Obsah (4)

§ 36§ 33§ 240§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2021. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-3459 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 36

lg 6, 7 ja

§ 33

lg 11 p 4 ning tema väärtegu kvalifitseeriti

§ 240lg 1 järgi.

2. 19.08.2021 koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasja otsuse, mille kohaselt loeti tõendatuks järgnev väärteo toimepanemine. Z.P juhtis 20.07.2021 F. R. Kreutzwaldi tänaval, Tartus mootorsõidukit, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus esiistmel istuval reisijal süles. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 240lg 1 järgi.

Kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja pidas õigustatuks rahatrahvi, kuivõrd õigusrikkumisi oli mitu ning menetlusalune isik asus oma teguviisi õigustama. Kohtuväline menetleja võttis arvesse varasemate karistuste puudumist ning määras rahatrahvi ¼ määra ulatuses, s.o 25 trahviühikut (100 eurot).

1. 27.08.2021 esitas Z.P väärteo otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuse kohaselt sõidab ta liikluses alati eeskirju järgides. Tal on kolm last, kaks poega alati sõidavad turvavööga. Beebil on turvavöö olemas, ta oli 20.07.2021 teo toimepanemisel 1 aasta 2 kuu vanune. Igapäevaselt sõidab kaebuse esitaja lastega Tartusse, viib kooli. Esimesel korral sõitis ta Tallinnasse Tartust oma pisikese beebiga. Tallinnasse sõites oli beebi rahulik ja magas, tagasi sõites ei tundnud beebi end hästi. Ühe tunni ta magas ja oli turvavööga kinnitatud, pärast hakkas nutma ja kaebuse esitaja pidi mitu korda parkima auto bensiinijaama. Beebi ei tahtnud turvavööga istuda, see oli väga raske ja halb. Kui oli Tartust natuke kaugel, hoidis beebi isa beebit oma süles, kuna beebi ei taha turvavööga istuda. Beebil oli palavik. Politseinik mõistis situatsiooni, aga määras nii kõrge trahvi. Ta teab, et ei ole lubatud sõita lapsega, kes istub reisijal süles. Palub mõista tema olukorda. Ta hakkas Tallinnast sõitma kl 16.00 kolme lapsega, tegi mitu peatust bensiinijaamas. Palub rahatrahvi tühistada, 100 eurot on liiga palju. Ta on ema, tal on kolm last ja töötab 0,4 kohaga, palk ei ole hea. Ta lubab, et ei sõida enam kaugele. Palub mõelda, et kui tal on turvavöö autos olemas, siis miks ta ei pane seda beebile peale. Tal oli raske situatsioon. Ka elukaaslane töötab 0,5 kohaga T.Ü.
2. Tartu Maakohtu 13.09.2021.a määrusega võeti Z.P kaebus menetlusse ja saadeti kaebuse ärakiri PPA Lõuna prefektuurile ning paluti PPA kirjalikku seisukohta ja väärteoasja materjalide koopiaid. Lisaks palus kohus Z.P ja Lõuna prefektuuril teatada, kas ollakse nõus kirjaliku menetlusega või soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 30.09.2021, milles märkis, et ei nõustu kaebaja poolt esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Inimlikult on menetlusaluse isiku selgitused arusaadavad, ent need ei vabanda kuidagi talle etteheidetud õigusrikkumise toimepanemist. Üheaastase sülelapse sõidutamine kaasreisija süles riigi põhimaanteel tiheda liiklusega ajal on lubamatu ning sellele tuleb leida alternatiiv. Siinkohal märgib kohtuväline menetleja, et nõuetekohase turvavarustusega polnud kinnitamata mitte ainult sülelaps, vaid kaks alla 16 aastast last. Muuhulgas oli sülelaps süles just esiistmel, mis on kõige ebaturvalisem koht selliseks transpordiviisiks. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et õnnetuse korral oleks lapse ellujäämise tõenäosus ilmselt väga madal. Nuttev laps ei kujuta endas erilist ohtu, mistõttu on tegemist väga ohtliku ja vastutustundetu käitumisega. Kohtuväline menetleja lisas seisukohale illustreeriva materjali keha massi muutumisest linnakiirusel. Nimetatud sõiduki osas tehti väljakutse, millele politsei reageeris ja tuvastas 2 menetletavad õigusrikkumised. Väljakutse kohaselt oli sõidustiil ohtlik. Menetlusalune isik oli ka sündmuskohal pigem ennastõigustav ja soovis vältida väärteokaristus. Menetlusalune isik ei ole tänini saanud aru, et Eesti Vabariigis on seadustel oma selge eesmärk ja nendest kinnipidamine reeglina siiski kohustuslik. Rahatrahvi määramine oli asjakohane, arvestades osalise töökoormusega töötamist ja kahetsust, on mõistlik määrata ¼ suurusjärku jääv karistus. Karistust on võimalik määrata ka ositi tasumisele. Kohtuväline menetleja pidas võimaluks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
4. Z.P märkis 08.10.2021 e-kirjas, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälisele menetlejale Z.P kaebuse koopia, selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 36

lg 6 kohaselt tuleb last autos sõidutades kinnitada turvavööga või turvaseadmega. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt ei tohi sõidukis (v.a buss) last süles sõidutada.

§ 33

lg 1 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole

§ 30

lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. 12.

§ 240

lg 1 kohaselt, kui sõidukijuht sõidutab alla 16-aastast last turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. Vaidlus puudub selles, et
2. juulil 2021 kella 18.42 ajal juhtis Z.P mootorsõidukit Citroen C3 reg märgiga xxx. Esiistmel sõidutati reisija süles last, kes oli alla 16 aasta vanune. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis ta Tallinnast Tartusse, tegi mitmeid peatusi bensiinijaamas, beebi nuttis ja seetõttu lapse isa võttis ta sülle. Ta sõitis aeglasemalt, kui lubatud. Tunnistajana kuulati üle patrullpolitseinik P.S. kes selgitas, et sõidukis sõidutati last, kes istus esiistmel istuval reisijal süles. Lisaks reisis sõidukis veel kaks alla 16 aastast, kes polnud samuti nõuete ja eakohaselt turvaistmetega kinnitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai patrull sõiduki 3 kohta väljakutse, kus kirjeldati ebakindlat sõidustiili ja pidevat kaldumist oma sõidurajast kõrvale.
3. Menetlusalune isik on ülekuulamisel kui ka kaebuses Tartu Maakohtule tunnistanud, et 1-aastane laps oli reisija kõrvalistmel süles ilma turvavööta, kuna ta nuttis ja ei olnud nõus turvavöö kinnitamisega. Seega on tuvastatav, et Z.P rikkus

§ 36lgt 6 ja 7.

Teiste sõidukis viibinud alla 16 aastaste laste osas ei ole väärteoprotokolli koostatud, mistõttu kohus ei saa tuvastada väärteomaterjalide pinnalt, kas mootorsõidukis viibis lisaks nimetatud väikelapsele veel sõidu ajal turvavöö või turvavarustusega kinnitamata lapsi. Kuigi menetlusalune isik on oma viga tunnistanud, ei ole kohtul veendumust, et ta on mõistnud oma teo ohtlikkust ja seadusvastasust. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et turvavööga kinnitamata jätmisel on suur oht liiklusõnnetuse korral ellujäämiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatav, et Z.P on nimetatud teoga täitnud

§ 240lg 1 väärteo koosseisu objektiivsed tunnused. 16. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta nimetatud väärteo on toime pannud ja et laps ei olnud turvavarustusega kinnitatud. Kohtu hinnangul oli tegu tahtlik, kuivõrd menetlusalune isik võttis väikelapsel turvavöö lahti, kuna laps nuttis ja ei olnud sõidu ajal rahulik.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 19.

§ 240lg 1 alusel karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 20. Kar

S § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik tuvastada menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud teo osas. Ta on väljendanud, et rohkem sellist eksimust ei juhtu. Samas on juhtunu osas andnud ennastõigustavaid selgitusi ning ei ole mõistnud oma teo ohtlikkust.
2. Kohtu hinnangul on Z.P süü alla keskmise. Ta on oma tegu tunnistanud, tal puudusid teo toimepanemise hetkel ka varasemad karistused.
3. Kohtuväline menetleja on nimetatud asjaolusid kohtu hinnangul arvesse võtnud ja määranud Z.P-le karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. 4
4. Z.P on taotlenud kohtult rahatrahvi tühistamist, kuna ta ei ole majanduslikult suuteline nimetatud trahvi tasuma. Tema selgitusel töötab ta 0,4 töökoormusega ning tal on 3 alaealist last. Tema elukaaslane töötab samuti vaid 0,5 töökoormusega töökohal.
5. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud alusel rahatrahvi tühistamisel ega ka vähendamisel alust. Z.P teole peab järgnema karistus, kuivõrd ta ei ole mõistnud selle teo ohtlikkust ning on asetanud ohtu oma väikelapse. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi kohaldamine oli põhjendatud ja proportsionaalse määraga. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse ka asjaolu, et Z.P majanduslik seisukord ei ole hea. Samas vastab rahatrahv tema süüle ja teo toimepanemise asjaoludele. Karistus ei saagi isiku jaoks olla mugav. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi vähendamine ei ole käesolevalt põhjendatud, mõistetud karistus on sanktsiooni keskmisest madalam.
6. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt jätab kohus Z.P kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.08.2021 otsuse väärteoasjas nr 2780,21,008438 muutmata. Peet Teidearu Kohtunik 5