lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 23.03.2011.a. on Viru Maakohtule saabunud V.G ’i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 02.03.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,000647 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse täielikult, kuna otsuse tegemisel ei ole arvestatud asja tehioludega ega ka vastulausega. Kaebuse esitaja arvates on tegemist politseipoolse otsitud põhjusega ja antud asjas oleks võinud piirduda ka hoiatusega, sest V.G tahtis kohe minna uut tunnusmärki sealt samast Vaala keskusest ostma. Antud juhul on tegemist väga väikese rikkumisega ja puudub ka kaudne tahtlus. Kaebuse esitaja palub välja nõuda väärteotoimik 2590,11,000647 ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus otstarbekuse kaalutlustel
Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud, et osaleb kohtuistungil kui kohus seda vajalikuks peab. 29.03.2011.a. saabus kohtule väärteoasja nr 2590,11,000647 toimik V.G kohta ning 29.04.2011.a. esitas kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo enda kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2590,11,000647. Seisukoha kohaselt on väärteoasja menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt järgides väärteomenetlusõigust. Väärtegu on tõendamist leidnud kohtueelse menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega. Süüteomenetluses on karistatav ka ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku väitel oli tunnusmärk viimati kella 10.00 paiku tagumise kojamehe vahel – see tähendab aga, et selle olemasolu või puudumine oli fikseeritav ka juhiistmelt. Kuna menetlusalune isik on ka varasemalt toime pannud mitmeid liiklusalaseid väärtegusid, siis menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel ei pea menetleja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt võimalikuks. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus väärteoasjas muutamata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et V.G’i kaebus ei ole põhjendatud. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt
§-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel 2 seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt. RKL 3-1-1-45-11 p 12; 3-1-1-16-09, p 8; 3-1-1-54-09, p 8.1). Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 02.03.2011.a. väärteootsuse aluseks olev 07.02.2011.a. väärteoprotokoll AB 1180016 on koostatud menetlusaluse isiku V.G kohta ja protokollis on väärtegu kirjeldatud järgnevalt: 07.02.2011.a. kell 18.40 paiku xxxx linnas xxxx tänaval liikudes xxxx tänava suunas, juhtis sõiduautot, millel puudus tagant nähtavalt kohalt algaja juhi tunnusmärk. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 127 nõuet ja pani toime väärteo Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule V.G-le ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.
lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoprotokolli AB 1180016 kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on V.G andnud ütlused järgmiselt: „ 07.02.2011.a. kella 18.39 paiku hakkasin juhtima sõiduautot xxxx reg. nr. xxxx xxxx linnas xxxx tn Vaala keskuse juurest. Politsei pidas mind xxxx tn kinni ja dokumentide kontrollimise käigus küsis tagumise algaja juhi tunnusmärgi puudumise kohta. Läksin autost välja ja veendusin, et autol, mida juhtisin, puudus taga algaja juhi tunnusmärk. Täna hommikul kuskil kella 10.00 paiku oli tagumine algaja juhi tunnusmärk kojamehe vahel täiesti olemas. See tunnusmärk oli lihtsalt pandud tagumise kojamehe vahele.“ Tunnistaja Toomas Kivilo ülekuulamise protokollis on ütlused järgnevalt: „07.02.2011 õhtul olin tööl auto patrullis xxxx linnas koos välijuht Tauno Lempuga. Kella 18.39 paiku sõitsime Vaala Keskuse juures ja märkasime autot (xxxx) xxxx, millel minu teada peavad olema algaja juhi tunnusmärgid. Teadsin seda, kuna korra varem olin sellel teemal juhiga suhelnud (umbes 5 päeva tagasi). Järgnesime autole alarmsõidukiga, mida mina juhtisin. Peatasime auto vilkuritega xxxx tänaval suunaga xxxx tänava poole. Kontrollimisel selgus, et autot juhtis V.G (XXX), kellel olid algaja juhi load. Autos oli peale juhi veel juhi abikaasa ja tema alaealine poeg. Ligemal vaatlusel selgus, et sõidukil tõesti puudus taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk ja samuti eespoolt nähtav algaja juhi tunnusmärk. Esimene algaja juhi tunnusmärk oli armatuuril pikali asendis ja ei paistnud välja eespoolt vaadates.“
§-st 2 tulenevalt KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt 02.03.2011.a. otsusega määratud karistus Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel ning V.G’i on karistatud rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o summas 68 eurot (1063.97 EEK). Väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liikluseeskirja § 127 sätestas, et õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav käesoleva määruse lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk. 3 07.02.2011.a ehk väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 kohaselt karistati mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741 –7427 , 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Arvestades eelpool esitatut, on kohus seisukohal, et väärteo toimepanemine V.G ’i poolt on tõendatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärtegu kvalifitseerub rikkumiseks väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. V.G’ile on karistuseks mõistetud rahatrahv 17 trahviühikut, mis on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast, määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS § 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena. Kohus on seisukohal, et V.G poolt esitatud asjaolu selle kohta, et ta ei teadnud, et algaja juhi tunnusmärk puudub ja et ta ei jõudnud kuskile sõita, ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on V.G korduvalt toime pannud väärtegusid (liiklusalaseid rikkumisi), mis iseloomustab V.G ’i kui mitteseadusekuulekat isikut. Kohus leiab, et isiku suhtes, kes järjepidevalt rikub seadust, ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine
Kohus märgib, et kuigi vahepeal on muutunud Liiklusseadus, s.t alates 01.07.2011.a. kehtib uus Liiklusseadus, millega on tühistatud käesoleva väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liikluseeskiri ja Liiklusseadus, siis ka kehtiva Liiklusseaduse (LS § 106 lg 4; § 242) alusel on V.G poolt toime pandud väärtegu karistatav, sanktsiooni määra ei ole kergendatud, seega ei ole käesoleval juhul vajalik kohaldada KarS § 5 lõikes 2 sätestatut. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimeopanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 02.03.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,000647, muutmata ning V.G’i kaebuse rahuldamata. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 21.oktoobril 2011.a Nooremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.