Obsah (14)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-118324 Tsiviilasi Osaühin

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik T. K. esitas 01.06.2022 vastuväite. 10.06.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.07.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega XXXXXX ja XXXXXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal ja sõidukit pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 1) 04.02.2020 Mustamäe tee 5i Telia, Tallinn; 2) 31.08.2021 Kristiine keskus, Tallinn; 3) 28.02.2022 Kristiine keskus, Tallinn. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõuetest tekkinud 55 euro suurune võlg. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi hageja tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 55 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul pole hageja esitanud tõendeid, et ta on püüdnud kontakteeruda kostjaga leppetrahvi number 1353108212015046 osas nõudega seotud asjaolude selgitamiseks ega kompromisslahenduse otsimiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks enne maksekäsu kiirmenetluse alustamist teadlik nõuete olemasolust ja sisust ning nõutavate summade alusest, mis võimaldanuks kostjal esitada vastuväiteid nõudele ja otsida lahendusi tekkinud olukorra lahendamiseks. Hageja ei ole tõendanud ka leppetrahvide aluseks olevate parkimislepingute tingimuste sisu. Hagiavalduse lisas 4 esitatud foto liiklusmärkidest ja parkimislepingu tingimustest kannab pealetrükki 04.02.2020, mis langeb kokku sõiduki parkimise kuupäevaga. Sellest hoolimata ei saanud fotodel esitatud tingimused kehtida ajal, millal sõiduk oli pargitud. Sõidukist võetud fotodel on näha selge taevas ja kuiv pinnas, liiklusmärke ja parkimislepingu tingimusi kujutavatel fotodel on näha udune ja pilves taevas ning maapind on kaetud lume ja lörtsiga. Sellised erinevused ei saa olla seletatavad ilma kiire muutumisega lühikese ajavahemiku jooksul. Lisaks nähtub parkimislepingu tingimusi kujutavatel fotodelt, et parkla on autodest tühi, sõidukit kujutavatel fotodel aga on parkla sõidukeid täis. Eelnevast tuleneb üheselt, et hageja on liiklusmärke ja parkimistingimusi kajastavad fotod teinud muul ajal, kui leidis aset sõiduki parkimine ja parkimise kuupäeva kujutav pealetrükk on lisatud hiljem eesmärgiga viia kohus eksiarvamusele, et tingimused kujutavad sõiduki kasutaja ja operaatori vahel sõiduki parkimisel sõlmitud lepingu tingimusi. Hagiavalduse lisas 5 esitatud fotod ei võimalda kindlaks teha fotol kujutatud parkimislepingu tingimusi, sest fotodel olev tekst ei ole loetav. Kuivõrd hageja ei ole esitanud sõlmitud parkimislepingute tingimusi, millele ta leppetrahvi nõude põhistamisel viitab, ei ole võimalik kontrollida, kas parkimislepingu rikkumine aset leidis ja kas tingimuste rikkumise eest oli ettenähtud leppetrahv ja mis oli selliste trahvide kokkulepitud suurus. Seega on parkimislepingute väidetava rikkumise eest määratud leppetrahvide nõuded tõendamata ning hageja nõue tuleb vastavas osas jätta rahuldatama. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole kohtueelses menetluses käitunud heas usus. Hageja ei ole püüdnudki kostjaga kontakteeruda leppetrahvi nr 1353108212015046 osas, andmaks kostjale võimalust tutvuda nõude sisu ja alustega ning lahendada olukord enne kohtumenetluse algust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hagi lisas 8 nimetatud nõudekirjad on kostjani jõudnud. Lisas 8 esitatud (ilma kuupäevata) nõudekirjast ei nähtu, et kiri oleks saadetud tähituna ja et kostja oleks selle kätte saanud või selle vastuvõtmisest keeldunud. Hageja on saatnud ühe kirja leppetrahvi 1932802221947411 kohta, ühe kirja leppetrahvi 1410402201523308 kohta ja mitte ühtegi kirja leppetrahvi 1353108212015046 kohta. Hageja ei ole isegi üritanud kostjaga kohtueelse ja kohtumenetluse ajal kontakti otsida muul viisil, kui paberkandjal kirjade saatmisega kostja registreeritud elukohta hoolimata sellest, et kostja kontaktid on lihtsalt tuvastavad interneti otsingumootori kaudu, tema e-posti aadress on ühendatud riikliku eesti.ee aadressiga ja lisaks on ta kasutanud parkimiseks korduvalt hageja poolt opereeritavaid parklaid SMS-teenuse kaudu, mistõttu peab hagejal olemas olema kostja telefoninumber. Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest sai kostja hageja nõudest teada makseettepaneku esitamisega kohtu poolt 31.05.2022. Kui kostja keeldus makseettepanekut aktsepteerimast, järgnes koheselt hagiavalduse esitamine koos 3 menetluskulude nõudega. Hoolimata asjaolust, et vähemalt makseettepanekust keeldumise hetkeks olid kostja kontaktid hagejale teada, ei püüdnudki hageja vaidlust lahendada kohtuväliselt, vaid valis vaidluse lahendamiseks kõige kulukama viisi. Kostja peab sellist käitumist halvauskseks käitumiseks hageja poolt, mis on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 6 ettenähtud heas usus käitumise kohustusega. Kui kohus peaks hoolimata hagi vastuses toodud vastuväidetest kaaluma hagi osalist või täielikku rahuldamist, palub kostja kohtul vähendada määratud leppetrahvide summasid järgmistel põhjustel. Kostjal ei ole võimalik aru saada, mis on parkimislepingute tingimuste kohaselt ettenähtud leppetrahvide suurused, sest hagiavaldusele lisatud materjalid ei võimalda seda kindlaks teha. Kostja ei ole saanud varasemalt leppetrahvi suurusele vastuväidet esitada. Leppetrahvi nr 1410402201523308 osas seisneb sõiduki kasutaja väidetav parkimislepingu rikkumine eelduslikult asjaolus, et parkides Telia külaliste alal, unustas ta sõiduki Telia parkimisterminaalis parkima märkimast. Sõiduki kasutaja ei ole jätnud tasumata parkimistasu või muul viisil põhjustanud parkimisoperaatorile rahalist kahju. Leppetrahvi nõude kohaselt on trahvi määramise põhjuseks muu nõuetevastane parkimine/puudub parkimisluba. Seega ei vasta tõele hagiavalduse punktis 2.2 esitatud väide, et sõiduki kasutaja jättis parkimise eest tasumata. Leppetrahvi vähendamise (muu hulgas kuni nullini) üheks praktikas tunnustatud põhjuseks on rikkumisega tekitatud kahju puudumine või väiksus võrreldes leppetrahviga. Olukorras, kus parkijal oli õigus tasuta parkida (Telia külalisena), kuid ta unustas parkimise registreerida, ei põhjustanud ta parkimise korraldajale mingit rahalist kahju. Arvestades väidetava rikkumise iseloomu ja raskust, leiab kostja, et leppetrahvi summa 30 eurot on ebamõistlikult suur ja palub kohtul seda vähendada mõistliku suuruseni. Leppetrahvide nr 1353108212015046 ja 1932802221947411 osas seisneb sõiduki kasutaja väidetav parkimislepingu rikkumine eelduslikult asjaolus, et parkides sõiduki Kristiine keskuse külastamiseks, unustas ta märkida parkimise alguse aja. Sõiduki kasutaja ei ole jätnud tasumata parkimistasu või muul viisil põhjustanud parkimisoperaatorile rahalist kahju. Leppetrahvide nõuete kohaselt on trahvide määramise põhjuseks parkimisalgus fikseerimata. Seega ei vasta tõele hagiavalduse punktis 2.2 esitatud väide, et sõiduki kasutaja jättis parkimise eest tasumata. Lisaks, mõlemad parkimised on toimunud õhtusel ajal (vastavalt ca 19.45 ja 20.15), mistõttu ei kannatanud parkimiskohtade puudusest tulevat kahju ja kaubanduskeskus (Kristiine keskuses on lubatud parkida 4 tundi). Arvestades väidetavate rikkumiste iseloomu ja raskust, leiab kostja, et leppetrahvide kogusumma 25 eurot on ebamõistlikult suur ja palub kohtul seda vähendada mõistliku suuruseni. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 07.09.2022 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas 4 osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli Subaru Legacy (VIN: XXXXXXXXXX) numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 79). Nimetatud sõiduk pargiti 04.02.2020 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 26-37). Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on Subaru Outback (VIN: XXXXXXXXXX) numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 79). Nimetatud sõiduk pargiti 31.08.2021 ja 28.02.2022 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 38-51, 52-65).
2. Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16116867).
3. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 5 Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 04.02.2020 Mustamäe tee 5i Telia, Tallinn parklas ning 31.08.2021 ja 28.02.2022 Kristiine keskus, Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
4. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõuetega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi kokku summas 55 eurot (30 eurot, 10 eurot ja 15 eurot). Kostja sõiduk oli pargitud kolmel korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud kolme parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
5. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 35, 49, 63). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis 6 võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu esinemist tuvastanud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Seega on asjakohatud kostja vastuväited selles osas, et hageja pole esitanud tõendeid, et ta on püüdnud kostjaga kontakteeruda, kuivõrd see ei ole leppetrahvi nõuete esitamise eelduseks.
6. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et hageja leppetrahvide nõuded on tõendamata, kuna hagiavalduse lisas 5 esitatud fotod ei võimalda kindlaks teha fotol kujutatud parkimislepingu tingimusi, sest fotodel olev tekst ei ole loetav. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide asjakohatu, kuna hageja on nii hagis kui ka täiendavalt enda 25.08.2022 menetlusdokumendis parkimistingimusi tõendanud. Samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et fotodel esitatud tingimused ei saanud kehtida ajal, mil sõiduk oli pargitud. Ühtegi tõendit, et parkimise ajal kehtisid teised tingimused, ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja vastuväide, et tal ei ole objektiivselt võimalik esitada parkimislepingu sõlmimisel kehtinud tüüptingimusi ja seeläbi tõendada oma väidet, et lepingu sõlmimisel kehtisid muu sisuga tüüptingimused, on kostja riisiko. Kostja pole teinud kohtule usutavaks ega välja toonud põhjendusi, miks ta leiab, et parkimislepingu sõlmimisel võisid kehtida teised tüüptingimused. Üksnes asjaolu, et ilmastikutingimused olid erinevad, ei ole piisav. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole kohustatud tegema fotosid tüüptingimustest täpselt samal ajahetkel, kui sõiduk oli parkimisalale pargitud. Kui kohtule ei ole esitatud tõendeid, et parkimislepingu sõlmimisel võisid kehtida teised tüüptingimused, siis ei ole kohtul alust seda ka eeldada. Kohtu hinnangul on parkimistingimuste puhul tegemist tüüptingimustega, mida kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, mistõttu on usutav, et hageja ei muuda enda parkimistingimusi sageli (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-123666, p 39). Fotod on tingimuste olemasolu ja sisu tõendamiseks kohased tõendid, hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid millisel perioodil. Kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt pildistama. Kohus, hinnanud hageja esitatud fotosid kogumis, on seisukohal, et need kajastavad sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud aegadel ja kohtades hageja väljatoodud parkimistingimustel. Kostja ei ole tõendanud, et ajal, mil ta sõidukit parkis, oleksid parkimistahvlitel/automaatidel olnud teistsugused tingimused, mis välistaksid hageja leppetrahvi nõuded.
7. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid kuni 30 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suured. Täitmisele sundimise eesmärgiga 7 kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte. Ka kohtupraktikas on sellist leppetrahvi peetud mõistlikuks, mh olukordades, kus parkimistasul on ööpäevane piirmäär ning leppetrahv ületab mitmekordselt nimetatud piirmäära (nt juba viidatud tsiviilasjas nr 2-19-123666 tehtud otsus). Kostja poolt esitatud asjaolud ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses kõnealuste parkimisalade puhul ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud 3 lepingut, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu tekkinud kolm leppetrahvi nõuet, kokku summas 55 eurot (30 eurot, 10 eurot ja 15 eurot). Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 55 eurot.
8. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 55 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 55 eurot.
9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 88, 92). Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Siiski kohaldatakse võlausaldaja kasuks ka TsÜSi § 70, mille järgi isegi kui kirja edastamisel esineb viivitus või see läheb edastamisel kaotsi, loetakse kiri kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus leiab, et kirja edastamine võlgniku rahvastikuregistrisse märgitud aadressile on mõistlik viis selle edastamiseks. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 68 kohaselt rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. RRS § 69 lg 1 järgi alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Kostja ei ole esitanud väidet ega tõendanud, et ta oleks hiljuti elukohta vahetanud ning kiri oleks talle saadetud elukoha vahetusest arvates 14 päeva jooksul. Elukoha vahetamisel rahvastikuregistri kande muutmata jätmine on kostja riisiko. VÕS § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on 8 rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Seega on asjakohatu kostja väide, et hageja ei püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Hetkest, kui kostjale tehti Pärnu Maakohtu poolt makseettepanek, ei saanud enam rääkida kohtuvälisest vaidluse lahendamisest. Seega kostja vastuväide selles osas, et makseettepaneku keeldumise hetkel ei püüdnud hageja vaidlust lahendada kohtuväliselt ja seetõttu on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, asjakohatu. Kostja on mh leidnud, et kohtul tuleks hinnata seda, kas kostjal oleks olnud reaalselt võimalik hageja nõuet täita või vaidlustada enne kohtumenetluse alustamist olukorras, kus kostjal tegelikkuses puudus informatsioon nõude sisu ja koosseisu kohta. Kohus selgitab, et kostja pidi olema teadlik leppetrahvinõuetest, kuivõrd leppetrahvid pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ja seda on Riigikohus pidanud piisavaks teavitamiseks. Seega oli kostjal võimalik hageja nõuet täita olenemata kostja vastuväitest, et tal puudus informatsioon nõude sisu kohta. Täiendavat sissenõudmiskulu poleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust õigeaegselt vastavalt lepingule täitnud. Lõplikust nõudest (leppetrahvinõuetest koos sissenõudmiskuluga) sai kostja teada Pärnu Maakohtu poolt esitatud makseettepanekust, seega on mh asjakohatu kostja seisukoht, et nõude täitmisega asjaolud vajasid täpsustamist. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kostjale saadetud meeldetuletuse osas hageja sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud.
10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus kokku summas 55 eurot ja sissenõudekulu summas 15 eurot. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) vastuväitega 9 tutvumine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja 25.07.2022 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud valdavas osas põhjustatud hageja ja tema esindaja mitte-heausksest käitumisest nõudega seotud kohtueelses ja maksekäsu menetluses. Esmalt on hageja esindaja esitanud menetluskuluna hageja poolt maksekäsu menetluses õigusabikulu 20 eurot, mille osas täpsem selgitus kulude sisu ja kandmise kohta puudub. Kostja palub kohtul kohustada hagejat vastavad selgitused esitama ja nende mitte-esitamisel nimetatud kulu mitte arvestada. Kostja märgib, et ei ole esitanud menetluses olevas tsiviilasjas ühtegi vastuväidet. Maksekäsu menetluses on kostja vaid andnud teada, et ei nõustu asja menetlemisega maksekäsu korras põhjendusel, et nõude sisu ja alus on ebaselge (ei nähtu maksekäsu menetluses esitatud andmetest). Seega on nimetatud õigusabi komponent (kostja vastuväidetega tutvumine 5 minutit) asjakohatu ja kostja palub kohtul seda mitte arvestada. Kostja hinnangul puudub esitatud hagiavalduses keerukus, millega oleks põhjendatud sellises mahus õiguseksperdi poolt asjale aja kulutamine. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 24.05.2022 ja 35 eurot 01.07.2022) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et hageja ei pidanud esitama nimetatud kulu osas täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 288 eurot ei ole põhjendatud. Kohus peab küll põhjendatud tunnitasu suuruseks 96 eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagiavalduse koostamise ja sellega seonduvate toimingutega seoses 1 tund. Samuti peab kohus põhjendatuks ajakuluks kostja 25.07.2022 seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aega 1 tundi. Seega on kokku hageja põhjendatud esindajakuluks 2 tundi summas 192 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjale täiendavalt selgitada, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel oluline, kas hageja käitus heas usus või mitte. Sellest olenemata ei ole kohus tuvastanud, et hageja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kohtul on võimalik

§ 162

lg 4 kohaselt jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei leia, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 312 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 312 eurot. 10 16.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (312 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11