1-16-201/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-201 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu G.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.F (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu G.F-i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. G.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud 28 päeva. Otsus jõustus 10.05.
7. Karistuse kandmise algus 25.05.2016 ja lõpp 22.11.
8. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.11.
9. 1.1 Viru Vangla esitas 22.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
10. Viru Maakohtu
11. detsembri 2016 määrusega jäeti G.F vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.1 Süüdimõistetul on keskeriharidus, mille omandas Kohtla- Järve Keemiatehnikumis, erialaks on mehaanik. Omab ametlikku töötamise kogemust. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. 2.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi kokku on
12. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja ühel korral karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, käesoleval ajal kehtib neist 2 väärteokaristust: LS § 224 lg järgi (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) ja TS § 73 lg 1 järgi (kauba ebaseaduslik Eestisse või Eestist välja toimetamine). 2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegudeks valdavas enamuses mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi katseaja kohaldamisega, samuti on isik olnud määratud ka kriminaalhooldusele. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. G.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. 2.4 Süüdimõistetul on Venemaa kodakondsus ning ta omab pikaajalist elamisluba. Elamisloakaart kehtib kuni 06.03.
13. Vabanemise korral soovib G.F elama asuda aadressile XXX. Tegemist on kolmetoalise eramajaga, mis kuulub kinnipeetavale. Tulenevalt kriminaalhooldusametniku seisukohast, vastab maja elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Nimetatud aadressil elavad süüdimõistetu ema ja elukaaslane, mõlemad on andnud kirjaliku nõusoleku nimetatud elukohta elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. 2.5 Ennetähtaegse vabanemise korral puudub G.F garanteeritud töökoht. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja elukaaslane. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud samaliigiliste kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Ohustatud võivad olla nii kaasliiklejad kui ühiskond tervikuna. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 2.
14. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. 2.
15. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.11.2017, ärakandmiseni on pisut rohkem kui 11 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on 2 järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. 2.
16. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub uuesti üle vaadata maakohtu määruse, kuna selle põhjendused on ebaloogilised ning ekslikud. Süüdimõistetu leiab, et täidetud on kõik seadusest tulenevad eeldused tingimisi vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu G.F leiab, et tema vabastamine ei riiva ühiskonna õiglustunnet ning maakohus jättis isiku vabastamata elektroonilise järelevalve alla ainult seetõttu, et pole garanteeritud tema õiguskuulekas käitumine. Süüdimõistetu taotleb asja uut läbivaatamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et G.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu motiivid on põhjalikud ning et maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohus ei ole seotud prokuröri arvamusega isiku ennetähtaegselt tingimisi vabastamisel, vaid tegemist on ühega paljudest asjaoludest, mida kohus arvestab isiku vabastamise otsustamisel.
20. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus veelkord, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. G.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
21. Kuna G.F kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning on ka varasemalt korduvalt sama teo eest karistatud, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Seda eelkõige seetõttu, et isikut pole varasemad karistused sama teo eest motiveerinud käituma seaduskuulekalt. Samuti on süüdimõistetu varasemalt kohaldatud kriminaalhoolduse reegleid rikkunud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et sellise teo toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa riigipoolse sanktsiooni, mis 3 väljendub eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul riivaks G.F-i ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas