1-16-8710/24

(5)Venemaa kodakondsus, omab pikaajalist elamisluba. Elamisloakaart kehtib kuni 06.03.

1. Süüdimõistetul on keskeriharidus, mille omandas xxx, erialaks on mehaanik. Riigikeelt ei valda. Kinnipeetava materiaalne olukord vabaduses oli rahuldav. Igakuiseks sissetulekuks oli töövõimetuspensioni ja töötutoetus. Vabanemisel on võimalus vormistada uuesti töövõimetuspension. Eluasemekulud on väikesed, laenu võtnud ei ole. Süüdimõistetu enda sõnul on elu jooksul enamasti ametlikult töötanud, viimaseks töökohaks oli xxx, kus isik töötas rahvusvaheliste vedude autojuhina. Täitise andmetel on B.J tasumata võlgasid summas 2182 eurot. Lähedasteks on ema, õde ja elukaaslane, omavahelised suhted on toetavad ja positiivsed. Kinnipeetava süütegudest ilmneb, et isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Enamus süütegusid on liiklusalased rikkumised, mis on toime pandud joobeseisundis. Enamus karistusi on määratud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Isiku käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õigluskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Sooritab teadlikult ja järjepidevalt samalaadseid kuritegusid. Vastavalt meditsiiniosakonna andmetele põeb B.J mitut kroonilist haigust. 2007 aastal diagnoositud autoavarii tagajärjel saadud puue, millega seoses on xxx. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades eeltoodut, toetab Viru Vangla kinnipeetav B.J-i vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on B.J-i lähedasteks vanem õde, ema ja elukaaslane. Elukaaslase sõnul on tema suhted B.J-iga head, 2 korda ta on käinud lühiajalistel kokkusaamistel, telefoni teel suhtlevad B.J-iga peaaegu iga päev. Kodukülastuse ajal toimunud vestluse käigus väitis kinnipeetava ema, et suhted kõigi lähedastega on head. B.J soovib vabanemise korral elama asuda temale kuuluvasse xxx, mis asub xxx. Telefonivestluses xxx ametnik kinnitas, et xxx tõepoolest kuulub B.J-ile . Rahvastikuregistri andmetel xxx alaliseks elanikuks on vaid B.J . Kodukülastuse ajal selgus, et lisaks B.J-ile elavad xxx ka tema ema ja elukaaslane, kes mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks B.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Kodukülastuse käigus kriminaalhooldusametnik veendus, et tingimused xxx elumajas vastavad elektroonilise valve seadme paigaldamiseks esitatavatele nõuetele. Tegemist on remonditud majaga, kus on 3 tuba, köök ja abiruumid. M aja on elamiseks kõige vajalikuga sisustatud. Vabanemise korral kavatseb B.J end Töötukassas arvele võtta. Kodukülastuse ajal esitati kriminaalhooldusametnikule B.J-i pensioxxxnitunnistus, mille andmetest on näha, et temale on määratud xxx perioodiks 04.02.2016 – 28.02.
2. Seega juhul, kui B.J vabastatakse tingimisi enne tähtaega, on tal võimalus esitada taotlus xxx maksmise jätkamiseks. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 24.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav B.J-i käitumine vanglas (distsiplinaarrikkumiste puudumine, sõltlastele mõeldud sotisaalprogrammis Eluviisitreening osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ta on reaalselt ära kandnud ühe kolmandiku temale mõistetud karistusest. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse perioodil hinnata nõuetekohaseks. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 22.11.
3. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks B.J jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. 2

(5)Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on tingimused ja majaelanike nõusolek olemas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdimõistetul tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse kohta. Eeltoodu alusel prokuratuur toetab B.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdlase taasühiskonnastamise huvides. B.J selgitas, et tal on plaanis loobuda alkoholi tarvitamisest. Talus on tal võimalik teha oma autotöökoja ja hakata tegelema autoremondiga. Samuti ta kaalub tõsiselt alkoholivastane ravi. läbida Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et B.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on keskeriharidus, mille omandas xxx, erialaks on mehaanik. Omab ametlikku töötamise kogemust. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi kokku on

1. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja ühel korral karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, käesoleval ajal kehtib neist 2 väärteokaristust: LS § 224 lg järgi (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) ja TS § 73 lg 1 järgi (kauba ebaseaduslik Eestisse või Eestist välja toimetamine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegudeks valdavas enamuses mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi katseaja kohaldamisega, samuti on isik olnud määratud ka kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. B.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul on Venemaa kodakondsus ning ta omab pikaajalist elamisluba. Elamisloakaart kehtib kuni 06.03.
2. 3

(5)Vabanemise korral soovib B.J elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetavale. Tulenevalt kriminaalhooldusamentniku seisukohast, vastab maja elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Nimetatud aadressil elavad süüdimõistetu ema ja elukaaslane, mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku nimetatud elukohta elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub B.J garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja elukaaslane. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud samaliigiliste kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul B.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Kohus märgib, et B.J on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tegemist on olnud liiklusalaste kuritegudega, mistõttu võivad ohustatud olla nii kaaslikklejad kui ühiskond tervikuna. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.11.2017, ärakandmiseni on pisut rohkem kui 11 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt 4

(5)vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu B.J-i temale Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5