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmine 3 kuuks) rahatrahviga või mingiks muuks karistuseks (mitte juhiõiguse äravõtmisega). Ei soovi kohtuistungil osaleda ning seega on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud Jelizaveta Stolova kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on esitanud omapoolse kirjaliku seisukoha, milles jäi alljärgnevale seisukohale. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti 22.07.2022 kell 00:38 liiklusjärelevalve teostamisel Harjumaal Tallinn-Narva maantee
8. kilomeetril. Rikkumine toimus Tallinna suunas. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet StaDcer DSR 2X, seerianumbriga DP
9. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ning taatlustunnistuse nr TTRS-22/00015 andmetel taadeldud 28.01.
10. Taatlustunnistus on kehtiv 1 aasta. Kiirusmõõteseadme kasutamisel on järgitud mõõtemetoodikat ja mõõtetulemused on mõõteseaduse § 5 sätestatud korras jälgitavalt tõendatud. Karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Liikumispuude olemasolu peab üldjuhul tõendama menetlusalune isik (RKKKo3-1-1-58-14,p-d 8-9).Kohtuvälisel menetlejal puudub teave, et J. Stolova puhul oleks tegu isikuga, kellel on tuvastatud liikumispuue. Samuti on Riigikohtu Kriminaalkolleegium jaganud maakohtu seisukohta, mille kohaselt tuleks väärteokaristuse tulemusena vältida töökoha kaotust (RKKKo 3-1-1-26-10). Kaebuse esitaja puhul ei ole aga tegu töötava isikuga, vaid õpilasega. Seega ei ole lisaks kaebuse pinnalt 2 veendumust, et J. Stoloval oleks püsiv sissetulek. Rahatrahvi kohaldamisel võib karistus jääda kellegi kolmanda kanda ega oleks eesmärgipärane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (3-1-1 -77-11 p 11, 3-1-1-52-13 p 19). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuses on õigesti arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel juba kahetsuse kui karistust kergendava asjaoluga arvestanud. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada ka eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega, s.o võimalust mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ning õiguskorra kaitsmise huvisid. J. Stolova karistusregistri väljatrükilt nähtub, et 22.07.2022 seisuga on menetlusalusel isikul üks kehtiv karistus LS § 227 lg 2 kvalifikatsioonis. Süütegu on toime pandud 04.06.2022 ning 21.06.2022 jõustunud otsusega on määratud Jõgeva patrulligrupi II otsusega rahatrahv 25 trahviühikut (s.o. 100 EUR). Karistus on täidetud 05.06.
11. Seekordne kiiruse ületamine on ajaliselt lähedane eelnevale rikkumisele, samuti on märkimist vääriv, et kiirust on ületatud suuremas määras, mis näitab, et J. Stolova liikluskuulekas käitumine on vaatamata tasutud rahatrahvile halvenenud. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Õiguskorra huvidest lähtuvalt ei ole karistuse eesmärk anda isikute võimalus valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus oma olemuselt ei peagi menetlusalusele isikule mugav olema. Lähim jõusaal kaebaja elukohale xxx tänaval asub vaevalt paarikümne minuti jalutuskäigu kaugusel Sõle tänaval (Sõle Sports Center), kus saab lisaks jõusaalile ka ujula teenuseid kasutada. Psühholoogi asukohta ei ole J. Stolova kaebuses välja toonud, seega ei ole võimalik anda hinnangut kui palju aega kuluks ühistranspordiga või mõne muu alternatiivse transpordivahendiga spetsialisti juurde jõudmiseks. Tallinna linn on väga hea infrastruktuuriga, Sõle tänavalt, menetlusaluse isiku elukoha lähedalt suundub Sõpruse puiesteed mööda läbi Kristiine ja Mustamäe trollibuss nr 72, mis teeb peatusi Sõpruse puisteel, XXX lähistel. Seega ei ole J. Stolova ka olukorras, kus peaks töö või õppekoha ning elukoha distantsi tõttu ümber istuma või ei saaks muid transpordivahendeid kasutada. LS § 227 lg 3 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot), sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni või arestiga kuni 30 päeva. Samuti võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse ära võtmine 3-ks (kolmeks) kuuks moodustub põhikaristusena sanktsiooni maksimumist ¼-ku. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja keskmine karistusmäära rakendamine põhjendatud. Jelizaveta Stotovale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 10.08.2022.a otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja taotleb auväärt kohtult väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3 Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja Jelizaveta Stolova juhitud sõiduki BMW 525D registreerimismärgiga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 22.07.2022 kella 00:38 ajal mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP019601 (taatlustunnistus nr TTRS-22/00015). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 147 km/h teelõigul, millel oli vastavalt liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 6 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 141 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 51 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E. P., kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel mitte vähem kui 51 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis asulavälisel teel sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 51 km/h, siis rikkus 4 menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 1/4 määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Menetlusalune isik on oma ütlustes tunnistanud, et ta ületas kiirust 57 km/h kuna kiirustas koju. Seega leiab kohus, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 51 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 51 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust 5 ületatud peaaegu piirmääras ehk 60 km/h. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on juba oma otsuse tegemisel arvestanud kergendava asjaoluga nimelt isiku kahetsusega, mis on võetud arvesse ka otsuse tegemisel. Kohus nõustub sellega ning täiendavad kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seetõttu leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse liiklusest, tagab ka teiste liiklejate turvatunde. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalusel isikul 22.07.2022 seisuga üks kehtiv karistus LS § 227 lg 2 kvalifikatsioonis. Süütegu on toime pandud 04.06.2022 ning 21.06.2022 jõustunud otsusega on määratud Jõgeva patrulligrupi II otsusega rahatrahv 25 trahviühikut (s.o. 100 EUR). Karistus on täidetud 05.06.
12. Seekordne kiiruse ületamine on ajaliselt lähedane eelnevale rikkumisele, samuti on märkimist vääriv, et kiirust on ületatud suuremas määras, mis näitab, et Jelizaveta Stolova liikluskuulekas käitumine on vaatamata tasutud rahatrahvile halvenenud. Seega on tegemist kehtiva karistusega, mis on määratud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Samas, kui eelmine kord karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi, siis käesoleval juhul juba LS § 227 lg 3 järgi. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine on ajas muutunud ohtlikumaks. Arvestades aga seda, et eelmine samalaadse rikkumise eest määratud karistus oma mõju ei avaldanud ja menetlusalune isik jätkab samalaadset liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ja menetlusalust isikut korrale ei kutsu, mistõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga. Samuti kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kohtu arvates, mis oleks aluseks karistuse kergendamiseks. Karistus oma olemuselt ei peagi menetlusalusele isikule mugav olema. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohas toodud väidetega, et lähim jõusaal kaebaja elukohale xxx tänaval asub vaevalt paarikümne minuti jalutuskäigu kaugusel Sõle tänaval (Sõle Sports Center), kus saab lisaks jõusaalile ka ujula teenuseid kasutada. Psühholoogi asukohta ei ole Jelizaveta Stolova kaebuses välja toonud, seega ei ole võimalik anda hinnangut kui palju aega kuluks ühistranspordiga või mõne muu alternatiivse transpordivahendiga spetsialisti juurde jõudmiseks. Tallinna linn on väga hea infrastruktuuriga, Sõle tänavalt, menetlusaluse isiku elukoha lähedalt suundub Sõpruse puiesteed mööda läbi Kristiine ja Mustamäe trollibuss nr 72, mis teeb peatusi Sõpruse puisteel, XXX lähistel. Seega ei ole Jelizaveta Stolova ka olukorras, kus peaks töö või õppekoha ning elukoha distantsi tõttu ümber istuma või ei saaks muid transpordivahendeid kasutada. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka põhikaristuse vähendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele 6 minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Margot Mikler Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7