lg 1 p 1, § 90 lg 2, § 69 lg 3, nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt koostatud 11.02.2020 otsuse alusel karistati N.H
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel, kohaldades
lg 1 sätteid rahatrahviga 100,00 trahviühiku ulatuses, s.o 400,00 eurot ning
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel, kohaldades
Rahatrahvid kogusummas 1200,00 eurot määrati kandmisele ositi, s.o 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 120.00 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: N.H esitas kohtule kaebuse, milles selgitas, et ta juhtis sõidukit maksimaalselt 1-2 meetrit: ta istus pärast teise inimese poolt põhjustatud avariid korraks rooli, et risti teel olev auto ei takistaks liiklust. Kaebaja märkis, et tal mõõdeti alkomeetriga joovet siis, kui politsei kohale saabus, kuid alkoholi tarvitas ta alles politseid oodates. Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja otsuse alusel mõistetud karistuse kergendamist, sest tal ei ole juba pikemat aega töökohta, kindlat sissetulekut ja ravikindlustust. Rahatrahv on kaebaja hinnangul suur ja tal ei ole võimalik seda tähtaegselt tasuda. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja jäi kirjalikus seisukohas otsuses toodu juurde ja märkis, et kaebajale
lg 2 ja § 225 lg 1 alusel määratud rahatrahvid on kooskõlas isiku süü suurusega, õiglased ning proportsionaalsed. Juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on eranditeta keelatud. Menetlusaluse isiku väide, nagu oleks ta alkoholi tarvitanud peale juhtimist, on ümber lükatud N-L Se ütlustega, milles tunnistaja kinnitab, et peale mootorsõiduki juhtimist kuni politsei saabumiseni N.H alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja on selgitanud, et tundis kaebaja juures alkoholi lõhna vahetult peale seda, kui N.H oli sõidukit juhtinud. Kohtuväline menetleja pöörab kohtu tähelepanu ka sellele, et indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näitude järgi oli kaebaja väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oleks tõusev, mitte langev. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Väärteoprotokolli nr AB1546743 kohaselt juhtis N.H 02.06.2018 kella 03.15-03.35 ajal, Harju maakonnas, Tallinnas, Vilde tee 78 juures, mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, isikuna, kelle ühe liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l (tõendusliku alkomeetri näit 0,40 mg/l +/-0,05). Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lubas mootorsõiduki valdajana, mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku ja teadvalt alkoholi piirmäära ületavas seisundis oleva isiku N-L Se (ik xxxx), kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid, v.a seda, et alkoholi tarvitas ta alles siis, kui ootas politseid
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kohus märgib, et asjas on vaidlus, kas N.H tarvitas alkoholi pärast sõidukiga sõitmist või enne sõitma asumist. Käesoleval juhul tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et tunnistaja NL Se ütluste järgi oli kaebaja tarvitanud alkoholi enne rooli asumist. Tunnistaja kinnitas, et nägi, kuidas kaebaja juhtis 02.06.2018 kell 03.15-03.35 sõidukit, olles alkoholijoobes. Tunnistaja sõnul tundis ta kaebaja juures alkoholilõhna ning selgitas, et ajal, mil nad ootasid politsei saabumist, N.H alkoholi ei tarvitanud. Kohus peab tunnistaja N-L Se ütluseid usaldusväärseks: kaebaja ja tunnistaja on sõbrad ja pole alust eeldada, et tunnistaja süüstas oma sõpra alusetult. Kaebaja versioon on ajas muutunud: kohtueelses menetluses ei ole kaebaja rääkinud sõnagi sellest, et ta tarvitas alkoholi alles politseid oodates. Väärteoasjas on üle kuulatud tunnistaja A T, kelle ütluste kohaselt tuvastati 02.06.2018 liiklusjärelvalve käigus mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx juhil N.H tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe 0,35 mg/l. Õigusrikkumist sõidukijuht ei eitanud, peatatud sõiduk oli liikumas Vilde tee 78 suunas. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 02.06.2018 esinesid N.H järgmised välised joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aeglne kõne ja kerged koordinatsioonihäired. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 02.06.2018 kasutati N.H suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 (nr ARDM-0085), mille lugem oli 0,40 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 ning lõplik mõõtetulemus 0,35 mg/l. Kohtu hinnangul on N.H pannud
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et N.H ei olnud 02.06.2018 sõidukit juhtides selleks vajalikku juhtimisõigust. Väärteoasjas on tunnistaja A T ütlustega tõendatud, et 02.06.2018 juhtis mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx N.H , kellel ei olnud kehtivat juhtimisõigust ja kes oli eelnevalt juhtimisest kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 02.06.2018 kõrvaldati N.H sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti oli N.H samal põhjusel kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimisest varasemalt, s.o 19.01.2017. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et N.H 02.06.2018 kehtivat juhtimisõigust ei olnud. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud juhtimisõigust, ta oli sellest teadlik, kuid kuna ta andis sõiduki xxxx lubadeta juhile, kes põhjustas sellega avarii, siis otsustas auto ära parkida.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et N.H kõrvaldati 2017 mootorsõiduki juhtimiselt, kuivõrd tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Kohus märgib, et kuigi antud asjas ei ole vaidluse all 2017 toimepandud teo kehtivus, peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mille kehtivus ei sõltu 2017 aasta väärteomenetluse raames tehtud otsusest. Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, kõrvaldati N.H juhtimiselt
02.06.2018 puudus N.H endiselt juhtimisõigus. Eeltooduga on tõendatud, et N.H on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja selle lõppemiseks vajalikud tingimused saabunud ei olnud ning seetõttu on õige N.H teo kvalifikatsioon, s.o
Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning teades seda, pidi möönma, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu. Kohtu hinnangul pani N.H teo teadlikult ja eesmärgipäraselt, so kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 näeb ette vastutuse vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et N.H poolt toime pandud
Tunnistaja N-L S selgitas oma ütlustes, et N.H andis 02.06.2018 talle autovõtmed auto parkimiseks, teades, et tal ei ole juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole N-L Sel kehtivat juhtimisõigust. N.H on andnud ütlusi selle kohta, et ta küll teadis, et NL Sel ei olnud juhiluba, kuid ta andis siiski tüdrukule autovõtmed, et viimane auto ära pargiks. Seega oli N.Headlik sellest, et tunnistajal ei ole juhtimisõigust, kuid lubas sellele vaatamata N-L Se sõiduki rooli. Kohtu hinnangul pani N.H teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või
lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest. Kaebaja poolt väärteo toime panemine on tõendatud tunnistaja N-L Se ütlustega selle kohta, et hetkel, mil N.Halle autovõtmed andis, oli Romet teadlik, et ta oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja selgitas, et ta tarvitas alkoholi koos Rometi tüdruksõbraga. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et tunnistaja N-L Sel tuvastati 02.06.2018 taadeldud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST (nr. ARDM -0085) alkoholijoove-0,58 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05, lõplik mõõtetulemus oli 0,53 mg/l. Kohtu hinnangul pani N.H toime vääteo vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. N.H pidi tunnistaja joobe suurust arvestades (s.t tunnistaja väliste tunnuste järgi) pidama võimalikuks, et tunnistaja ei olnud kaine. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja loogikaga selles, et N.H-le tuleb
lg 1 ja
S § 63 lg 1 sätestatust, samuti tuleb viidatud normi rakendada
lg 2 ja
Kohtuväline menetleja N.H-le mõistnud
lg 2 alusel rahatrahvi 200,00 trahviühiku ulatuses, so 800,00 eurot ja
Rahatrahv, s.o kogusummas 1200,00 eurot määrati kandmisele ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades. Kohus märgib esmalt, et N.H tegusid arvestades on karistuse liik ja määr valitud rikkumisele vastavalt. Vaatamata asjaolule, et N.H näol on tegemist väärteokorras karistamata isikuga, ei saa vähetähtsaks asjaoluks lugeda seda, et N.H on toimepannud 4 rikkumist, nendest kolm otsese tahtlusega, situatsioon liikluses kulmineerus avariiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et antud asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. N.H ei ole oma tegu kahetsenud, vaid üritanud oma süüd pehmendada (väites, et tarvitas alkoholi politseid oodates). Kohus ei näe, et antud juhul oleks võimalik karistust vähendada, selleks ei leidu kaebaja poolt toime pandud rikkumiste jada silmas pidades häid argumente. Kohus nendib, et kaebuses esitatud asjaolud, so töökoha puudumine ja olematu sissetulek ei ole sellised asjaolud, mida arvestada karistuse määramisel. Viimane mõistetakse siiski sõltuvalt inimese süü suurusest ja antud juhul on kohus juba nentinud, et kaebaja süü oli suur. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistused nii
lg 1 kui ka
Menetleja on oma otsuses määranud, et kaebaja võib tasumisele kuuluva trahvisumma, so 1200 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus nendib, et siinkohal on paslik märkida, et olukorras, kus mõistetud karistus on kohane, võivad teatud asjaolud (mh töötus, sissetuleku vähesus või puudumine) tingida KarS § 66 lg 2 kohaldamise, mille järgi võib kohus või kohtuväline menetleja määrata mõjuvatel põhjustel trahvi tasumise ositi. Käesoleval juhul on ilmne, et töö leidmine võib töötusmäära tõusmise tõttu olla mõnevõrra komplitseeritud, kuid samuti on selge, et see ei ole võimatu. Kõike eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et N.H kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.