lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Ajutise pankrotihalduri 15.02.2022 esitatud aruande kohaselt on võlgniku vara väärtuseks 0 eurot. Sissenõutavate kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 90 082,09 eurot. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi teada ei ole. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetulekuid sellisel määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et võlgnik on
lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb
lg 5-le peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohustuste tabelist, mille Kohtutäiturite Koda esitas, on näha, et suur hulk võlgadest on seotud võlgniku kriminaalsete tegevustega. Nõuete aluseks on erinevad trahvid, menetluskulud ja elatisraha.
kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. varguse ja röövimisega, jms. tekitatud kahju) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on nõustub kohus ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse üks põhjustest on kuriteo tunnustega teod. 9. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, leiab kohus, et võlgnik A. Ž. on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada. 10.
lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 11. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab
12.
lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 13. Tulenevalt
lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 14. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud
-ses ettenähtud tagajärjed. 15.
lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 16. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 17.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
lõikele 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on 2022. aastal 654 eurot (tasule lisandub käibemaks 130,80 eurot), kokku 784,80 eurot. 19.
lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 20.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 25. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.