järgi E.A – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx OÜ, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 31.12.2017.a, varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 26.09.2017. a otsusega
järgi karistati vangistusega 7 kuud.
lg 1, 3 alusel jäeti täielikult täitmisele pööramata, katseajaks määrati 2 aastat. Lisakaristusena
MS § 217 alusel kinni peetud 30.31.12.2017.a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.A
järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 30.31.12.2017.a, s.o 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.09.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 418 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et E.A peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 1 alusel määrata E.A katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. E.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Kohustada E.A tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „E.A, kriminaalasi 1-18-1700, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 38,16 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. E.A süüdistatakse selles, et tema olles 26.09.2017.a. Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
alusel, sealhulgas
lg 1 p 1 alusel lisakaristusega, millega võeti temalt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus (otsus jõustus 12.10.2017. a), juhtis teadlikult 30.12.2017 kella 22:00 ajal Harjumaal Saku alevikus Nurme 8 juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxxx, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. E.A hoidis teadlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest ja pani toime
Süüdistatav E.A , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 23.02.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Heleri Randma süüdi tunnistamist ja karistamist
329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud.
lg 2 kohaselt mõista E.A’le liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (7 kuud vangistust) Pärnu Maakohtu 26.09.2017. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuud vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 /üks/ aasta 2 /kaks/ kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.12.2017–31.12.2017, s.o 2 /kaks/ päeva. Seega lõplikuks karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta 1 /üks/ kuu ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. Vastavalt
§-le 69 asendada E.A-le mõistetud 1 /üks/ aasta /üks/ kuu 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva vangistust üldkasuliku tööga arvestades, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 418 /nelisada kaheksateist/ tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks 2 /kaks/ aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.