1-16-201/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-201 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.U´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.U, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.U ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 68 alusel 1 aasta 5 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.05.2016 ja lõpp 22.11.
2. Kinnipidamisasutuses T.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel asub elama enda majja asukohaga xxx koos ema ja elukaaslasega. Isikul on keskeriharidus, erialalt mehaanik. Riigikeelt ei valda, kuigi motivatsioon õppimiseks on olemas. Elu jooksul on enamasti ametlikult töötanud, viimased töökohad xxx rahvusvahelise vedude autojuhina. Vangistuse jooksul töötanud. Vabanedes soovib autojuhina töötamist jätkata, kuid mitte enam rahvusvahelise vedude peal. Vabanemise järgselt T.U on võimalus saada pensioni või töötada xxx OÜ-s, kuid tööle võtmise kohta garantiikiri puudub. Materiaalne 1 olukord oli väidetavalt rahuldav. Igakuiseks sissetulekuks oli xx ja xx. Tasumata võlgasid 1914,20 euro ulatuses, vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, elukaaslane ja Venemaal elav täisealine tütar. Tema tutvusringkonnas ei ole kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Kõik karistused on määratud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi. Enda sõnul tarvitas viimati alkoholi
3. aasta novembris. Viitab sellele, et teised ilmselt teda ei usu, kuid peale vabanemist planeerib täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Arvab, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid ning arvab, tema vanuses on viimane aeg senisest eluviisist loobumiseks. Tema jaoks on kõige olulisem see, et on ise enda vigadest õppinud. Kaalub vabanedes ka ravi saamist (nö süsti tegemist). Põeb mitut kroonilist haigust. Kinnipeetav õigustab oma tegusid ega tunnista täielikult oma süüd. Süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ning arvab, et on saanud oma karistuse alusetult. Kurjategijateks peab vargaid ja tapjaid. Isiku arusaamade kohaselt ei ole ta oma käitumisega kellelegi kahju tekitanud. Käitumuslikult pigem järeleandlik oma tunnetele ja nõrkustele. On alust arvata, et vabaduses võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Isiku käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õigluskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Saab aru, et kõik probleemid on saanud alguse alkoholi tarvitamisest. Isik viibib avavanglaosakonnas alates 13.02.2017 ning töötab väljaspool vanglat alates 05.06.2017 OÜ-s xxx. Isik osaleb liiklusohutusprogrammis ning on osalenud Eluviisitreeningus, töötas majandustöödel Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, millest 7 on arhiveeritud, vanglas viibib 3 kord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Viru Vangla toetab T.U´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht xxx, mis kuulub kinnipeetavale. Majas elab tema ema ja puhkepäevadel ka elukaaslane. Isikul on võimalus saada pärast vabanemist xxx ning töötada xxx OÜ-s, mille kohta garantiikiri puudub. Tasumata nõudeid on 2085 eurot ja vabanemisfondis on xxx eurot. Ema on nõus poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Enamus karistusi on mõistetud joobes juhtimise eest (rahaline karistus, tingimisi vangistus allutamisega käitumiskontrollile, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning korduvalt ka reaalset vangistust), ometi karistustest õigeid järeldusi ei teinud ning kuritegevus jätkus; praeguse kuriteo puhul jätkuvalt on seisukohal, et oma käitumisega ei ole kellelegi kahju tekitanud ja on karistatud alusetult – seega jätkuvalt puudub kriitiline hinnang oma teosse, mis seab kahtluse alla motiveerituse loobuda kuritegelikust käitumisest. Alkoholi tarvitamine on otseselt negatiivselt mõjutanud elukäiku pika aja vältel; absoluutses enamuses kuritegusid ning osad liiklusväärteod on toime pannud alkoholi tarvitanuna – seega enne vangistust oli alkoholi kuritarvitaja ning alkoholi tarvitamine oli elustiili lahutamatu osa; isegi praeguse kuriteo puhul jätkuvalt on seisukohal, et sõiduki juhtimisega joobeseisundis ei teinud midagi halba, kuna ei põhjustanud liiklusõnnetust, mis seab kahtluse alla motiveerituse loobuda alkoholi kuritarvitamisest vaatamata sellele, et tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu enesel; on seisukohal, et sotsiaalprogrammi läbimise käigus on omandanud kasulikke teadmisi, mida vabaduses kavatseb rakendada alkoholihimuga toime tulemiseks. Korduvkuritegevus, samuti oma tegude jätkuv õigustamine ja võrdlemine teiste kuritegudega viitavad kuritegelikele hoiakutele ning seavad kahtluse alla motiveerituse loobuda kuritegelikust käitumisest; varem on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning praegu omab kehtivat distsiplinaarkaristust – need seavad kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. T.U soovib ennetähtaegselt vabaneda. 2 Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud T.U arvamuse, leiab, et T.U ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. T.U on kriminaalkorras korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et T.U ´il on olemas vabanemisjärgne elukoht, garanteeritud töökoht puudub, kuid tal on arvatavasti võimalik jätkata töötamist oma praeguses töökohas. Positiivseks võib lugeda, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides ning tööhõives kuid tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et isik pole teinud karistustest õigeid järeldusi ja leiab, et tema ei teinud midagi halba. Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Isikul on alkoholiprobleemid, mis on tõsiseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitab kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristust Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu T.U vabastamisega temale Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4